Juba hommikul oli mõnus ärevus eelseisva pidulik-sportliku ürituse ees. Mõnutunnet süvendas ülikena kevadilm +16 kraadi ja päikesega. Meeleolu tõstsid veel kena võistluskeskus, rongkäik, hobused, tõrvikud, tantsud. Ei puudunud ka tähtsad kõned.Jüriööjooks on pidupäev ja kui sa sel päeval kohal ei ole, siis pidu sinus eneses jääb ära.
Olin esimeses vahetuses.
Start
Kohe läks kõvaks andmiseks. Kuidagi ei leidnud kaardilt K-punkti kolmnurka ega ka esimest KP-d. Aga hoidsin teistele järele kuni sain ka ise pildi ette. Ei midagi keerulist, tuli ainult vajutada.
Vajutamine kestis 5 punktini ja sealt muidugi ka edasi. Kahjuks ei näinud kaardilt, et peale suurt maanteed oli rajameistri poolt tehtud sundpööre esimesele sihile. Mina aga arvestasin, et keerasime ära kaugemal asuvalt suuremalt teelt ja natukese aja pärast toimus loogiline pööre KP6 suunas.Ja äkki leidsin end ootamatult tee pealt??? Mitte midagi ei saanud aru. Kõik teised panid aga hooga edasi.
Seisin natuke ja suutsin vaid välja mõelda, et olen juba kaugemal asuva tee peal ning teekäänaku kontrolliks jooksin tagasi lõunasse, vastassuunda. Käänakut aga polnud ja nii jõudis lõpuks kohale, et tegemist on siiski esimese teega. Aga mitte päris kindlalt.
Palju jooksjaid läks mööda ja hea grupp oli eest läinud.
Ja siis tuli see kummaline viga teel 7-sse. Hoidsin jõuga vasakule, sest ikka kaldusin sohu ja vette. Veel keerasin vasakule, ikka oli kohati märjavõitu. Lõpuks arvasin end olevat soo taga KP7-st põhja pool ja hakkasin otse lõunasse sood ületama. Vesi oli soos ka üle põlve. Lõpuks sain kuivale maale ja panin otse lõunasse punkti poole.
Foto: A.Sipsaka
Ja punkt oligi täitsa olemas! No küll oli ikka hajutus, käis peast läbi. Vaatasin punkti numbrit - 51, pidi olema 39!? No mida?
Õnneks oli 51 kaardil olemas, kuid järjekorras alles 13-s. No küll vedas. Kui selles kohas poleks vale punktiga end paika saanud... oi-oi-oi, ei taha mõeldagi. Tulemuseks vaid 2,5min viga ehkki tundus, et kulutasin kahe üleliigse soo ületamiseks terve igaviku.
2-minutiline viga tuli veel kiviga nõlval (KP10-65). Sattusin kohe 46 otsa ja võtsin suuna paremale üles. Kuid ei osanud ette kujutada, et olin nii palju vasakule kaldunud ning jäin vahepeal kõhklema. Selle punktiga olid paljud hädas. Nüüd sain kokku suure seltskonnaga, kuhu kuulusid Minn ja Kaljo Julge jpt.
Mõrvarpunkti 16-56 leidsin ca 30sek veaga. See auk oli paljudele sama hävituslik kui eelmise aasta Keila kivipunkt. Seal pidi natuke vedama.
Küntud põllust üle ei jooksnud, ehkki paljud olid seda teinud. Kas võis?
Kokkuvõtteks läks kehvasti, alles 21.koht. Kuid kokkuvõtteks oleks võinud veel hullemini minna.
II vahetus - Marje
NLiidu meistersportlane ja 9-kordne NLiidu medalist, ainuke Eesti orienteeruja, kes on tulnud NLiidu meistriks individuaaldistantsil ... tegi 10 min viga ja kukutas võistkonna 29.ajaga 25.-ks. Öö on öö, Jüriöö on ka öö.
III vahetus - Mati
Kiirus ei olnud hea ja 5-minutiline viga tõi vaid etapi 29.aja.
