Karepa TAOK rogain jätkab põhjaranniku tutvustamist ja tänavune maastik peaks sarnanema 2 aastat tagasi toimunud Oandu rogaini maastikuga. Rannikupiirkonnas on kõrgemaid rannavalle ja luiteahelikke, nende vahel esineb üksikuid sooribasid. Vesisem on kraavitatud aladel, karta on, et koprad pole ka sellel aastal maganud. Vainupea ja Selja jõe käänud saavad nii mõnedki punktikohad, kuid kraavikäänakutes ja kraavide otstes leiame KP-sid üsna palju.Kui kaart ulatub Vainupea neemetipuni loodes, siis Toolse linnuse varemed kirdenurgas kaardile ei mahu. Tegelikult on raske uskuda, et rajameister linnuse juurde punkti ei pane, nii et punast kaardiraami kõrvaloleval pildil võib nihutada ida poole.
Maastikul on palju teid ja sihte, sihivõrk on peamiselt kirde-loode-, lääneservas põhja-idasuunaline. Ilusamad ja paremini läbitavad metsad võiksid olla Corine-maakatte kihil esinevad okasmetsad (tumedam roheline). Seega võistkondadel, kelle kilometraaž ei tule väga pikk, soovitaks liikuda mere lähedalt läände, sealt natuke lõunasse ja siis kaarega tagasi keskusesse, mis asub võistlusmaastiku kirdeosas. Sellest on parajalt kahju, et Keskkonnaamet ei lubanud võistluskeskust teha Rutja lennuväljale, sest viimane oleks paiknenud kaardi keskel ja võimaldanud teha väga erinevaid rajaplaneeringuid.
Küsimusele, kes võidavad, on üsna lihtne vastata:
MM
1. Plains Wanderer (Aadli-Abram-Kraas)
Suurim konkurent on Salomon ACE (Lambot-Lillelaid)
MM40
1. Armo ja Lauri (Hiie-Lahtmäe)
Kõvad konkurendid on Gäng (Pavlov-Väärsi-Pritsik) ning Jaanus & Tiit (Reha, Tali, Sild)
MM55
1. Riga-Peterburg (Kopelevitch-Laveikis)
Konkurendid ISC (Kivikas-Tasa) ja Metsamehed (Männi-Viisimaa). Võitjateks pakun kogenud noorseenioridest rogainijaid, meie mehed on vanemad. Matti Viisimaa on Rihol hea leid, kuid ta oleks pidanud tooma Matti rogainile 10 aastat tagasi. Maanteejooksjal saab metsas raske olema.
PERE
1. Metsakulgur (Alamaa-Alamaa-Tammemäe)
Tuleb vägev võitlus Klanova'ga (Roose-Roose). Timmo abiga viiakse võit Raplamaale
MN, MN40
1. 2 wet shirts (Liepina-Kaminskis)
Kaks konkurenti on ka: Jörgen ja Jenny (Kink-Vaher) ja spordilinn (Viirmann-Pukkonen). Kergelt ei anta selles klassis midagi ära.
Peale Sõmerpalu sportlikku nädalavahetust tegime Marjega täna mõlemad ca 2tundi jooksu. Nüüd jääb üle puhata ja mõnuga sörkida.
NN
1. La leg de frog (Rebane-Vanjuk)
Esikoha auhinna võib enne starti ära anda
NN40
1. Kama 2 (Kink-Vask)
Esikoha auhinna võib enne starti ära anda
NN55
1. ESET (Sulg-Tolm)
Esikoha auhinna võib enne starti ära anda
30 kommentaari:
Kaart läheb natuke kaugemale lõunasse. Praegu on kaardil ainult üks kindel Selja jõe ületuskoht (sild Karepal). Kui alt lõunast ka läbi pääseks, saaks rohkem erinevaid planeeringuid teha.
Mehad, kas te ujuda ei oska?
Millega põhjendati (Keskkonnaamet) Rutja lennuvälja keelamist????
Ott
Ma ka ei saa aru, ehk Lauri selgitab hiljem.
