Vol.1 oli aasta tagasi (SIIN).
Sellel aastal kogunes 150 geoinformaatikut Pärnu Strand SPA hotelli ESTGISi aastakonverentsile (KAVA jm). Väga hilised soovijad kahjuks osaleda ei saanud, neile jääb võimalus seda teha järgmisel aastal.
Esinejateks kutsusime teiste hulgas ka 4 välismaalast (3 Soomest ja 1 Norrast), EUROGI president saatis pikema videopöördumise. Reede õhtul toimus pikem diskussioon GISi haridusest ülikoolis, mistõttu lükkus õhtusöök tunni võrra edasi. Hilisõhtu ja pool ööd läksid söömise-joomise ja Rulli Magneetiku rütmide saatel.
Hommikune sessioon oli minu modereerida, hääl kähises ja enesetunne polnud kõige sportlikum. Aga ära selle ürituse tegime, juhatuse liikmete ja heade abiliste koostööl. Laupäeva õhtul oli hea olla. Tundus, et inimestel oli lahkumisel sära silmis ja nii mõnedki liikmeksastumise avaldused tekkisid juurde.
Laupäeval olid uue juhatuse valimised, enamus vanadest liikmetest ei kandideerinud (sh mina). Põhiline põhjus - ajapuudus. Kuid valimised olid päris põnevad, sest 7-le kohale kandideeris 9 tublit inimest. Geograafide ülemvõim ESTGISi liikmete hulgas pani asja paika, mittegeograafid jäid juhatusest välja, ehkki tegemist oli kõigile hästi tuntud ja võimekate inimestega.
Kuid nagu Kristian üldkoosolekut juhatades ütles, et naisi, konjakit ja Sotši tuusikut seal ei pakuta, tegemisi saab olema aga üksjagu.
Pildil ESTGIS juhatus 2010-2012 (vasakult): Eduard Pukkonen (Maa-amet), Aivo Vard (AlphaGIS), Diana Makarenko-Piirsalu (Geolytics OÜ), Tõnu Oja (Tartu Ülikool), Kristian Teiter (Maa-amet), Tõnu Randaru (Regio), taga pildil Kristel Lelov-Brossard (Šveits)
Kaks ettekannet mainiks siin ära.
Antti Kosonen Soome Maanmittauslaitosest ehk Maa-ametist rääkis, kuidas Soomes sai võimalikuks tasuta topograafiliste andmete levitamine. See ei olnud üldsegi lihtne ja sirge teekond. Kõigepealt saatis Rahandusministeerium nad selle jutuga kuu peale. Kuid idee levis kiiresti ja üldsus hakkas igasugustes infokanalites tasuta andmete osas survet avaldama. Ja ei läinud palju aega, kui tehti majanduslikud arvutused ja ühtäkki anti ministeeriumist käsk 6(!) kuuga teha kõik(!) andmed tasuta kättesaadavaks ja allalaetavaks. Hüüumärgid panin seepärast, et tehnoloogiliselt pole selline asi üldsegi lihtne. Kuid soomlased said sellega kenasti hakkama. Olen ise ka Soome andmeid netist alla laadinud.
Tagasiside on olnud väga positiivne, mitmekesistunud on kasutusvaldkonnad, suurenenud andmete kasutajate ja rakenduste arv, elu on läinud kihama. Soome Maa-amet pole kunagi nii palju positiivset reklaami saanud.
Valdo Prausti ettekandeid pole ma varem kuulnud. Tegemist on geeniusega, seda nii ajuehituse kui töövõime poolest. Tipptegijana krüptograafias leiab ta veel aega tegeleda ka oma hobidega - mõisate uurimise ja vanade teede (enne 16-17.saj) asukohtade rekonstrueerimisega. Neid ajaloolisi teid kaartidelt ei leia, vaid sügavad ajaloolised teadmised, analüüsioskus ja Maa-ameti geoportaalis asuvad reljeefikaardid, ortofotod ning ajaloolised kaardid, sh ajalooarhiivides asuvad ajaloolised kaardid, lubasid sellist tööd teha ja väga huvitavate järeldusteni jõuda.
See oli fantastiline ettekanne. Nüüd võiks need olematud teed, mille jäljed on looduses isegi olemas, märgistada näiteks matkaradadeks.
Orienteerumisest ka
Nimelt kohtasin tordi söömisel üht konverentsi osalejat, keda seostaks tulevikus nii mõnegi MM ja EM medaliga rogainis. Kes teda paremini tunnevad, alustage vastavat selgitustööd.
KÜSIMUS: Kes oli see inimene? (1 punkt)
Kokku võis konverentsil olla orienteerujaid üle10.
Sellel aastal kogunes 150 geoinformaatikut Pärnu Strand SPA hotelli ESTGISi aastakonverentsile (KAVA jm). Väga hilised soovijad kahjuks osaleda ei saanud, neile jääb võimalus seda teha järgmisel aastal.