IV vahetus - TiinaSammus rahulikult raja läbi ja tegi oma töö kenasti ära. Kukkus kõhuli vette. Andis viimasel sekundil enne ühisstardi sulgemist teate Maidole üle. Aega läks palju, kuid konkurents oli juba hõre ja parandas koha 24.-ks.
V vahetus - Maido
Ettevaatlik jooks, ei teinud olulisi vigu. Kiirus enam-vähem.
Nali naljaks, kuid selliste väga viletsate jooksudega saime veteranidest 3.koha! Hea meel ikka.
Edasi Vastseliina Helve poole sauna, pool 4 magama. Hommikul läbi Mooste koju.
Tulemused
ETV klipp
Artikkel (Võrumaa Sport)
Pildid (Võrumaa Spordiliit)
Pildid (Andrus Sipsaka)
40 kommentaari:
Üle põldude tohtis joosta. Pole reeglit, mis keelaks.
Vastus tekitab segaseid tundeid. Haritava maa kohta on palju arutelusid olnud, tõenäoliselt tahab eelinfos eraldi selgitamist (nagu Karjalaskel oli).
Ise mõtlesin, et äkki on mõni talivili külvatud, veel tärkamata. Ei läinud. Palju ei kaotanud, probleemi pole. Kuid mida teha järgmine kord?
Muidu lahe Jüriöö, tänud. Kõvasti sai vees sulpsitud, osaliselt ka oma süül.
Hea mõte oli teha alguses hobuste võiduajamine alevikus.
Markus jõudis vastusega ette. Õpi tingmärgid selgeks. Isegi hokis mängitakse kohtuniku vileni:)
Ott
Haritava maa ja musta äärejoonega veekogud tekitavad alati segadust, kuna paljudel on need vanade/kunagiste reeglite? või nüüdisaja sprindireeglite tõttu keelamist tähistavateks leppemärkideks muutunud.
Olles läbi uurinud nii inglise- kui eestikeelse ISOMi ja võistlusreeglid, julgen väita, et pole põhjust nende kahe leppemärgiga tähistatut vältida, juhul kui võistlusinfos pole märgitud teisiti. Täpselt sellest sai lähtutud ka Jüriöö puhul, kus Piusa jõgi sai ohtlikkuse tõttu määratud keelatuks.
Puhtast viisakusest (kui seda on), väldivad jooksjad ka õuealasid, kuid üllatus-üllatus, ilma korraldajatepoolse keeluta on ka nende läbimine täiskiirusel lubatud:)
Soomes ja Rootsis on kohalike reeglitega haritav ma ja õueala alati keelatud, Austrias aga ka 100% kollasega tähistatud lagedad.
Maalla maan tavalla.
Sprindid lähtugem aga sprindi reeglitest.
Orienteeruja ajakirjas 5/2004 kirjutas Sixten:
"Keerulisem on lugu „haritava maa” leppemärgiga — nimelt muutub põllumaade kasutusotstarve ja nende võimalik haavatavus jooksjate poolt aastate jooksul ja ka hooajast sõltuvalt. Siinkohal peaksid rajameistrid oskama raja planeerimisel arvestada võimalike liikumisteedega, mis kulgevad üle selle märgiga kujutatud alade. Kui tegemist on kasvava teraviljapõlluga, siis saadakse reeglina hästi aru, et leivavilja ei tohi ju tallata. Keerulisem on lugu aga rohumaadega, äsja külvatud või tärkava vilja põldudega. Jooksja ei pruugi siis visuaalselt ja oma põllumajanduslikest teadmistest lähtudes teha õiget otsust. Hea on muidugi, kui keelu korral kaetakse põld kaardil keelava punase viirutusega — siis ei teki kellelgi kaksipidi arvamisi. Kui aga punast viirutust ei ole, on „haritava maa” märk, kuid visuaalselt näed näiteks värskelt küntud põldu või hoopis selgelt söötijäetud põldu? Siin jääb võistleja dilemma ette — kas tohib joosta või mitte? Nagu eespool öeldud, on selle leppemärgi algne mõte näidata siiski põlde, mida ei tohi ületada, kuid kuna praktikas sageli juhtub, et see on lubatud, siis peaks vastav teave olema võistlusinfos. Näitena toon tänavuse Jüriöö Rosmal, kus paar etappi meeste rajal kulgesid pikalt üle selle leppemärgig kujutatud küntud põldude. Oli jooksjaid, kes hoolikalt vältisid põllule astumast ja ka neid, kes otse jooksid ja sellega minuti või paar võitsid. Analüüsides rajaplaneeringut arvan, et rajameister pidas loomulikuks põldude ületamist — nende vältimine tähendas väga pikki ja orienteerumisrajale ebaloomulikke ringijookse. Kuid sel juhul pidanuks vastav teave eelnevalt läbi võistlusinfo kõigi jooksjateni jõudma."