Hiljuti tegime ühe maakonna teemaplaneeringu "Lääne-Viru maakonna rannikuala", kus ka seda ala sai käsitletud. Aruanne ja kaardid on
SIIN
Seal on selline lõik:
RUTJA LENNUVÄLI
Põlismetsade keskel paiknev endine nõukogude sõjaväelennuväli Rutjal on Kaitseliidu Viru maleva põhiline harjutusväljak, mille lasketiire, kaitserajatisi ja hooneid
kasutatakse taktikaliseks ja laskeväljaõppeks. Umbes 2,5 km pikkune betoonkattega maandumisrada on piloodi vastutusel kasutatav väikelennukitele.
Kaitseliit kaalub lennuvälja erinevaid kasutusvõimalusi. Riigikaitselisele funktsioonile
on kavatsus tulevikus lisada tsiviilotstarbeline moto- ja kiirusspordikeskus ning maandumisrajad ja -kohad väikelennukitele ja helikopteritele. Rutja kompleksi
intensiivsema kasutuse puhul lisandub juurdepääsetavuse probleem.
Maakonnaplaneering ei tee ettepanekut riigikaitselise maakasutuse sihtotstarbe muutmiseks, vaid teeb ettepaneku kaaluda alal puhkekeskuse (kiirus-ja motosport)loomise võimalusi kaaskasutusena.
Üks selle maastiku eripäradest on vooluvee poolt uhutud sälkorud, millest mõnigi annab kanjoni mõõdu välja. Sellel maastikul mütates leidsin nii mõnegi omapärase koha, mille olemasolust mul polnud seni teadmist ja kus esimese hetkega võiks ehk isegi olla raske uskuda, et asud Eestis. Mõnele väiksemale seltskonnale saaks seal teha ühe korraliku ekstreemspordi võistluse.
Reljeefi joonistamisel sai kasutatud Lidari kõrgusandmeid. Vähemalt viis KPd sai panna kohtadesse, kus põhikaardi reljeefijoonte järgi reljeefiobjekti polegi. Kokku on reljeefipunkte kõigist KPdest ca kolmandik.
Maastiku teine eripära on 2010.a. augustitormi tulemusel tekkinud raiesmikud. Tormi teekond Kiva ja Eisma külade vahel on kaardipilti vaadates selgelt näha. Mõni väiksem või suurem raiesmik võib kaardilt ka puudu olla – selle eest vabandan ette. Ma ei tea miks, kuid mul on neid raiesmikke veidi kurb vaadata. Ehkki need raiesmikud annavad lihtsalt tunnistust, et milline jõud võib loodusel olla. Aga seal raiesmikel rünnates meenus ka hiljutine diskussioon küttepuude defitsiidist ja kõrgest hinnast. Nö järelnoppimise korras võiks sealt raiesmikelt kokku korjata tubli mitusada tihumeetrit poolkuiva küttepuud. Kus puid raiutakse, seal laastud lendavad …
Ja siis. Keskkonnaamet ei lubanud KPsid paigutada kaitsealuste linnuliikide püsielupaikade ning kaitsealuste taimede vääriselupaikade aladele. Ehkki osasid neid elupaiku ei ole reaalsuses paraku enam olemas. Kui mets on maha võetud, siis raiesmikul areneb hoopis teistsugune taimekooslus. Ja kui sügavat vagu suudaksid isegi 900 rogainijat sisse tallata, võrreldes mitmetonniste metsaveomasinatega. Ent vääriselupaikade ja kaitsevööndite piire pole Keskonnaameti kaartidel veel lihtsalt ümber joonistatud. Raja planeering on seetõttu erinevatest piirangutest päris oluliselt mõjutatud. Keskkonnaamet ei keelanud otseselt Rutja lennuvälja kasutamist võistluskeskuseks, kuid kaitsealuste lindude püsielupaiga
(vt. http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?id=LO572393505&mount=view#HTTPpAxdP0obWEILm0jKUyL2XdGMqPtVWa) tõttu ei lubanud nad paigutada punkte küllalt suurele alale lennuvälja ümbruses, mis oleks lennuväljalt lähtuvad rajavalikud jätnud väga napiks. Kuidas selle püsielupaigaga ühilduvad lennuväljal toimuvad laskeharjutused, omaalgatuslikud kiirendusvõistlused, ATV rallid jm, ei paista kedagi eriti morjendama. Vähemalt seni kuni paberil on kõik korras …
Lauri
Nüüd siis näeme keskkonnaAMETNIKE koolitamise tulemust. Ma tahaks näha seda ametnikku, kes viib mind oktoobris pesitseva linnu juurde.
