Mööda karjäärikorruseid

See, et karjääriredel on olemas, me teame. Samuti karjääritrepp. Kuid kui liigume trepist üles, siis kuhu jõuame? Loomulikult järgmisele korrusele, mida karjääri tegemise mõiste all ei tunta.

Minu karjäär on läinud kokkuvõttes ülespoole, alustades 0 korruselt ja jõudes tänaseks 7. korruseni.

Esimese sissekande tööraamatusse sain Kamtšatkalt 1981. aastal, kui olin seal 3 kuud välipraktikal. Elasime enamus ajast telgis, kas siis välibaasi karkassiga telgis või hobustega laagrit pidevalt ühest paigast teise edasi liigutades. Maapind oli ka öösiti külje all, töö käis 0 korrusel.

Esimene tööraamat.

Peale ülikooli lõpetamist suunati mind tööle Geoloogia Valitsuse Tallinna Töökonda Kadaka teel, kus tööruum asus 1. korrusel. Jagasin seda esialgu koos 3 venelasega ja aruandeid kirjutasin samuti vene keeles. Selles toas olin ca 4-5 aastat.

Vahepeal kolisin tööga Keila Geoloogiaekspeditsiooni majja Piiri tn-l ja olin privaatses toas 2. korrusel. Siis tulid esimesed mõistlikud arvutid (XT ja AT286), öösiti mängisin Rammokaga Prince´i ja suurema kambaga Golfi. Maja asemel on nüüd Grossi pood. Olin seal paar aastat.

Karjääriredel viis aga aina kõrgemale, 3. korrusele. Kolisin Tallinnasse Pikale tn-le, kus asus ka Geoloogia Valitsuse /Keskuse juhtkond. Maja asukoht osutus liialt luksuslikuks ühele geoloogiaasutusele ja Eesti Vabariigi ajal puksiti meid minema. Olin seal ehk kaks aastat.

Vahepeal ehitati esimesse töökohta Kadaka teel teine hoone juurde ja sain seal privaatse toa 2. korrusel, minu viimase töökoha selles asutuses ehk Eesti Geoloogia Keskuses. See oli põnev aeg, täis geoinfot ja kartograafiat, mis kestis ca 2-3 aastat.

Siis tuli suur muutus, sest edasine perspektiiv hägustus ja uus huvitav väljakutse andis võimaluse alustada eraettevõtlusega. Viimane kestis kokku 14 aastat, sama pikalt, kui olin olnud Geoloogia Valitsuses/Keskuses tööl.

Karjääritrepil ei langenud, sest tööruum jäi endiselt 2. korrusele, tõsi küll, üsna kitsukesse ja pisikese aknaga ruumi Keila Linnavalitsuses. Seal olin ca 1,5 aastat.

Arengukava projekt sai valmis ja nüüd tegin karjääris tugeva hüppe üles, 4. korrusele, sest töötasin ca 5 aastat kodus.

Ühel hetkel kolisin koostööpartneri E-Konsult-i juurde 5. korrusele, kus jätkasime igasugu planeerimisega seotud tegevusi.
Siis tegi MASU oma töö ja ei läinud palju aega, kui tagasilükatud pakkumiste asemel hakkasid tööd/maksed lõputult venima ning uusi töid peaaegu ei tulnudki. Olin selles majas päris kaua, ca 6 aastat.

Nüüd langesin karjääris allapoole 4. korrusele ja sain tagasi palgatööliseks, seekord Maa-ametis. Arvasin, et olen seal järgmised 14 aastat, kuid läks teisiti, vaid 2 aastat.

Ootamatult pakuti kohta 6. korrusel ja sellisest karjääritõusust ei saanud ära öelda. Sedapuhku Eesti Energias.

Läks ehk paar aastat, kui olime sunnitud kolima uude majja. See sobis mu karjääriplaaniga, sest töökoht asus nüüd 7. korrusel, otse akna kõrval. Nüüdseks olen Eesti Energias kokku töötanud 6,5 aastat.

Kuhu edasi?

Tervitused siinkohal kõigile kolleegidele, kellega oleme ühes või teises ruumis koos istunud ja tööd teinud!

Viimase 1,5 kuu jooksul pole jooksmas käinud ja olen osalenud vaid ühel siseorienteerumise võistlusel Kultuurikatlas. Tegemist oli rohkem mõttespordi valdkonda jääva alaga, kus 2,3 km läbimiseks kulus 72 (!) minutit. Näidisena toon raja esimese poole kaardi. Alustasime 0 korruselt ja seal ka lõpetasime.