Lauri
Võistlusinfo on jama, sest sisusse süvenevad vähesed. Kui on tallamistundlik põld, siis tänasel arvutiajastul on imelihtne lisada roosa püstviirutusega tingmärk.
Ott
Tuline kahju, et ise sel aastal rajale ei saanud. Samas oli ütlemata põnev jälgida võistluse käiku internetist. Pinget jagus lõpuni. Tänud korraldjatele selle võimaluse eest!
Ise olen haritava maa tingmärki ikka keelualaks pidanud, nagu ka õuealasid. Eks peab nüüd ISOM'i ette võtma ja ennast uuendustega kurssi viima. Markusele vaidleksin Austria osas vastu. Vähemalt aastatel 2003-2007 kui mina sealmaal elasin ja jooksin, polnud lauskollane küll keeluala.
Gea
Kui rootslased jt saavad ISOMist erinevalt oma reegleid teha ehk täpsustada neid iseenda jaoks, saaksime ehk samuti seda teha (nagu õuealade puhul juba on).
Kaks võimalust:
1) haritav maa on alati keeluala, kui pole öeldud/näidatud teisiti
2) haritav maa pole kunagi keeluala, kui pole öeldud/näidatud teisiti.
Iga leppemärk on loodud mingi kindla põhjusega. Nii ka kollane musta täpitusega, et tegu on avatud lageda alaga, kus kasvab põllukultuur, kuhu orienteeruja ei tohi oma jalga tõsta. Tavaline kollane on lihtsalt lage ala. Siin tuleks pigem pöörduda kaardi autorite ja rajameistrite poole, kes saavad kaardile teha vajadusel korrektuure. Kui põld on ületatav, siis tuleb see märkida lihtsalt kollasega ja kui ei tohi ületada, siis kollane koos täpitusega - lihtne. Näiteks oleks võinud siis Jüriöö kaardil olla täpitusega kollasega märgitud põld tavalise kollasega, kui seal võis joosta. Milleks on vaja alati kõik infos ja ei tea kus öelda. Orienteeruja tahab oma infot saada kaardilt, mida ta loeb/vaatab.
Markus:"Puhtast viisakusest (kui seda on), väldivad jooksjad ka õuealasid, kuid üllatus-üllatus, ilma korraldajatepoolse keeluta on ka nende läbimine täiskiirusel lubatud:)" - kas on ikka nii, vt. reeglid:
15.2.1 Keelatud on viibida hoovides ja õuealadel.
Et täiskiirusel mitte viibida õuealal, peaks vist ületama valguse kiirust:)
RR
Reinul on õigus, tunnistan viga reeglite lugemisel.
Kaardikomisjoni esimehena nõustun liikme Eduardi ettepanekuga. Loodetavasti saame koos reeglite toimkonna peatselt töövõitudest teavitada ja võistlusreeglite punkti nr 15 kuidagi täiendada.
Marek, ISOM-is pole selgitus kõige paremini välja kukkunud, kuigi mõte võis tõesti olla orienteerujate keelamine. Rajameistri ja kaardistajana leian, et nii kaua kuni lubame haritaval maal joosta, tuleks seda orientiiri mõttes ka rohumaast erinevalt kajastada.
Gea, kuulsin seda Austriamaal õppinud Liis Johansonilt, kelle sõnul olla see seal kogu aeg nii. Seis on praegu 1:1 :)
No näed nüüd, Gea, 4 aastat jooksid üle keelatud lagedate ja oled veel täitsa elus :)
Kas oli see Uus-Meremaa rogainil, kus üks (venelasest?) võistleja luges maaomaniku silti, kuhu oli peale kirjutatud nõnda: "Kui sa seda teksti loed, siis tea, et oled mul juba sihikul".