Pole lihtsalt sõnu:(
Ott
Seda, et oktoobri algul metsised ei mängi, merikotkad ja kanakullid enam ei pesitse, teavad ilmselt ka keskkonnaametnikud. Aga mida ütleb Looduskaitseseadus. §31 lg2 p11.
Kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, on piiranguvööndis keelatud: rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja poolt tähistamata kohas.
Ja kuna kaitse-eeskiri ei räägi rahvaürituste korraldamisest üldse midagi, siis ei sätesta ta ka midagi teisiti ja järelikult ei ole lubatud. Nii seisab Keskkonnaameti poolt välja antud korralduses, oma sõnadega ümber jutustatult.
Inimesed sihtkaitsevööndis viibida ja liikuda 1.juulist 31.jaanuarini võivad - seda ütleb kaitse-eeskiri selge sõnaga. Seeni ja marju korjata võivad. Aga kontrollpunkte korjata ei või, sest sest see oleks rahvaürituse korraldamine.
Ma ei usu, et ametnikud oleksid mõtlemisvõimetud. Pigem on küsimus otsustusjulguses. Kui seadus jätab võimaluse ära öelda, siis öeldakse ära, sest nii on turvalisem. Erinevate jamadega on ametnikud hellaks tehtud ja inimesed ei julge otsustada.
Lauri
Vabandage väga, parafraseerides
J-K Raidi - lollust tuleb peksta!!!
Mismoodi rahvakogunemine?? Lennuvälja peal koguneksid ju, sihtkaitsevööndis liiguvad kõigest gruppidena 2-5 inimest. Tooge Keskkonnaameti vaatleja kohale ja las veendub ise, millega rogainijad tegelevad.
Etsi ennustusele keegi vastu ei vaidle?
Lauri, sellest ma kirjutasingi, et on koolitatud suur hulk loodushariduseta ametnikke ja teine sama suur koolkond neid, kes peavad inimesi loodusega sinasõbraks tegema. Loodust tundev inimene käituks teisiti, kahjuks on enamus neist kõrvale pekstud.
Ott
Jah, nii see tõesti paistab olema. Bürokraat mõtleb, et kui inimesed looduses ei käi, siis on kaitse-eeskirjad täidetud ja loodus hästi kaitstud. Umbes nii, et loodushoiu seisukohalt on kõige parem kortermajas arvutimängu mängiv tegelane. Kuid pigem on loodusele kõige suuremaks ohuks just loodusest võõrandunud inimesed. Ja võõrandunud inimest loodusega taas sõbraks teha ei ole lihtne.
Lauri
Olen jälginud Loodusaja listi, kus võtavad sõna ja neid sõnu loevad looduskaitsjad, -teadlased, muud loodusspetsialistid ja -ametnikud. Tavaliselt pekstakse ametnikke selle eest, et nad liiga vähe loodust kaitsevad. Milline on siis nende vastureaktsioon?
Ametnikud on esiteks mitme tule vahel, kus ainsaks kaitsekilbiks on seadus paberil. Ja muidugi nad kardavad, sest ei taha kaotada töökohta.
Mille alusel nad peaksid ütlema, kas rogainida tohib 500, 900 või
1500 inimest? Mina ei tea. Ühtegi uuringut rogainimise või orienteerumise (kahjulikust) mõjust loodusele tehtud pole.
Äkki peaks keegi tegema, mõni tudeng näiteks. Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirjas on öeldud, et isegi piiranguvööndis (kuhu jääb kogu Lahemaa territoorium) ei tohi ilma kaitseala valitsejata teha üle 50 inimeselisi rahvaüritusi...?? Rääkimata siis sihtkaitsevööndist.
