Lõpuks ometi, ei mingeid võistlusi, trenne ega kohustusi. Logelesin, natuke nikerdasin neljapäevaku radu, sõin, magasin. Kuulasin Preisnerit. Horisontaalasend ruulis.
Nädala sees olid ESRI Päevad. Huvitav ja väsitav üritus nagu alati. LIDARist rääkis Rein Kask. Nii mõnedki orienteerujad olid veel.
Nüüd natuke ka lubatud lisainfot LIDARi kohta.
Maapinna kõrgusandmed on jagatud kahe koodi vahel: 2 ja 8 (varem oli ainult 2). Kood 8 all on hõrendatud kõrgusmudeli punktid, mis tähendab seda, et nende punktide vahelt on eemaldatud kõik ülejäänud punktid juhul, kui maapinna kõrguse muutus 20m ulatuses on väiksem kui 30cm.
Pildil on kõik punktid rohelised ja hõrendatud punktid punased
Hõrendatud punkte on ca 10x vähem kui kõiki maapinna punkte ja 20x vähem kui LIDARi punkte ühes failis. Seega võiks hõrendatud punktide ostmine olla odavam, kuid selliselt Maa-amet punkte praegu ei väljasta, puudub seadusandlik alus. Seega tuleb endiselt osta kõik LIDARi punktid ja arvestada, et kõik maapinnapunktid koosnevad punktide 2 ja 8 summast.
Üks näide kõigi ja hõrendatud kõrguspunktide kaudu saadud reljeefijoonte võrdlusest (Mustla-Nõmme)
Uudis on ka see, et Maa-amet väljastab kõrgusrastreid, esialgu küll ESRI tarkvara poolt mõistetavas TIF formaadis. Kõrgusrastrid on järgmiste ruutvõrgustikena: 5m, 10m, 25m, 50m ja 100m. Neist 5m ja 10m kõrgusrastrid on 1:10 000 kaardilehtede kaupa, 25m ja 50m 1:50 000 lehtede kaupa ja 100m on kogu Eestimaa kohta.
5m kõrgusraster võib huvi pakkuda eelkõige suuremate alade kaardistamiseks, näiteks rogainikaartidele 5m joonte tegemiseks. 5m kõrgusraster on ca 12 korda odavam kui täisLIDAR, sest ühel 1km2 kaardilehel on 40 000 punkti ca 550 000 asemel.
100km2 (neli 1:10 000 kaardilehte) 5m kõrgusrastrit maksab ca 11-12 eurot.
Siin on näide 5m kõrgusjoonte genereerimisest täisLIDARi ja 5m kõrgusrastri andmestiku põhjal.
Preisnerit ka.
Nädala sees olid ESRI Päevad. Huvitav ja väsitav üritus nagu alati. LIDARist rääkis Rein Kask. Nii mõnedki orienteerujad olid veel.
Nüüd natuke ka lubatud lisainfot LIDARi kohta.
Maapinna kõrgusandmed on jagatud kahe koodi vahel: 2 ja 8 (varem oli ainult 2). Kood 8 all on hõrendatud kõrgusmudeli punktid, mis tähendab seda, et nende punktide vahelt on eemaldatud kõik ülejäänud punktid juhul, kui maapinna kõrguse muutus 20m ulatuses on väiksem kui 30cm.
Pildil on kõik punktid rohelised ja hõrendatud punktid punased
Hõrendatud punkte on ca 10x vähem kui kõiki maapinna punkte ja 20x vähem kui LIDARi punkte ühes failis. Seega võiks hõrendatud punktide ostmine olla odavam, kuid selliselt Maa-amet punkte praegu ei väljasta, puudub seadusandlik alus. Seega tuleb endiselt osta kõik LIDARi punktid ja arvestada, et kõik maapinnapunktid koosnevad punktide 2 ja 8 summast.
Üks näide kõigi ja hõrendatud kõrguspunktide kaudu saadud reljeefijoonte võrdlusest (Mustla-Nõmme)
Uudis on ka see, et Maa-amet väljastab kõrgusrastreid, esialgu küll ESRI tarkvara poolt mõistetavas TIF formaadis. Kõrgusrastrid on järgmiste ruutvõrgustikena: 5m, 10m, 25m, 50m ja 100m. Neist 5m ja 10m kõrgusrastrid on 1:10 000 kaardilehtede kaupa, 25m ja 50m 1:50 000 lehtede kaupa ja 100m on kogu Eestimaa kohta.
5m kõrgusraster võib huvi pakkuda eelkõige suuremate alade kaardistamiseks, näiteks rogainikaartidele 5m joonte tegemiseks. 5m kõrgusraster on ca 12 korda odavam kui täisLIDAR, sest ühel 1km2 kaardilehel on 40 000 punkti ca 550 000 asemel.