Esinejateks kutsusime teiste hulgas ka 4 välismaalast (3 Soomest ja 1 Norrast), EUROGI president saatis pikema videopöördumise. Reede õhtul toimus pikem diskussioon GISi haridusest ülikoolis, mistõttu lükkus õhtusöök tunni võrra edasi. Hilisõhtu ja pool ööd läksid söömise-joomise ja Rulli Magneetiku rütmide saatel.
Hommikune sessioon oli minu modereerida, hääl kähises ja enesetunne polnud kõige sportlikum. Aga ära selle ürituse tegime, juhatuse liikmete ja heade abiliste koostööl. Laupäeva õhtul oli hea olla. Tundus, et inimestel oli lahkumisel sära silmis ja nii mõnedki liikmeksastumise avaldused tekkisid juurde.
Laupäeval olid uue juhatuse valimised, enamus vanadest liikmetest ei kandideerinud (sh mina). Põhiline põhjus - ajapuudus. Kuid valimised olid päris põnevad, sest 7-le kohale kandideeris 9 tublit inimest. Geograafide ülemvõim ESTGISi liikmete hulgas pani asja paika, mittegeograafid jäid juhatusest välja, ehkki tegemist oli kõigile hästi tuntud ja võimekate inimestega.
Kuid nagu Kristian üldkoosolekut juhatades ütles, et naisi, konjakit ja Sotši tuusikut seal ei pakuta, tegemisi saab olema aga üksjagu.
Pildil ESTGIS juhatus 2010-2012 (vasakult): Eduard Pukkonen (Maa-amet), Aivo Vard (AlphaGIS), Diana Makarenko-Piirsalu (Geolytics OÜ), Tõnu Oja (Tartu Ülikool), Kristian Teiter (Maa-amet), Tõnu Randaru (Regio), taga pildil Kristel Lelov-Brossard (Šveits)
Kaks ettekannet mainiks siin ära.
Antti Kosonen Soome Maanmittauslaitosest ehk Maa-ametist rääkis, kuidas Soomes sai võimalikuks tasuta topograafiliste andmete levitamine. See ei olnud üldsegi lihtne ja sirge teekond. Kõigepealt saatis Rahandusministeerium nad selle jutuga kuu peale. Kuid idee levis kiiresti ja üldsus hakkas igasugustes infokanalites tasuta andmete osas survet avaldama. Ja ei läinud palju aega, kui tehti majanduslikud arvutused ja ühtäkki anti ministeeriumist käsk 6(!) kuuga teha kõik(!) andmed tasuta kättesaadavaks ja allalaetavaks. Hüüumärgid panin seepärast, et tehnoloogiliselt pole selline asi üldsegi lihtne. Kuid soomlased said sellega kenasti hakkama. Olen ise ka Soome andmeid netist alla laadinud.
Tagasiside on olnud väga positiivne, mitmekesistunud on kasutusvaldkonnad, suurenenud andmete kasutajate ja rakenduste arv, elu on läinud kihama. Soome Maa-amet pole kunagi nii palju positiivset reklaami saanud.
Valdo Prausti ettekandeid pole ma varem kuulnud. Tegemist on geeniusega, seda nii ajuehituse kui töövõime poolest. Tipptegijana krüptograafias leiab ta veel aega tegeleda ka oma hobidega - mõisate uurimise ja vanade teede (enne 16-17.saj) asukohtade rekonstrueerimisega. Neid ajaloolisi teid kaartidelt ei leia, vaid sügavad ajaloolised teadmised, analüüsioskus ja Maa-ameti geoportaalis asuvad reljeefikaardid, ortofotod ning ajaloolised kaardid, sh ajalooarhiivides asuvad ajaloolised kaardid, lubasid sellist tööd teha ja väga huvitavate järeldusteni jõuda.
See oli fantastiline ettekanne. Nüüd võiks need olematud teed, mille jäljed on looduses isegi olemas, märgistada näiteks matkaradadeks.
Orienteerumisest ka
Nimelt kohtasin tordi söömisel üht konverentsi osalejat, keda seostaks tulevikus nii mõnegi MM ja EM medaliga rogainis. Kes teda paremini tunnevad, alustage vastavat selgitustööd.
KÜSIMUS: Kes oli see inimene? (1 punkt)
Kokku võis konverentsil olla orienteerujaid üle10.
16 kommentaari:
Mariann Sulg?
Mis andmeid sealt Soome Maa-ametist tasuta alla laadida saab?
Heleri Hirv
Paistab, et eksisin Triin Vask või hoopis Margus Klementsov
Triinul ja Margusel oleks veteranide klassis kindlasti medališansse, kui esimene neist asja ette võtaks ja teine suudaks piisavalt võistlusele keskenduda (et lambid ei kustuks, püksid ei hõõruks jms). Aga tõenäoliselt pidas Ets silmas Külli Pirksaart, kes peale tipporienteerumist ja maratoonari karjääri võiks sobiva partneriga koos olla tegija nii naiste kui segavõistkondade põhiklassis.