Peale rogaini oleks huvitav analüüsida, kuidas KKAmeti ametnike poolt kehtestatud piirangud rajaplaneerimist mõjutasid. Selja jõgi on ju suuremas osas sihtkaitsevööndis. Ja mida seal kaitstakse - lamminiitusid, vanasid loodusmetsi, soostuvaid ja soo-lehtmetsi jm. Kuidas küll saaks keelata sinna punktikohti panna??
Rogainil osaleb ka igasugu looduskaitsjaid, sh ELFi eestkõnelejaid. Nemad said 900 limiidi sisse, huvitav, palju tahtjaid välja jäi?
Orienteerumisvõistluse mõju on uuritud. Näiteks: http://orienteering.org/wp-content/uploads/2010/12/Scientific-Journal-of-Orienteering-volume-17.pdf lk 26 algav jutt.
Samalt autorilt ka
http://orienteering.org/wp-content/uploads/2010/12/IOF-ENV-007-Orienteering-a-nature-sport-with-low-ecological-impact.pdf
Kindlasti sõltub palju konkreetsest maastikust ja sealsest floorast/faunast, mille kaitsmise üle muret tuntakse.
Kui mõni magistrant oleks huvitatud kirjutama oma magistritööd mitmesaja osalejaga rogaini keskkonnamõjust, oleks mul selle üle ainult heameel. TAOK aitab eksperimendi läbi viia (st korraldab rogaini), magistrandi ülesandeks jääks punktikohtade ja piirkondade ökoloogia vaatlus ja kirjeldamine enne võistlust, vahetult peale võistlust ja aasta hiljem.
Lauri
to 8:08: raske on vastu vaielda :)
Intrigeerimiseks võiks ju midagi fantaseerida.
Sel aastal on põnevaim ilmselt MM klass.
Paneks järjestuse: Salomon, Plains Wanderer, Gäng.
Gängi asemel võib olla ka Pille, XDREAM, Armo ja Lauri, Jaanus & Tiit. Viimane on üks põnevamaid võistkondi sel aastal.
Üllatust ootaks Männikumägilt, aga sel aastal vist veel ei tule (noored veel?).
DH klassis on viimaste startide põhjal huvitavaks küsimuseks, et missuguse üldkoha 2WS võtab. TAOK rogainil neil selles arvestuses senini just ülihästi läinud ei ole. Esikolmiku osas Eduardiga nõus. Muide, Eduard ja Marje said möödunud aastal ka alles esimese põhiklassi (DH) nö medali. Üllatada võib 2 Dry Shirts, üllatust ootaks aga tulevikulootuselt Supremalt!
DD: La Leg de frog`i esikohta võib ohustada ainult nende mittekohaletulemine. Teiseks paneks siiski Kama 2. Esimeste rogainide üks tugevamaid naiskondi on üle aastate jälle (osaliselt) koos. Kolmandaks paneks ESETi, sellel maastikul loevad ehk kogemused. Siiski võivad järjekorra segamini ajada TT&T ja N-N-N.
Sulev
O-uuring ei sobi rogainiks, täiesti erinevad alad. Kui O-rajal jooksevad inimesed mööda koridore, siis rogainis hajub 900 inimest tohutule maa-alale. Täna on ametnikel mulje, et 900 inimest marsivad rivis läbi kaitsealade. Rogaini eraldi uuring/analüüs oleks väga vajalik, sest kainele mõistusele ei saa loota.
TAOK-le soovitus, napsake riigi loodushariduse rahast tükike, rogaini saab mõne projektirahaga ideaalselt ühendada. Mõelda kui lihtsalt saaks mõni ametkond linnukese kirja, korraga 900 osalejat. Või näiteks sama metsise teema, igale tiimile ankeet kaasa ja nähtud metsised arvuna ja asukohana kirja. Lisaks tehke kohalikele ametnikele tasuta osalus, läbi kogemuste on neil järgmistel kordadel kergem otsuseid teha:)
Ott
Nii paistab see tõesti olema ja paneme soovitused järgmiseks aastaks kõrva taha.
