Metsa kuuseotsimisele eile kaasa ei võetud, kuid hommikune jooks sai siiski tehtud.
Tõsi, kirikusse samuti kaasa ei võetud, tegelikult pole kunagi võetud ja õige kah. Seda enam, et Keila muusikakooli solfi õpetaja Marika Pabbo laulis nii imeliselt ja klaveri-oreliõpetaja Pille Metsson saatis teda orelil. Koer oleks seal kindlasti kaasa ulgunud, nagu kodus klaverimängu kuulates.
Soomlasest kirikuõpetaja jutlus oli lihtne ja südamlik, vanas mehes oli tunda nii avarust kui hoolivust. Ja armastust, see paistis ka silmadest.
Täna sai aga suusaradadel joosta, kaks korda 7km. Lumesaan ja traktor toimetasid ringi, värske lumi tahtis pressimist. Homme vist esimesed võistlused.
Alguses oli koeral mõnus joosta, kuid teisel ringil tuli väsimus kontidesse. Suuskade libisemine oli jäitesajus meeletult hea ja kiirus korralik. Mis sest, et peremees sõitis ühe kepiga, raske oli ikka.
Nüüd on koeral jälle mõnus lebotada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar