Ainuke jama oli selles, et rajameister pakkus meile liiga lühikest rada (6,4km), sama, mis M55 meestele. Aga me ei ole veel nii vanad !!!
Egas midagi, tuli kohe algusest peale tulistada. Ja nii ka tegin ja üldsegi mitte kehvasti.
Kõik läks hästi kuni etapini 12-13, kui kusagilt ilmus ette Timo Silla selg. Seda etappi oleks pidanud läbima väga hoolikalt, kuid lasksin end sportlasest mõjutada. Suund oli meil sama, kuid tema võttis punkti natuke liiga vara. Ma ei läinud isegi punktinumbrit vaatama. Edasi lasin end Timo järel kallutada natuke vasakule ja kui paranduse tagasi tegin, olin oma punktist vist juba möödunud. Jõudsin alla teele. Sealt siis tagasi ja viga kokku ca 4min. Edasi olulisi vigu ei teinud ja sain suhteliselt normaalse aja - 50.38, millega kaotasin vaid Toivo Toomasele (30sek). Kõik võimalused olid teiseks päevaks olemas.
Kuid natuke hiljem selgus kurb tõsiasi, et olin ühe punkti vahele jätnud (aegade lehel oli MP). Kurat-kurat, nagu kevadise Ilves3-e viimasel päeval.Kui vajutad gaasi, siis sellised asjad lihtsalt tekivad. Velkerisest, kelle olin 4min-ga kätte saanud, oli vaja lihtsalt eest ära joosta ...
Tulemused
Teise päeva viitstardis olin stardirivi lõpus ja kuna meie klass alustas hilja (kell 11.00), siis polnud mul mingit põhjust 5km-t joosta. Pealegi polnud seisund õhtusest peost kõige parem.
Läksin avatud rajale sooviga läbida kõik maastikul asuvad punktid (kaart). Etappe tegin natuke keerulisemaks, kuid vigu tuli aeglasele tempole vaatamata parasjagu. Adrenaliini veres polnud ja kõik käis suhteliselt uimaselt. Mõne piirkonna kaardist ei saanud üldse aru (50, 81, 51). Aega kulus 2h20min, läbisin 49KP-d. Hiljem selgus, et olin jätnud võtmata 5 KP-d (42, 43, 38, 39, 34). Õnneks avatud rajal selle eest karistada ei saa.
Hea treening rogainiks oli tehtud. Nüüd on vaja teha veel üks pikem jooksuots (vähemalt 2h), siis võib järgmisel laupäeval ehk ka 8h vastu pidada.
Esimese päeva õhtul oli majutuskohas Relvo motellis natuke pidulikum õhtusöök. Kaks meist said mõni aeg tagasi 50 ja üks samal päeval 65. Klubiliikmed eesotsas president Valjuga olid asja tõsiselt ette valmistanud. Valju oli selleks puhuks isegi luuletuse kirjutanud ("Ood orienteerujale").Sai ka muud pulli, selle illustreerimiseks alljärgnev pilt "Geenid, geenid".
9 kommentaari:
Timo vedas ikka su õigesse punkti ehk 71
Õnneks polnud see 71, muidu oleksin end hiljem maapõhja kirunud.
Tal oli 79-80-81 (vt. kõigi punktidega 2.päeva kaarti). 80 oligi poole maa peal ja tollel hetkel olin ilusti omal joonel. Kahjuks polnud tema järgmine punkt 71 vaid 81 :)
Sorry, vaatasin valesti. 71 oli tal juba varem, 13.punktina võetud
Kas saad avatud raja punktide läbimise järjekorra kuskile riputada? Huvitav oleks teada, kuidas sa sellist punktide massi lahendasid.
TA
Panin raja peale, kuid see ei ole kaugeltki kõige optimaalsem variant.
"Ainuke jama oli selles, et rajameister pakkus meile liiga lühikest rada (6,4km), sama, mis M55 meestele. Aga me ei ole veel nii vanad !!!" tulemusi vaadates kipub jääma teine mulje(miks muidu MP on, kui mitte vanadusest tingitud tähelepanematusest)
6km on nii lühike maa, et seda tuleb kohe algusest täiega vajutada. Kuid vanal inimesel on veresooned lubjastunud ja hapnik ei jõua ajju.
8km juures oleks rahulikult kulgenud ja ...
:)
Ets, tundud rahulik ja kaalutlev aga kui stardipauk käib, siis jalad kaenlasse ja pea vabseee koju ununenud:)
Sa oled füüsise poolest raudselt kõige kõvem M50 mees, kuid kuidagi ei suuda end realiseerida. Ära võistluse ajal jooksukiirusele mõtle ja ära lase end välistel teguritel mõjutada.
terv. Ott
Sellel aastal olen suutnud sooritusi paremini kontrollida, ka suurel kiirusel.
Niipea, kui tekivad sujuvast liikumisest kõrvalekalded (kerge väsimus, ebakindlus veast, kaasvõistlejaga arvestamine vms), siis olen ohtlikus tsoonis. Aeg-ajalt õnnestub suuremast veast pääseda, kuid mitte alati.
Postita kommentaar