Vestlus Keskkonnaametis punktikohtade kooskõlastamisel. Jutt on mõnest KPst piirkonnas, mis ei ole isegi kaitseala ega piiranguvöönd. KKA spetsialist: "Aga mis sellest kohast järele jääb kui sealt 900 inimest üle käib?" Mina: "Kas te olete seal metsas ise käinud?" KKA spetsialist: "Ei ole. Ma ei tea kuidas see orienteerumine teil käib." Mina: "Seal on kirjade järgi küll soo, kuid tegelikult on see ala kraavidega kuivendatud ja seal on kõva pinnas. Kõik osavõtjad ei jõua kunagi kõikidesse punktidesse". KKA spetsialist: "No hea küll, las need punktid siis jäävad sinna, kui te mulle lubate, et 900 inimest sinna ei lähe."
See spetsialist oli usaldav ja vastutulev inimene ja ma meenutan teda hea sõnaga. Aga KKA esialgne kirjalik korraldus oli karm tekst, kus tsiteeriti seitsmel leheküljel erinevaid õigusakte ja loetleti tingimusi.
Lauri
Tegelikult on ju olemas eelnevatest aastatest punktide külastatavuse statistika, mille järgi saaks ehk kindlaks määrata mingid alad, kus liigub suurem, kus väiksem mass. Sellel on kindlasti mingi seaduspärasus olemas: võistluskeskuse lähedus, kallimad punktid lähestikku, parem läbitavus või midagi veel. Kui on ikka üksik kahene või kolmene punkt keset sood, siis ega sinna keegi eriti ei lähe ka. Seda võiks ju ka argumendina esitada.
Igaljuhul mul on hea meel, et kellelgi on jõudu ja tahtmist käia ametnikega jagelemas, et rogain ikkagi toimuks.
TA
Sarnase loogika järgi soovib KKA keelata Viitna triatloni. Keelab ära ja saab kirja linnukese, et loodust on kaitstud 500 inimese eest. Milline jama oleks suvi läbi taga ajada erinevaid grillijaid, lastega suplejaid, või lennuväljal kiirendajaid. Kui spetsialist on juhtumisi ka spordikauge inimene, on kiusatus niimoodi loodust kaitsta suur ja ei pea isegi toast õue minema.
Jaak
Armo ja Lauriga on meil selle aasta skoor 2:2, nii et üritame anda endast parimat (ja vinti mitte üle keerata)
Jaak Gäng
Jaak, eks Teil on seal väike eelis olemas - ikkagi kodupiirkond. Ameti poolest peaksid neid metsi hästi tundma, nii raielanke, kui tormimurruga alasid.
Võistluste kooskõlastamine on loodushoiu poolelt viimaste aastatega tõesti muutunud oluliselt keerukamaks. Samas on negatiivse hoiaku kujundamises süüdi ka mõnede korraldajate hoolimatus. Viitna metsas võib veel tänagi näha erinevaid kilelinte !?
Tänase võimalusena näen, et peaksime koos KKA ametnikega vaatama maastiku ja punktikohad üle peale võistlust. 900 osalejaga võistlus on selleks parim praktika. Saaksime siis paremini ühise arusaama piirangute vajadusest ja võistlejate tekitatud koormusest loodusele. Oleme pidanud klubiga sellel aastal pildistama punktikohti enne ja pärast võistlust. Tõotama, et võistlejad ei astu mahalangenud puudele...
Lauri - kui on viitsimist siis võiksime ühe sellise päeva plaanida. Ma olen valmis KKA ametnikud bussiga Rakverest Karepale tooma.