Austriast - pole võibolla parim näide, aga selle põhjal küll 100% kollane keelatud pole ... http://www.oefol.at/cgi-bin/gadget2/cgi-bin/reitti.cgi?act=map&id=52&kieli=
Liis Johanson õppis ja tegutses Kärnteni liidumaal, tänaseks mullatoidul oleva kurikuulsa poliitiku Jörg Haideri kantsis. Seal võis muidugi kõike juhtuda... Minu Austria kaardid on paraku Tallinna kodus, aga kindlasti polnud ma ainuke, kes ellujäämisest rõõmu peaks tundma. Võimalik muidugi, et peale 2007.a. on reegleid muudetud. Veel mäletan, et austerlased olid väga uhked, et neil kehtib metsas liikumisel koidust ehani igamehe õigus, mis tegi võistluste korraldamise märksa lihtsamaks kui tänapäeval Eestis.
Gea
Vabandust, nüüd tegin ise 10 minutilise vea. Liis õppis ikka Grazis, mis on Steiermarki liidumaa pealinn. Hakkan vanaks jääma, mis muud.
Gea
Markus, rohumaast tuleb eristada jah ja seda kindlasti. Aga siis võiks ikkagi olla ühene reegel ja arusaam, kui kollasel mustad täpid peal, siis seal ei joosta. Kui tahad nt lubatud haritavat maad eristada lihtsalt lagedast alast (mõlemad kaardil tumedam kollane), joonistad kõlvikupiiri või põllupiiri leppemärgi vahele.
On ju ühene reegel. Kui ei ole öeldud, et ei tohi, siis tohib. Lisaks kaardile peab orienteeruja oskama lugeda ka juhendit.
Tere,
Mina olen siinkohal pigem "Oti parteis" Kui on vaja keelata - siis viirutus peale.
Mina olen selle märgi enese jaoks lahti seletanud, kui küntud maa, kus on kehv joosta.
Kui on viljapõld, kartulimaa või värske külv vms, siis tuleb põld katta keelualaviirutusega.
Kui on saak juba koristatud ja põld ei erine heinamaast, pole musta täpitust tarvis. Koristatud kartulimaa puhul võiks täpitus olla.
Aeg on edasi läinud - täna on võimalik enne võistlust põld täpituse või viirutusega katta või siis need sealt eemaldada.
Meil pole vaja teada, et kaardistamise ajal Mais oli sinna just tatar külvatud ja jooksmine keelatud. Praegu on seal ju koristatud kõrrepõld ja joosta hea! Ja võistlusinfosse ei jõua iga põllulapi joostavust märkida ning valdav osa kaardiga metsa minejaist võistlusinfot ei loe.
Marek, täpitusega põld ei ole keelav tingmärk.
Kui siiani ei ole paljud täpitusega kollast endale selgeks teinud, siis pole mõtet veel erinevaid keelavaid värvikombinatsioone(ilus sõna)luua. Punane püstviirutus on üheselt mõistetav. Ja usaldage rajameistrit. Aastaajad on erinevad ja normaalne rajameister oskab aastaaega arvestada st.ei planeeri rada üle haritud põllu. Kui kevadisel ajal läheb rada üle haritud põllu ja keelavat punast püstviirutust ei ole, siis võib tõmmata täie rauaga.
Müüdimurdja, Ott
Kui kaardil on haritav maa, siis teadvus/alateadvus pigem keeldub sinna minemast. Nõnda mõtlesid ka kõik klubikaaslased, kellelt arvamust küsisin. Miks?
Võib küll öelda, et lugege reegleid, kuid miski siiski tõrgub. Pigem ei tekitaks probleeme maaomanikele, see võib ala mainele kehvasti mõjuda. Äkki rajameister unustas viirutuse kaardile panna, kes selle supi siis ära sööb.
ISSOM (sprinireeglid) on vastu võetud hiljem ja seal on mustade täppidega kollane pigem keeluala.
