Goldrexi asemel 60KP-d

100KP võistluse eelõhtul sai natuke kaua istutud väljas lõkke ääres, pisut külmetatud ja tulemuseks oli vastikult kipitav kurk. Hommikul oli seisund üsna vilets ja jooksmise asemel oleksin parema meelega sisse võtnud paar Goldrexi. Kuid 100KP jooks oli põnev üritus ja jooks palava ilmaga võis heal juhul mõjuda nagu Goldrex.

Konkurents M50 klassis oli jälle vägev, kõik tegijad kohal ja nimekiri pikk. Startisin üsna alguses, 3min enne Tiit Tali. Oli ainult aja küsimus, millal ta mind kätte saab.

Alguses kohmerdasin 5.KP-ga, kaldusin liialt vasakule. Etapil 7-8 nägin Tiitu väljumas 8.KP august, ju oli temagi vasakule kaldunud. Vahe oli natuke vähenenud.

Etapil 10-11 ronisin esimese nähtava künka otsa ja sealtki tuli ca 1min viga. Rein Rooni oli teinud sama. Ja siis suurem viga 12.-ga. Suunajooksul kaldun tavaliselt paremale ja seepärast läksin punkti otsima vasakult. Seal oli mitmeid auke ja kraave, mida kaardilt ei leidnud. Viga üle 2,5min ja olin täiesti kindel, et Tiit oli mööda läinud.

Edasi läks kenasti, sain kokku Andrus Rämmanniga, kes jooksis minust palju kiiremini, kuid ebatäpsemalt. Etapil 32-33 kaldusin paremale, Andrus järel. Sain siiski õigel ajal veast aru ja kiire korrektuur vasakule viis otse punkti. Andrus oli väga tänulik, kuid järgmisel etapil kiirustas eest minema, kaldus liialt vasakule ja oligi kadunud.

Läbisin punkte kenasti kuni reljeefikaardi 2.punktini (39). Lugesin samme, vaatasin hoolikalt suunda, kuid ikkagi põrkusin tee pealt tagasi ja otsisin punkti liiga vara. Tiit jooksis mööda, küsisin nö muuseas, et kas punkt käes. Tiit noogutas ja hoogu vähendamata pani edasi.
No hea vähemalt, et Tiit alles nüüd möödus, ehkki tema sel hetkel teadis, kuhu joosta, mina veel mitte. Koperdasin veel natuke ja otsustasin Tiidu sõnu mitte uskuda ning panin ka edasi. Ja ennäe, teisel pool teed oligi punkt.

Ja siis hooga edasi ning enne KP41 sain Tiidu kätte. Koosjoostes kiirus ja enesekindlus tõusis. Etapil 49-50 tegi Tiit vea (kaldus vasakule), kuid KP52-s olime jälle koos. KP51 oli pandud orvandisse natuke kõrgele, otsisin punkti madalamalt ja kaotasin tsipa aega. Etapil 52-53 sain parema teevalikuga jälle natuke Tiidust ette, kuid peagi olime uuesti koos. Ühes võsas Tiit spurtis, kaotasin ta silmist, kuid eest ära ta ei saanud. Lõpus Tiiduga rebima ei hakanud, puhtalt tervislikel kaalutlustel.

Peale jooksu hakkas külm, kuid üksi (!) kuumas saunas sain kehale sooja sisse. Autasustamisel olin 3-kihiliselt riietatud (sh paks fliis), teised võtsid samal ajal päikest.

Nüüd on selline "не рыба, не мясо" seisund, justnagu oleks 2 Goldrexi ära joonud - haige justkui ei ole, kuid terve ka mitte.

Loodaks, et nädalalõpu KAPA-3-ks saab tervis korda. Ootan huviga tugevatasemelist Läti võistlust, ehkki paljud on samal ajal Ungaris veteranide MM-il.

Tulemused





Koduteel