XT Talverogain Haaberstis

Enne tänast XT Talverogaini ei osanud võistlusele eesmärke seada. Lootsime Marjega, nagu alati, õnnestunud sooritusele, mis tähendas ka valmisolekut parajaks pingutuseks. Marje on talvel tublisti suusatanud, kuid ainsad jooksusammud (5 km) tegi alles eile õhtul. Ju ta arvestas minu tagasihoidliku seisundiga, sest sporti olen sellel aastal ettevaatlikult teinud. Pidev hirm on olnud jalasäärte osas - kas ikka peavad pikemale jooksule vastu. Eelnevad trennijooksud on siiski andnud parajalt enesekindlust, jalgade säästmiseks ostsin enne võistlust naastudega Icebugi jooksutossud, väga sobivad tänase ja loodetavasti ka järgmise nädalavahetuse linnarogaini jaoks. Üllatas aga suur osalejate arv - 145 (!) kahe- ja enamliikmelist võistkonda, osa rattarajal.

XT rogainile omaselt antakse planeerimiseks väga vähe aega (5 min). Sellega jõuab taktika välja mõelda ja heal juhul ka esimese osa rajast kaardile kanda. Edasi on vaja planeerida jooksu pealt.

Kuna Marjel olid jalas tavalised naastudega o-tossud ja nagu mainitud, on ta jooksusamme sellel aastal vähe teinud, siis vältisime planeeringus linnatänavaid ja asfalti. Need on toonud meile varasemalt XT sarjas edu (Nõmmel/Järvel), kuid seekord oli soov rohkem looduses liikuda. Enamus paiku on mitmeid kordi läbi käidud-joostud, seetõttu ei lootnud kohata midagi üllatavat uut. Samas on nii ilmaolud kui liikumissuunad alati erinevad, mistõttu on iga üritus ainulaadne. Pikaks trenniks alati väga sobivad.

Planeerisime Harku järve tagant kohe tagasi pöörata, võtta 71 ja 90 ning siis lõunasse-kagusse suunduda. Selleks, et jääks piisavalt aega lõpus ka mõned linnatänava punktid korjata.

Läks aga teisiti, sest Tiskre ojast ei saanud üle ja niimoodi jõudsime KP20-sse. Sealt aga suundusime läände 50-80- jne. Kaaslasteks Mati Preitof ja Maido Kaljur. Tiit Tali ja Jaanus Reha olid natuke eespool. Tagantjärgi võib öelda, et meie kõigi valitud taktika polnud eriti õnnestunud, seda piirkonda oleks tulnud planeerimisel vältida. Isegi absoluutklassi võitja Erkki Aadli ütles, et nad ei pidanud ennast nii tugevaks, et sinna minna.


Oskasime ka ühe suurema vea teha. Liikudes Harku vanas karjääris piki kraavi etapil 82-83 nägime ühel hetkel kraavis ujumas ilusaid suuri luiki. Ehkki märkasin, et jäljed suundusid sellest kohast paremale, ütlesin Marjele, et mine edasi. Ise läksin tagasi luiki pildistama. Kui lõpuks karjääri servale välja jõudsime, oli asukoht ebaselge. Tegin luurejooksu lääne poole, mis oli muidugi täiesti mõttetu. Samal ajal mõtles Marje asukoha välja ja asi sai kontrolli alla.

Planeeringusse lõi väikese mõra sisse etapp 53-63, kus Marje ei tahtnud Harku rabas otse minna, sest jalasääred kiskusid peale reiteni vettekukkumist krampi. Suundusime siis ringijooksule ja kuna olime jõudnud üsna lähedale KP92-le, siis võtsime ka selle ära. Ja nii läks upakile ajabilanss. Võtsime veel ka 63 ja 94 ning peale 64 suundusime KP84 poole. Oli selge, et kojujooks metsast punkte korjates oleks veel rohkem hilinemist tekitanud kui peale KP84 pikalt mööda asfalti koju joostes. Seal oli aega vaid 15 min ja ehkki lükkasin Marjet tugevasti seljast, jäime ikkagi 4,5 min hiljaks. Lisaks muidugi ka pikk tühi kojujooks. Head tulemust oli sellisest lõpust raske loota.

Läbisime 4-tunniga 32,5 km, kohati oli liikumine kaardi loode- ja lääneosa lumes-soos-vees üsna aeglane. Enda füüsiline seisund pakkus rahuldust, väsimust eriti polnud ja jalad pidasid kenasti vastu. Järgmisel nädalavahetusel saab siis Indrekuga kiiremas tempos liikuda.


KP53 (foto Edith Madalik)
Finišis (foto Harri Veide)

Tulemused
GPS träkid

Lisan siia ka mõned pildid (rohkem on Facebookis).
Hämmastavalt ilus ja kõrge astanguline kosk, mis väljus Harku karjäärist, lihaga pannkooke ja sooja jooki pakkuv Mait ning võistluse eel ning järel selfisid tegev Reigo koos Olgaga.