Miks peaks tavakaardil asja keeruliseks tegema ja sama sümbolit teisiti tõlgendama. Ja veel need rogaini- ja seiklusspordiüritused, kus võib juhtuda mida iganes, kui rahvast pole harjutatud ühtemoodi mõtlema.
Keelamise plussiks on väide - pigem karta kui kahetseda.
Ja kui ikkagi vaadata ISOMit, siis mulle tundub, et täppidega kollast (415) on pigem mõeldud keelualana:
401 on cultivated land
415 on cultivated land which is seasonally out-of-bounds
St, kui taimed ei kasva, siis võetakse kaardilt mustad punktid kollase pealt ära?
Ets, Sa ju ise ka rajameister olnud, miks arvad, et teised rajameistrid ei oska rada planeerida, unustavad jne.? Punase viirutuse pealepanek on keelatud põllu puhul elementaarne. ISSOMis pole ka keelatud, on öeldud, et hooajaliselt, aga mitte seda, kas see keeluhooaeg on talv või ... Muidugi on variant muuta reegleid sellisteks, nagu Soomes ("punktipõlde" võib ületada siis, kui see on võistlusinfos kirjas), aga praegu on põllu puhul ainuke keelav võimalus viirutus.
RR
Otseselt musta täpitusega kollane keelatud pole, aga kas siis peab just olema, et mis ei ole keelatud, on lubatud. Etsil õige suhtumine minu arust. Nii võikski olla. Siis ei pea rajal põlluääres mõtlema, et oot-oot, mis nüüd saab, kas mind tühistatakse või mitte. Siinkohal võiks EOL teha täiustusi võistlusreeglitesse. Kõige tähtsam on ikkagi üheselt mõistetavus, ausus, austus põllumehe vastu jne.
Sõbrad, te mõtlete elu liiga keeruliseks. Kui rajameister annab teile raja, siis tulistage kuni kohtuniku vileni. Kui rajameister suunab karja hernevikki, siis ärge ennast süüdistage, äkki on rajameistril omanikuga diil ja teie hakkate põllu serval pead murdma??? Ausalt öeldes on tegemist pseudo teemaga. Soomega ei maksa meie olusi võrrelda, sealne põllumajandus on hoopis teisest puust.
Ott
Jutt ei ole küll tava orienteerumisest, aga ikkagi mõtteaineks (eriti Etsile ja teistele rahva ühte-moodi-mõtlema-panijatele):
juhtus erakorraline juhus, jooksime 8 h rogainil Soomes ja võistlusinfos oli selge info, et põldudel jooksmine rangelt keelatud.(Rogainikaardil tavakollane ja täpitust harilikult ei näidata)
Tegime siis valikuid põldude vahelt või põldudest ringi, austades nii maaomanikke farmereid.
Ühes kohas rajal oli meie planeeringus rajalõik, mis kulges läbi põllu ja kus põllutee oli kaardile märgitud. Kohale jõudes selgus, et tee oli läbi küntud ja puudus sootuks, maa küntud, silutud ja külvatud. Ja nii mitusada meetrit. Mida teha? Muidugi panime vajaliku hoolsusega läbi aimatava tee kohast, nagu ka teised võistlejad ega jäänud põdema, et mis nüüd saama hakkab, kuna see oleks rikkunud kogu võistluse. Ringialternatiiv tähendanuks üle kilomeetrist ringi armutu võsase kloaagiga. Pärast jooksu rajameister tunnistas, et ei osanud säärast asja ette näha ja et nädal varem oli tee olemas. Muidugi oli kehva tunne seal see moment, aga midaggi teha polnud.
Kedagi ei tühistatud.
Ott, see ei ole pseudoprobleem, kuna kerkib üles aeg-ajalt jälle. Ja ma ei saa aru, miks Soome põllumehe põld on teistsugune kui meil?
Ja tegelikult ei saa ma üldse aru haritava maa leppemärgist, kui see ei keela midagi. Milleks? Ei saa ju infot läbitavuse kohta ega anna ka muud jooksuks vajalikku teavet.
