Keila Jõepargi Sprint - rajameistri mõtelused

Rajameistrid tavaliselt sõna ei võta. Kaarditegijad veel vähem. Prooviks olla väike erand.













Keila Jõepark on vastuoluline maastik. Ühelt poolt täiesti võssa kasvanud kloaak, teisalt ilus ja hooldatud pargimaastik. Teid ja radasid on vähe, maastiku keskel on seisva veega mudane Keila jõe vana säng. Põhja pool Keila jõge on omapärane võsalabürindist maastik kahe koleda varemes hoonega, kuid sinna on rada võimalik planeerida vaid üle väikese jalakäijate silla. Suurel raudteesillal on küll jalakäijate tsoon, kuid see on väga kitsas ja rongiga kohakuti sattudes võib olla üsna hirmus (kui mitte eluohtlik). Suvel madala veeseisuga oleks võimalik planeerida rada raudteesilla juures üle jõe, kusjuures tuleks enne jõge natuke puhastada.

Vana jõeharu keskel on suvel samuti ülepääs olemas, ehkki jala saab natuke märjaks. Praegu pole sealt üleminek mõeldav ning ka see piiras radade planeerimist.

Näiteks eile sai jõeharu lõunapoolsest otsast kuiva jalaga üle, kuid täna peale suuri vihmasadusid oli veeseis jälle üsna kõrge ja mehed said tublisti vees sumada.

Rajaplaneerimisel oli üks mõte selline, et ei tahaks kedagi sunniviisiliselt võsasse saata. Suvise kaardistamistöö järel, kui sai võsade läbitavust hinnatud, ajas igasugune mõte võsast oksele. Ja seda veel nädalaid peale metsaskäimist.

Kuid alahindasin orienteerujate agressiivsust, ikka raiuti võsast läbi ja saadi ehk veel ka parimad etapiajad. Ütlen ausalt, et olin sellistest teevalikutest üllatunud, seda enam, et olin enne võistlust madalatesse kohtadesse soise ala viirutust peale tõmmanud ja natuke ka tumedamat rohelist lisanud. Et ärge ikka minge.

Rajad tulid natuke pikad, arvestasin nii 14.30-ga, kuid pigem natuke pikema, kui natuke lühema rajaga. Tohutu vihm öösel ja täna päeval tegi maastiku üsna pehmeks. Lisaks oli eile-täna tehtud teetöid ja pindamisi, mis ka üsna plödised.

Kaardil oli muidugi ka ebatäpsusi. Kõige suurem jama oli tumerohelisega, mida teadjamad pidasid läbimisõiguseta alaks. Ja õigesti pidasid, ehkki väljanägemise järgi natuke ebaloogiline. Joonistasin selle koodina 410.0 ehk väga kehva joostavusega alaks (ISSOM2005, 100%green+50%black). See värv on aga ISSOM2007-ga muutunud läbimatuks. Soovitud värv oleks pidanud olema 100% green, kuid selle oleks pidanud OCADi paletis ise ära vahetama. Edaspidi tean. Ka jõeharu ainuke kitsas ületuskäik oleks pidanud olema heledama värviga.

Lisaks oli üks poollage läinud metsaks (55 juures), ka punktirõngas jäi ordulinnuse kohalt lõikamata jm nipet-näpet.

Aga ilm oli võistluse ajal tänase päeva kohta suurepärane. Tohutu sadu oli ennelõunal ja siis, kui läksime peale võistlust Meelisega punkte metsast ära tooma. Aga vahepealsel ajal oli vaid külm ja tuuline. Muidugi natuke kahju oli, sest eile oli suurepärane ilm ja homme tuleb vist ka.

Ärge siis väga pekske. Tänud neile, kes kohale tulid ja muidugi kõigile, kes korraldada aitasid (Andruse juhtimisel ja Valju suurel toel). Sergei Shved oli IT-toena super ning tänu ka Tarmo Klaarile, kes veel neljap hilisõhtul jaamad ümber programmeeris. Jaanuse käest saime SI-jaamad ja õnneks probleemi ei tekkinud. Ehkki kontrolljooksja järel tekkis väike paanika kahe viimase punkti töökõlbmatuse osas. Siiski selgus, et kontrolljooksjal oli väikese mälumahuga pulk ja kõik oli OK.

Tulemused
Teekondade joonistamine RouteGadgetis (RG)
Graafikud

Eeldasin etapil 3-4 punase noolega näidatud teevalikut. Aga pühap hommikuks RG-sse sisestanud jooksjad tulid kas teiselt poolt või rammisid otse tihnikust läbi. Mattias pani läbi eriti rõveda koha ja seda kaks korda!





Etapi 13-14 läbimist eeldasin nii nagu vist ka enamasti tehti. Samas raiuti ka otse läbi võsa ja oldi veel õnnelikudki :) (näit. tandem Hiie-Alamaa).
Etapp 10-11 tundus lihtne, kuid samuti on tekkinud mitmeid teevalikuid.
Esimeste meeste sekundite mängus saidki otsustavaks väikesed nüansid.

Blogides Keila Sprindist:
Heiti
Risto
Jaagup
Heidi
Zazibea

Võistluse kodulehekülg