Kuno
Enne KKA ametnike õppepäeva oleks hea kui on olemas analüüs n.ö. kolmandalt osapoolelt. Ma saan rääkida TLÜ Ökoloogia Instituudiga ja uurida, kas neil on inimressurssi, kes sellist analüüsi saaks kirjutada. Paraku ei jõua seda teha aga enne tänavust rogaini. On ilmne, et erinevate pinnaste koormustaluvus on erinev. Metoodiliselt poleks ilmselt ka kõige õigem võrrelda olukorda enne ja vahetult peale võistlust. Küsimus on ju pigem selles, kui püsiv on võistluse poolt tekitatud "jälg" loodusele, kas võistlus toob kaasa mingeid pöördumatuid muutusi, milline on sellise võistluse "jälg" võrreldes muu inimtegevusega, kui kiiresti looduslikud protsessid erinevatel pinnastel endise olukorra taastavad. Ilmselt on sellises analüüsis oluliseks "muutujaks" ka võistluse toimumise aeg. Oktoobris hakkab vegetatsiooniperiood lõppema, lindude pesitsusperiood on lõppenud, varased rändlinnud on juba lahkunud.
Sel aastal on paraku võistluseni juba liiga vähe aega jäänud, et punktipiirkondade ökoloogia algsituatsiooni jõuaks korralikult kirjeldada. On küll võimalik kõiki punktikohti enne punktide mahapanekut pildistada (meile sellist tingimust ei esitatud), kuid ainuüksi fotode põhjal korralikku analüüsi teha pole võimalik.
Samas, rajameistrin julgen kinnitada, et ma ei näe üheski punktikohas loodusele püsiva kahju tekkimise ohtu. Mõistagi olen ma punktikohtade valikul koormustaluvuse aspekti arvestanud ning mõnest põnevast punktikohast sai sel põhjusel ka loobutud.
Lauri
Kuno juttu lugedes tõusevad karvad püsti. O-rahvas ei maksa ametnikuga punktide inventeerimist kinni. See on tohutu aja ja rahaline kulu:(
Ott
Põhimõtteliselt on ju olemas eelmise aasta rogaini punktide läbimise statistika ja möödas juba terve aastake Taevaskoja kandis toimunud suurvõistlusest. Hea lihtne ju seal mõned suurema koormuse saanud kohad üle vaadata erinevat tüüpi pinnastel ja mõtiskleda, kas sealt on aasta tagasi 500 jalutajat läbi käinud või mitte. Punktide 20 ja 27 juures ehk on säilinud 15 meetrit imaginaarset loha, mujal...
Olen Lauriga nõus, et hetkel oleks liialt tormamine. Võiksime edasise osas toimetada orienteerumisliidu poolt ühiselt. Varasemast kogemusest võin väita, et selline ametnike koolitus-kaasamine annab tulemusi.
Tarbijana ei ole me täna paraku veel valmis korraldajale lisandunud aja/töökulusid kinni maksma. Negatiivseks tulemuseks võib olla väiksemate võistluste kadumine kalendrist. Seega on mõistlik täna asuda ühiselt planeerima edasist
Soomlased on uurinud Jukola mõju loodusele. Guugeldades ehk leiaks üles. Lõppjäreldus oli: saab küll 20000 peale lasta. Ise olen aasta hiljem tolles metsas käinud, lohad on selgelt sees, aga näevad üsnagi naturaalsed välja. Võistluskeskuse heinamaal pole mingit märki jäänud.
Alar
Kuno, ametnikega on täna veel see teema, et neid saab koolitada ainult tööajal. Eelmine reede leidis sõber vigase röövlinnu. Helistasin 1313 ja sain vastuseks, et tööpäev on läbi, palun helistage esmaspäeval. Mida teeb tavaline inimene kaks päeva kaitsealuse röövlinnuga?
Uurin, äkki on botaanik Tõnu Ploompuul mõni nutikas tudeng ripakil.
Ott
Lõuna Eestis on Ülikooli poolt uuritud Ilvesteate mõju loodusele. See oli ajal kui oli mitutuhat osalejat. Järeldus oli, et aastapärast on kõik jäljed kadunud.
Paesel pinnal võib erinevusi olla, aga arvamus, et me suudame loodust oluliselt muuta, ei paista päris õige olevat.
Tiit
"Tõotama, et võistlejad ei astu mahalangenud puudele..." - Kuno, äkki selgitad seda asjaolu lähemalt?
Ülar
Postita kommentaar