Meenub mingi Põlva MV (rajameister Kalle Ojasoo), kui jooksjad olid sunnitud läbimise otsuse tegema pool km enne haritava maa juurde jõudmist. Jaagup(?) jooksis suure ringiga, Olle aga otse. Viimane polnud oma teguviisi õigsuses päris kindel.
See tähendab, et leppemärki 415 saab mõista erinevalt ja võiks siiski ühe kindla otsuse teha.
Keelavaid viirutusi saab kaardile igale poole panna - põllule, metsa, kuhu iganes.
Saamas joonistame ka suuremaid -väiksemaid aiamaa lappe haritava maa leppemärgiga ja tõenäoliselt eeldame, et sinna ei tohi minna (eriti sprinds). Igale lapikesele viirutuse pealepanek poleks mõistlik.
Ets, märki mõistetaksegi erinevalt, sest enamus on kuskilt midagi kuulnud
Märk näitab haritavat maad (infot), mis erineval aastaajal on erineva läbitavusega, võib öelda kiirusega. Keset suve võib kasvada meetrine vili, järelikult on võimalus valida mingi kiirem teekond. Samas kevadisel ajal võib olla sama põld veel kündmata ja kui rajameister on planeerinud raja üle põllu, siis ei ole mõtet leiutada(mõtlen suuri põlde). Märk on informatiivne, näiteks võib mõni algaja end potipõllu servas paikka panna jne. Teine teema on potipõllundus. Üldjuhul on täpitusega märk piisavaks infoks, et keset suve võib seal miskit kasvada ja kiirus võib olla oluliselt aeglasem. Tavaliselt saab potipõllust kiirust kaotamata mööduda.
Tegelikult saab kõik alguse korraldajast ja rajameistrist, st. kuidas on maaomanikuga kokku lepitud, rajad planeeritud, kas kirjalik info võistlejatele või keelava märgi lisamine jne. Rajameister ei tohiks rada üle kapsapõllu planeerida, sest inimeste teadvus on väga kõikuv.
Soome põllumajandus on Eestiga võrreldes öö ja päev. Kogu võimalik maa on ülesse küntud, varsti künnavad isegi kraavi põhjad ülesse. Soomes puudub potipõllundus. Looduslik tasakaal on katastroofiline. Näiteks ei jäeta kraavi serva rohumaad või võsast riba. Tänu sellele on põldtsiitsitaja arvukus kolinal kukkunud, erinevatel satikatel elukohad hävitatud jne. Soome omandi teema on kordades pikema ajalooga. Korraldajal on lihtsam põld keelatud alaks kuulutada, kui pikki läbirääkimisi pidada või halvimal juhul raha maksta.
Eesti on selles mõttes veel hea, et meil on palju looduslikku rohumaad, söötis põlde jne.
Meie omanike teadvusse ei ole jõudnud(veel) raiesmikel jooksmise keelamine. Rajameistrina välistaksin istutatud taimedega raiesmike läbimise. Ei hakka ju selle jaoks uut märki tekitama, väga edukalt saab kasutada keelavat püstviirutust. Purple püstine viirutus on kõigile üheselt mõistetav ehk pole võimalust tõlgendada. Püstviirutuse kaardile kandmine on sekundite küsimus.
Mõtted kiirelt/hüplevalt kribatud, a point on vast arusaadav:)
Terv. Ott
Kõik poolt- ja vastuargumendid on väga teretulnud. Aitäh. EOLi kaarditoimkond on võtnud asja arutada ja siinolev info jõuab muidugi ka sinna.
Otiga absoluutselt nõus. Muide Taanis näiteks olidki need raiesmikud kuhu istutatud oli pandud keelualaks. Ja nad kaitsevad siis veel ka niimoodi, et tarastavad tihti selle ala aiaga. Neile on kasvav mets suur väärtus.
Sel konkreetsel võistlusel, millele Ets viitab lähtusin ma juhendist, kus oli kirjas, et haritav maa on jooksmiseks keelatud. Kuna tavaliselt on Eestis selle ületamine lubatud, siis jätsin selle keelu omale meelde. Teised võistlejad ja rajameister ei lugenud juhendit.
Samas, ega ma selle ringijooksu tõttu Ollele ja Timole ja Laurile kaotanud.
