Ajuloputus

Huvitav mobiilikõne eile hommikupoolikul:
- Is it Eduard, Eduard Pukkonen, ... Siis tuli firma nimi jne jne ...
Kõne Hongkongist. Jutukas ja viisakas noormees tutvustas oma "tuntud" firmat, et tegelevad investeerimisega jne.
Kohe oli selge, et see oli täielik jama ja üritasin kõnet kiiresti lõpetada. Kuid see polnud üldsegi lihtne, sest ta esitas jälle ja jälle mingit olulist infot, tahtis vägisi ette lugeda kolme tähtsat asja ja küsis, et kas ülemus (?) võib mulle varsti helistada.
Ei taha, pole mõtet ja üleüldse... - umbes nii vastasin ja läbi raskuste suutsin üle 7 minuti kestnud kõne lõpetada. Tema oleks veel ja veel rääkinud.
Esimene mõte oli, et nüüd tuleb kõne eest kopsakas arve, kuid EMT kliendiinfo vastas, et vastuvõetud kõnede eest maksma ei pea.

Ei läinud palju aega, kui helistas "ülemus" ning kena naisehääl alustas jälle aktiivselt ja viisakalt ajuloputust. Rebisin end temast lahti minutiga, üsna vaevaliselt.

Mis asi see oli? Kas inimesed Hongkongis peavad tõesti nii rasket tööd tegema? Milline on sellise müügitöö tulemuslikkus?

***
Ükskord ammu-ammu sain uudishimu ja heatahtlikkuse koosmõjul okseleajava kogemuse Perepuhkuse äris. Äri ei saanud teoks, sest meil abikaasaga polnud mingit puhkuseosakut 5-tärnise korteri näol vaja, sest eelistame vabadust, metsikut loodust ja mugavused pole selle juures kaugeltki olulised. Kuid ikkagi jõudsid nad oskusliku müügitööga ja minu lolli uudishimu tõttu üsna kaugele. Ajuloputus oli väga professionaalne.

Kui saime sealt Toompuiestee majast välja, siis oleksime tahtnud vaid oksendada. Ja seda mitu tundi hiljemgi. Väga kasulik kogemus selleks, et järgmine kord kohe ja resoluutselt "ei" öelda.

Kuid ikkagi ei suutnud eile Hongkongi telefonikõnet kohe sinnasamusesse saata.