Sprindivõistluse autasustamisel märkasin, et hõbemedaliomanikud olid kõige emotsioonitumad või lausa pettunud. M21 klassis oli Timmo võitjana rõõmus, ka Jaagup oli 3.koha üle õnnelik. Kuid hõbemedalimees Kristo paistis olema lihtsalt väsinud või lausa pettunud. Sama naiste N21 klassis: Grete võitjana rõõmus, pronksine Anu samuti, kuid hõbedane Annika üsna tujutu. Suuremaid vigu Kristo ja Annika ei teinud, ju oli siis kõvade jooksjate vorm kehvapoolne, mis enesetundele head ei teinud.
(ärge pahandage, kui see nii polnud, lihtsalt tundus nõndamoodi :)
Seisin minagi pjedestaali teisel astmel, enesetunne üsna vilets. Väga hea jooksu oskasin täiesti kihva keerata. Kahju.
***
Sprindi soojendusel tundsin, et organism on 4-päevase puhkuse järel heas seisus. Kõik kiirendused tulid kergelt, pulssi üles ei saanudki. Polnudki vaja saada, sest toonus oli hea.
Stardist minnes oli vaja veatult sooritada nö parkmetsa etapid, edasi oli juba vormistamise küsimus. Kohe esimese punkti minekul kaotasin raja ära ja läksin suunaga otse punkti. Sellele vaatamata kaotasin rajajooksjatele, näiteks Tenno Alamaale koguni 9 (!) sek.
Edasi tuli kõik kenasti, neelasin alla 1min varem startinud Toivo Toomase ja 2min varem startinud Mati Preitofi. Miski ei ennustanud hävingut, sest rada oli lihtne, tuli vaid õiges suunas kiiresti joosta.
Ja selle viimasega ei saanudki etapil 14-15 hakkama. Punktist jooksin välja natuke vales suunas ja hakkasin lagedat ületama. Miski oli äkki jama, sest jõgi paistis. Kuidas? Kiire kontroll - kaart 90 kraadi valesti käes. Kurat. Aga kus ma olen? Pilt oli täiesti taskus. Tegin paranduse tagasi, kuid paika ennast ei saanud. Jõudsin teises kohas jõe äärde, mingi lint oli ette tõmmatud. Kaardilt ei leidnud ühtegi kohta, kus keeluala oleks ulatunud jõeni. Jõe suuna järgi ei suutnud ka end kohe paika panna.
Pulss langes, maastik jooksis lõpuks kaardiga kokku ja hakkasin järgmise punkti poole jooksma. Ca 20m järel avastasin, et KP13 olin juba läbinud. Jooksin 15m ja äkki jõudis kohale, et KP14-s olin ka juba käinud . Ümberpöörd, KP15 oli 30m selja taga ja sealt edasi vajutasin tavalises tempos. Tuju oli läinud, olin terve igaviku matkanud, kõik oli läbi.
Viga tuli ca 1.10. Kaotasin Maido Kaljurile 10 sekundiga. Maido oli täna aeglasem, jooksin võrdselt H45 võitja Tenno Alamaaga. H45 seljatas sprindis H50-e.
Tulemused
***
Öine EMV Mädaral
Kahe võistluse vahel kasutasime klubikaaslase Tiina Talisoo külalislahkust ja sõime-puhkasime pikalt tema kodus. Enesetunne enne starti oli mõnus ja pingevaba. Füüsiline vorm oli samuti suurepärane, ei mingit väsimust päevasest sprindist. Ilm öiseks võistluseks lausa fantastiline.
Esimesse punkti koperdasin omajagu, kuid see viga oli vajalik kaardiga kohanemiseks. Pisemaid näpukaid tuli hiljemgi, kuid hea tulemuse keerasin tuksi lemmiketapiga 4-5. Ringijooksu variandi väljamõtlemiseks kulutasin natuke palju aega (ca 20sek), kuid kui liikuma hakkasin, panin täiega. Ja siis nägin vasakule minevat teed, millest oleksin pidanud pimesi mööda jooksma.
Kiire pilk kaardile ja loll "Sussanini lõige" oligi tehtud. Tee sihil lõppes kohe, algas hüppamine üle mahalangenud puude. Sihilt pöörasin ära metsa, ronisin üle kõrge valli, et kohe-kohe tee peale saada, kuid suund kiskus vasakule ja niimoodi olin jälle oosi lõunapoolses küljes. No ei suutnud teha otsustavat pööret tee peale, ei suutnud. Puhtalt aeglase liikumise tõttu kaotasin 2-2,5 min. Muud vead olid andestatavad.
Neljas koht, kaotust tänase sprindi rajameistrile Rein Roonile 13 sek. Mati Preitof kaitses eelmise aasta tiitlit, KEKRSK-le tõi kaksikvõidu Maido, kes KP8-s ajas tunnusnumbrid segi ja otsis lihtsas kohas tükk aega olematut numbrit.
H45 klassi käest saime täna jälle tappa. Mati oleks H45-s olnud alles 4. Kuid Tiit Tali oleks oma klassi (H50) võitnud. Tenno sai teise kuldmedali järjest! Varem tal EMV-lt kulda polnud, täna siis kohe kaks tükki.
Kui natuke rajameistrite tööd hinnata, siis sprindis oli keeruliste etappide planeerimine lihtsa maastiku tõttu üsna raske. Mõned huvitavad variandid olid seoses jõe ületamise ja ümber jõe jooksmisega (etapp 8-9), kuid olulisemaks sai siiski kiire otsustamine ja tegutsemine. Mulle tundus, et lühikesi etappe oli natuke palju, need ei andnud keerukuselt midagi juurde. Paar "pesa" oleks ehk piisav olnud.
Väga tore oli modelikaart, mille abil sai end kenasti sprindi rütmi sisse viia. Korraldus oli samuti meeldiv, stardi- ja finišikohad õnnestunult planeeritud.
Öisel rajal oli natuke vähe kasutatud üksikuid oose ja üllatuseks oli sisse pandud rohkelt võsaseid suunaetappe, sh vajutamisetappe üsna auklikul, mättalisel ja risusel maastikul. Öösel natuke vigastusohtlik, kus pidi tugevalt pidurit vajutama. Mõned nö tahtejõuetapid (näit klassis H35) ei kuulunud kindlasti meeldivaimate hulka. Natuke palju oli kindlate tugipunktidega punkte:
- KP8-sse sai teelt pöötata K-punktist metsa jooksvate võistlejate järgi
- Etapp 8-9 oli jälle lihtne, millega ei kasutatud oosi reljeefivõimalusi ära (kuid las ta oli)
- 11-12 oli tee peale kinnijooks ja siis KP12-st väljuvate jooksjate järgi punkti minek. Viimane suurendas juhuse ehk õnne/ebaõnne osakaalu
- Viimasesse punkti jooksmisel aitas finišilint.
Kuid oli häid etappe nagu 4-5, 7-8, 9-10 jt. Igati meeldiv ja tore võistlus ning väga hea korraldus.
Tulemused
3 kommentaari:
Mina olin sprindi tulemusega tõesti rahul - miinimumeesmärk sai täidetud ja esimene individuaalne medal meesteklassist ka käes. Kui ma oleks ühel 15-sekundilisel etapil kompassi vaadanud, oleks ma ka teise koha peal rahul olnud.
Öösel kaotasid medali viimase kp-ga... Kahju, kolmikvõit KEKile oleks niii ilus olnud!
Marje, meie võistlusklass oli ka M45 + Tiit Tali. Ja nendega võrreldes olime kehvad.
Postita kommentaar