Asjad peaks olema nii, et korraldaja koostab adekvaatse juhendi ja võistleja loeb selle enne starti läbi. Lihtsalt sellepärast, et lugeda ei viitsita või ei taheta ei pea hakkama ju kõnealust tingmärki ära kaotama. See mustade täppide nägemine kaardil ei võta lisaenergiat ja kui varem on võistlusjuhend läbiloetud, ei tohiks korras funktsionaalse lugemisoskusega inimesel võistluse käigus tekkida dilemmat haritava maa (või kasvõi raba) ületamise lubatavuse kohta.
EOL mistahes toimkond võiks arutada ka seda, et kuidas täita edetabli juhendi lisa 1 lõiku 2.
Paitab, et keelamise pooldajad on vähemuses. OK, aga vaidleks veel natuke.
Mulle tundub, et argumenteerimine on liigselt orienteeruja-keskne. Ehk süüdistame vigade osas üksteist ja karistame ka üksteist. Süüdi on see, kes juhendit ei loe või rajameister, kes rumalaid radu teeb. Unustame aga, kuidas need vead orienteerumise mainele mõjuvad, ükskõik, kes meist siis süüdi või loll on.
Jaagupi näide oli hea, kus isegi rajameister ei lugenud juhendit. Karjalaskel lugesin enne võistlust stendilt Markuse lauset, et haritaval maal on lubatud joosta. Jüriööl seda lauset polnud, järeldasin, et nüüd on keelatud. Eksitas erinev käekiri. Samas pole ma kindel, et Karjalaskel oli see lause internetis asuvas juhendis.
Sageli juhtub nii, et internetis on vähem infot, kui võistluskeskuse paberitel. Viimased on lihtsalt värskemad. Kas siis peaks nõudma, et loetakse alati ka kohapeal olevat infot? Vahetevahel ei jõua seda teha.
Kui haritav maa oleks keelatud, siis otsitakse juhendist lubavat teadet. Ja loll on see, kes ei loe ning jookseb näiteks ringiga. Igal juhul ei kannata maaomanik. Vastupidisel juhul teeme käki maaomanikule. Oti väide, et (veel) pole meie maaomanik nii omanik kui Soomes, on samuti keelamise poolt, just sõna "veel" tõttu. Kui "veel" ei ole, siis ju varsti on, nagu Soomes. Ja mis siis teha?
Kaartidel on ju suured põllud sageli tumekollased, aga mitte täpilised. Kas see sõltub sellest, milla kaardistaja väljas käib? Kui kevadel/sügisel, siis kollane, kui suvisel viljapõllul, siis täpiline. Sel juhul ei kaardista ta viljapõllu läbitavust vaid seda, et sinna ei tohi minna (out of bounds). Ikka keeldu. Ja aiamaadel-peenardel kaardistab samuti keeldu, mitte seda, et kurkide vahel võib komistada.
Siin võiks veel pikalt heietada, aga mulle tundub, et kui haritav maa jääb keeluta, siis pöördume selle teema juurde ikka ja jälle tagasi, eriti veel siis, kui orienteerujad on mingi suurema jamaga hakkama saanud ja end kompromiteerinud. Siis pole enam tähtis, kas süüdi on rajameister või jooksja, kes viimase minuti juhendit ei lugenud, vaid süüdi jääb orienteerumine kui spordiala.
Mida halba juhtuks, kui haritav maa saaks keelualaks?
Viimane kommentaar on õigustatud, kuid see on teine teema. Mingi IT probleem võib ka põhjuseks olla, et teise päeva tulemused edetabelisse ei jõua?
EOL kaardiserveris on mitu tänavu joonistatud koolikaarti, valminud projekti "Koolid kaardile" raames. Neid kaarte kasutatakse lastele orienteerumise õpetamiseks.
Näiteks Kallaste Keskkooli kaart:
http://www.orienteerumine.ee/kaart/db/kaart/2012029.gif
Kui nüüd vaatate selle kaardi tingmärkide seletusi, siis on seal kirjas:
Õueala (läbimine keelatud !!!)
Haritav maa, künd (läbimine keelatud !!!)