LL
Punkt LL-ile. Laurit juba ninapidi ei vea :) Kui Külli leiaks rogainis väljakutse (Alol 2013 või näit Vuokatti 2015?), siis võib sealt oodata mida iganes. Kui ta vaid leiaks selle väljakutse...
Triinu ja Margusega pole vaja selgitustööd teha, nad teavad väga hästi, mis rogain on. Eleri seekord puudus, Mariann ei ole geoinfoga seotud.
Marek, peaks saama enam-vähem kogu olemasoleva info, sh lidar jm. Aga ma ei leidnud hetkel põhikaardi vektorinfot.
Huvitav oli see, et mõni päev peale andmete avamist olid need üles laetud Torrentisse jm. Soomlaste kartus ühenduste ülekuumenemise pärast oli asjatu, huvilised tegid selle töö nende eest ära :)
Torrenti andmed leiab on näiteks SIIT. Seal ka viiten ametlikule lehele ja kaardiportaalile.
Põhikaardi vektor peaks ka olemas olema, maastotietokanta nime all. Kättesaadav on jah pea-aegu kõik Soome maa-ameti andmed, va katastri teema ja vanu kaarte / andmeid ka ei ole. Lisaks juba mainituile üks oluline saada olev kiht on veel ortofotod, sh ka infrapunased.
Natuke ka telgitaguseid teades, siis andmete avamise juures üks suur töö oli ka lihtsalt andmete pakendamine laadimiseks sobivasse formaati (ja sobivate formaatide valik). Senini näiteks olid ortofotod saadaval ainult .tiff-na ja ühe faili suurus oli täitsa korralik. Näiteks kogu Soome failid toodi 2011 suvel mu lauale kastitäie väliste kõvaketastena ja andmete kogumaht oli 6 TB kanti.. Laadimiseks tehti ortodest hoopis jpg2000 failid. Kogu Soome jaoks võtab formaadivahetus aga ikka natuke aega, päevi kui mitte nädalaid..
Külli
Aitäh, Külli T., selle huvitava info eest. Üllatus, et Sa oled ka selle suure protsessiga seotud olnud.
mis aastal see maksuameti käsk tuli?
Mart
Kui täpselt mäletan, siis käsk (maksuameti käsk :)) tuli nov-dets 2011 ja 1.maiks 2012 pidi kõik valmis olema. Kuid ettepanekuga tuldi vist välja alles 2011 aasta alguses. Seega oli kogu protsess väga kiire.
Ehk keegi parandab, kui valesti mäletasin.
Olen lugenud (vist ka Andrei Hvostovi "Mõttelisest Eestist"), et muinasaegne "Tallinn-Narva" maantee kulges üle Järvamaa ja praeguse Aegviidu. Seda siis maastikutakistuste (metsad, sood ja jõeorud)tõttu. Olemata põhjalik ekspert (aga keskaegseid kaarte olen ikka raamatutena kogunud) oli seda kaardifragmenti huvitav ja omajagu üllatav vaadata. Just selles mõttes, et väidetavalt juba aastal 1000 oli siis põhjapoolne trass olemas.
Kas kuskilt Valdo Prausti tervet kaarti ei saaks vaadata?
Karli, vaata Valdo Prausti Facebooki lehte, seal on teedest palju kaarte, pilte ja juttu.
Kui ta natukenegi konsulteeriks teede kaardile kandmise tehnikate osas, siis oleks meil varsti ajalooliste teede kaardiportaal valmis. Meetodid, kuidas ta neid kaarte on teinud ... see on umbes sama kui küüneviiliga auto käigukasti parandada. Aga ta on hakkama saanud.
Eduard, too matkaradade mõte on väga hea mõte! Pean silmas Valdo Prausti vanu teid.
Age
2011 suvel veel andmete avamise teemal isegi kuulujutte ei liikunud. Minu teada rääkis Soome maa-amet esimest korda avalikult plaanist kaaluda andmete avamist 2011 novembri algul Paikkatietomarkkinatel. Aga peale seda tuli veel siis algul eitav ja siis jõuluks jälle jaatav seisukoht kõrgemalt. Nii et reaalne töö tehti ära nelja kuuga.
Minu panus asjasse oli tegelikutl väga väike, lihtsalt 2011 suvel-sügisel sai suures osas samad andmed lisatud Soome ülikoolide geoandmete portaali ja nii oligi meil asjast väiksemas skaalas kogemus olemas.
Külli
Eestis võiks ju ka rahvas tasuta andmeid hakata nõudma. Siis hakkaks tulema ehk rohkem uusi o-kaarte ka.
Valdol peaks olema veel hulk põnevaid hobisid. N vanatehnikahuvi, sh vanade jalgrataste kollektsioon ja muud ka...
Postita kommentaar