Sipoonkorpi ootuses

Jah, Libahundi etapp Sipoonkorpis on üks sellistest rogainidest, kuhu tahaks kindlasti minna. Karttapullautiniga sellest alast tehtud o-kaart on enam kui põnev. Kuid ürituseni 14.mail on veel aega, seniks treenime kodus.

Eelmisel nädalal proovisin esimest korda ronida boulderingi seina Ronimisministeeriumis. Tore, kuid väikesegi tunde ehk naudigu saamiseks peaks vähemalt 5-10 korda käima. Selleks aga ei taha praegu aega kulutada, muud hobid on olulisemad. Samas sain aimu, kuivõrd oluline on psüühiline valmisolek enda jaoks raskema raja läbimiseks, kui tähtis on kontsentreerumine. Füüsilisi võimeid pole mõtet mainida, see on elementaarne.

Poeg seevastu ronis äsja kaks kuud Hispaanias, kolm korda läbis 7c raskuskategooria raja. Kõrvaloleval pildil ronib kaaslane Henri natuke kergemat, 6c rada.

Pühapäeval käisin Rahvapinksi turniiril. Kohal oli üle 110 mängija. Enesetunne oli hea - puhanud ja enesekindel. Kuid see ei lugenud midagi, kõigile kolmele võrdsele vastasele, kes olid minust reitingus tagapool, kaotasin. Koht tuli niru ja tõsine langemine reitingus möödapääsmatu. Turniirile tuli esmakordselt ka kodukootud lauatennisist ja orienteeruja Ivo Miller, kes mängis täiesti korralikult.

Laupäeval Marjega XT Talverogainile, pühapäeval on EOLi kevadine üldkogu Paides.