100km2 (neli 1:10 000 kaardilehte) 5m kõrgusrastrit maksab ca 11-12 eurot.
Siin on näide 5m kõrgusjoonte genereerimisest täisLIDARi ja 5m kõrgusrastri andmestiku põhjal.
Preisnerit ka.
16 kommentaari:
Liiga õudne.
Preisner ma mõtlen. Vähemalt see, mis Sa üles riputasid.
Kui päev otsa sirevil asendis sellist heli kuulata, siis oled õhtuks läbi voodi põhja vajunud.
Hommikul ärkasin, aeglased "õudsad" rütmid käisid jätkuvalt peas ringi, siiski polnud kuhugi läbi vajunud.
Ilu ja valu, lihtsus ja sügavus, võib-olla ka (au)kartus ja õudus - aga see ongi ju ...
Kas Maa-amet mainis teabepäeval, et millal hakatakse LIDAR-i andmetest "tehtud" reljeefi Eesti põhikaardile üle viima?
Siis, kui reljeefi valmis teeme, siis viime. Arvan, et sügisel.
Kas Lidariga tegelemine tekitab Preisneri meeleolu:))))))
Lidari teema on jube huvitav.
terv. Ott
Mul saab varsti valmis bakatöö, kus võrdlen 6-e orienteerumiskaardi reljeefi LIDAR-i andmetega (1x1km alad). Siis selgub üht-teist.
Marek,
Küsin õppejõu tüüpküsimuse - aga mis on hüpotees või siis mis on uurimisküsimus, millele sa selle võrdluse kaudu vastust otsid?
Vihjan siin, et see, mis selguda võib, sõltub sellest, mida sa otsid ;-)
Lauri
Jah, Ott, reljeefis on nii sügavust kui kõrgust, täpselt nagu Preisneri muusikaski.
Oot-oot - võistlusvaba nädalavahetus. Aga miks Libahundil jalgu joonele ei pannud? Leedu mõjud?
Mati otsis paarilist viimase õhtuni ja tegi Sassiga korraliku tulemuse.
Mairolt, ma ei tea mis imeinimesed küll ümberringi elavad.
Ma olin nädalast nii väsinud, et ei tahtnud laupäeval isegi püsti olla. Kohe hakkas halb nagu haigena (kuid haige polnud). Kas nende energia on nii lõputu (näit Reigo Lehtla jooksis eile poolmaratoni 1.33-ga) või ei käi nad tööl või ... no ma ei tea.
Hakkan vist vanaks jääma ja seepärast siis ka need igavikulised lood :)
Lauri, ma ei hakka kommentaariumi täitma sisuliste küsimustega praegu.
Marek, mõistagi keskendu praegu töö kirjutamisele, küll pärast jõuad seletada. Kuid loodan samas, et sa selles võrdlusharjutuses meie suurmeistritest kaardijoonistajatele liiga ei tee. Võrrelda o-kaarti Lidariga on mõnes mõttes nagu võrrelda Johann Köleri "Ema portreed" sama naise kõrgresolutsioonis lähifotoga. Köleri portreemaal on realistlik, kuid samas romantilise varjundiga, silmale ilus vaadata ja siiski reaalsusest mitte liiga kaugel seisev. Kõrgresolutsiooniga lähifoto toob vana naise kõik kortsud halastamatult esile. Muidugi saab maali ja fotot omavahel võrrelda, kuid kogu küsimus ongi selles, et mida me selle võrdlusega öelda ja näidata tahame.
Lauri
Ei maksa ka ületähtsustada LIDARit, justkui seal tekkinud jooned peegeldaksid üheselt tegelikku reaalsust.
Lillis tundus küll nii, et mõnes kohas oleks tahtnud rohkem näha kaardistaja enda interpretatsiooni või loomingut reljeefist.
Aga äkki peame hoopis õppima masina poolt genereeritud reljeefi lugemist?
Ehk lühidalt: igatpidi on jama, kui vead sisse tulevad :)
Paralleel oli mul mõistagi kunstiline, millele viitas ka reservatsioon 'mõnes mõttes'.
Olles paari kaarti Lidari andmete alusel joonistanud, siis nende 'kortsude silumise' ning müra ja informatsiooni eristamisega on muidugi vaeva üksjagu ja koos sellega ei kao ka protsessist inimlik (sh ekslik) mõõde.
Lauri
Ets, oled Mustla-Nõmmega pidevas kontaktis, isegi PM uudise pildil on MN kaart käes:)
Ott
Postimehe poolt meeldiv üllatus, et orienteerumine mainiti Google StreetView'ga seoses ära :)
See on MN kaart jah, aga ei tea, mis seal selle idaosa KMH-ga praegu toimub.
Postita kommentaar