Seega, kindlasti ei ole tegemist pseudoprobleemiga. Asi tuleb EOL-is veelkord läbi rääkida ja kokku leppida, kas, mis ja millal on keelatud, millal lubatud, kuidas eri olukordi kaartidel kajastada, kuidas algajaid ja ka kogenumaid õpetada.
Lauri
O on lahe ala, igas maailma nurgas saad samade tingmärkide järgi joosta. Jamaks läheb, kui erinevad maad hakkavad tingmärke erinevalt tõlgendama, seepärast olengi keelava märgi (purple püstine viirutus) pooldaja. Haritava põllu märk on väga hea, sisaldab infot, mida saab kasutada.
"Veel" käib puhtalt raiesmike kohta. Tegelikult mind lausa üllatab, et üle kapsapea jooksmine on halb aga kuuseistiku surnuks tampimine on normaalne???
Kasvataja kulud on kordades erinevad. Ma ei taha mõeldagi, kui minu metsas tallab mingi kamp, lihtsalt hobina, paarsada taime surnuks??? Seega panen o-maine kujundamise puhtalt korraldajate kaela. Ainult nemad saavad o-mainet kõrgel hoida ja seda läbi radade planeeringu. Loota paarisaja inimese teadlikusele on suur naiivsus. Purple püstviirutus on kõigile üheselt mõistetav.
terv. Ott
Tulgem ISOM'i juurde tagasi:
415 cultivated land which is seasonally out-of-bounds
Minu arust eeldab see, et võistlejale peab olema üheselt selge, millisel "hooajal" võib ja millisel mitte vastavat ala läbida. On valiku küsimus, kuidas seda tagada. Isiklikult eelistaksin punase püstviirutuse varianti, kuigi oleksin rahul ka Soomes kehtiva lauskeeluga. Kui otsustame võistlusinfo kasuks, siis peab selles igal juhul sisalduma viide haritava maa läbimise keelu kohta. Võistleja ei ole tingimata põllumajandus- ega metsanduspetsialist ning ei pea põlluveerel mõtisklema,kas siia on midagi külvatud või mitte. Liiatigi veel öösel.
Gea
Sõbrad! Võtan teema kokku nii:
Märgiga 415 kaardil näidatud alad EI PEA OLEMA ALATI KEELUALA.
Täpitus näitab, et seal võib kasvada midagi, mis takistab jooksmist, aga ei näita et oleks keeld või oht. Lisaks: haritav maa võib olla näidatud kaardil ka märgiga 401.
Keelualad näidatakse rajameistri poolt märkidega 709 - pealetrükitav rajamärk ja 528 - alaline keeluala, ps. (ma ei näe et Eestis seda eriti palju kasutataks) ja vastav info keelualade kohta lisatakse võistlusinfosse, vajadusel tõmmatakse põllule lint ette (püssiga farmeri korral) või planeeritakse rada mujale. Ei ole ju keeruline!
Mingit tungivat vajadust ei ole reegleid muuta, küll on aga asjakohane Lauri ettepanek orienteerujate vastavasisuliseks harimiseks.
Saan nii aru, et see käiks ka sprindikaardi kohta, pole ju ISOMi ja ISSOMi sõnastusel selles osas vahet?
Kiire Googeldamine leidis sellise analüüsi:
http://www.barebones.ca/Forbidden%20features%202010-01-21.pdf
415 kohta on seal soovitus see üle trükkida kui see võistluse ajal keelatud on, sest võistleja ei pruugi looduses tuvastada, kas see on keelatud või ei.
Huvitav koht oli see, et IOF reeglite alusel toimuvatel võistlustel tuleb kõik keelualad, mis ei ole kaardil alaliselt keelatud (528) 709-ga üle trükkida.
See, et juhendis on õueala keelualaks kuulutatud ei ole piisav - tuleb ikka üle trükkida.
Huvitav artikkel.
Teisipäevakute foorumis olid keelualad teemaks. Vaatasin EOL võistlusreegleid 2015 ja avastasin, et nüüd kehtivad tava-orienteerumisel samad piirangud, mis sprindiski. Vanu reegleid ei leidnud enam kuskilt - kas seal olid ka sarnased piirangud? Aga 415 ei olnud mainitud.
Postita kommentaar