Holstre-Polli EMV. 2.päev

PILDID

Hommikune luure vaatetornist - kas selle põllu peale visatakse ka punkte?








Kunagi nõukaajal ilmus selline raamatusari:
"Raadio - see on imelihtne"
"Televiisor - see on imelihtne"
Ja siis tuli:
"Värviteleviisor - see polegi nii lihtne"

Jätkaks sarja: "Suusaorienteerumine - see polegi nii lihtne"

Täna olin kaardilugemisega ikka kõvasti hädas ja just nendes kärjelaadsetes mustrites, millest on näide ülemisel pildil. Aga aru ei saa, miks seal põllul nii palju radu oli, kui polnud ühtegi punkti? Saanimehel jäi energiat üle?

Et elu mitte liiga lihtsaks teha, otsustasin 2.punkti (32) minna mööda teed. Selleks tuli tagasi sõita ja ukerdada üles järsust kraavist (see võttis vähemalt 40 sek). Lõpuks ikkagi loobusin teesõidust ja nüsisin kitsast rada edasi. Kohale jõudsin enam-vähem, väikese lisaringiga.

4.punkti (37) ootasin liiga vara ja otsisin seda valelt künkalt. 4min hiljem startinud Urmas Tammemäe sai mind kätte. Järgmisel kahel etapil üritasin tal kannul olla, see polnud üldse kerge. Mingi lätlane oli ka, kuid tema kadus kiiresti eest ära. 6.punktiga tegin jälle suure vea, kuna arvasin end ammu kohal olevat ja edasi ei julgenud sõita. Urmas siiski läks ja õigesti tegi. Ja oligi läinud.

Peale 6.(57) sattusin 9.-ndasse (52). Huvitaval kombel tegid sama vea Urmas Tammemäe ja Jaanus Reha, Vladimir Savinov aga sattus 7. asemel 8.-ndsse !?? Anomaalia?

Laskumine 13. juurest alla oli karm - kaks persekat. Üks mees ei pidurdanud puude vahel üldse. Kamikadze.

Kaardivahetus ja loomatõus. Päris mõnus. Korralikul suusarajal suusk enam-vähem libises, kuid põldude peal oli küll paras liivapaber. Sai rahulikult ka klassikat sõita. Enamus kurtsid sama, külm (-14-16 kraadi) tegi oma töö.

KP 16(64) oli ilma SI-jaamata. Arvasin libapunktiks ja sõitsin edasi. Siiski miski ei klappinud ja tulin tagasi. SI-jaam lebas lumel, kinnitus oli katki läinud. Ime üldse, et võistluse lõpuosas KP toikad veel püsti seisid, igaüks rammis neid kuidas oskas.

Map-out oli KP-s 17 (48). Siin olin tõesti orbiidil ja ainult tänu Mart Pais'ile sain lõpuks paika.

Etapi 19-20 läbisin jälle vabas looduses. Kontrollisin järgi, et kui hea rada oru vasakul servas ikka oli. Ei olnud hea rada, suuskadele kohati üsna paha, kuid neid ära ka ei võtnud. Savinov läks sealt jala ja läbis etapi sama kiiresti, kui Toivo Toomas ringiga üle mäe suusatades!
Kokku läks 1.35h, lõpus hakkas tänu ekslemistele ja kiiretele laskumistele natuke jahe, just kätel. Viimaseks õnneks ei jäänud :)

Kuid konkurentsitult esimene oli meie klassis jälle vanameister Tõnu Tänav. Nagu vene vanasõna ütleb: "Мастерство не пропьешь".

Sellisel maastikul ja sellistel radadel on suusaorienteerumine üks vinge spordiala. Ja hullud on need, kes seda korraldavad ja radade tegemisega vaeva näevad. Üks neist on alloleval pildil - peakorraldaja Raivo Rõõm.












Tulemused 2.päev