Kahe tugitooli lugu. Ants Aunver

Saatus on meid suveelamise otsimisel täiesti juhuslikult põrgatanud kolm korda Vaabinasse, Antsla lähedale. Nüüd oleme sinna paika jäänud, sest juba 7,5 aastat naudime päris oma kohta.

Teisel korral sattusime Vaabinasse 1999. aastal, kui leidsime koolivaheajaks koha Endla A.  kunagises kodus Lõõdla järve lähedal, aastaid mahajäetud talus, kus küttekehad olid juba ammu lagunenud. Majas sai olla ja suitsusauna võtsime kasutusele. Aastad läksid ja nö ajutisest kohast sai see talu meile suvekoduks lausa 19(!) aastaks. 

Kord leidis abikaasa Mari kapist surnud hiirt ära võttes karbi vanade fotodega ja küsis Endla käest, kes need inimesed piltidel on. Selgus, et üks oli Ants Aunver (perekonnapildil ees keskel), Endlale sugulane, suure talu pidaja, Linnamäe kandi metsavend, üks rongiröövis osalenu. Sel suvel Karilatsis etendunud "Rongirüüv" oli küll vahvalt tehtud vaatemäng, kuid tegelaskujude ja reaalse olustiku osas parajalt kiivas. 

Selleks ajaks oli Mari teinud uurimuse Misso metsavendade kohta, koostamisel oli koduleht Rõuge kandi metsavendadest (metsavennad.ee). Mõlemas paigas on suvesid veedetud. Nüüd avanes Aunveri kaudu uus piirkond. Uurimistoimikute kaudu avardusid saatuselood Ants Aunverist, Johannes ja Robert Heeskast, Artur Tellingust, Valter Jeegerist jt. Info ülespanek on viimistluse tõttu võtnud aega. Loodetavasti saab see veel enne kevadet metsavennad.ee lehele üles.

Nüüd tugitoolidest.

Väga tore perenaine Endla, kes ise elab Võrus, ütles, et kuuris (pildil) on vanad, kunagi Aunverile kuulunud toolid. Need toodi siia ajutiselt hoiule kusagil 1944-1945 punaste võimumeeste eest, (n täitevkomitee esimees August Tiitus), kes haarangute käigus omastasid inimeste vara. Ants Aunver läks ise metsa 1944. aasta sügisel. 

 

Aunverite kunagine maja, omas ajas lausa häärber, asub meie elamisest mitte kaugel. Käisime seda vaatamas 31.dets 2017. Otsisime ka maa-aluse punkri asukohta Puumiskaldal. Ants Aunver elas seal mitu aastat 1950-1951. Kodumaja 500 m kaugusel seisis tühi, sest kogu perekond oli kas vangistatud või küüditatud.

Mari tiris kuuri kola seest tugitoolid välja. Oma kehva seisukorra tõttu olid need minu silmis sobivad vaid prügimäele viimiseks. Ometi said nad hea peresõbra Annes Hermanni kaudu Tartu Kunstikoolis uue välimuse.

Toolid restaureeris oma kursusetöö raames Anneli Saarepuu, Annes oli juhendaja.

Nüüd on need tugitoolid meil Tartus.

Kõrvalolev pilt on tehtud Saksa ajal Ants Aunveri kodus (ta on pildil paremal). Vasakpoolses tugitoolis istub tema naine Aliide Samarüütel, tigudiivanil Aunveri õe kasutütar, hilisem arstiteadlane Luule Puussaar. Nii Aliide kui Luule, samuti Aunveri kaks õde vangistati, ema ja kolmas õde küüditati 1949 märtsis. Enne Siberisse saatmist pidi ema aastaid taluma tema koju asunud uusmaasaajaid, kes õelutsesid ja kaebasid ema peale julgeolekuorganitele, mille tõttu peksti ja mõnitati vana naist ülekuulamisel. 

Ants Aunver lõpetas 1959. aasta jaanuaris oma elu enesetapuga Patarei vanglas. Kuid, nagu öeldud, on nii tema kui teiste Linnamäe-Urvaste-Sangaste piirkonna metsavendade elust ja rängast saatusest valmimas pikem ülevaade.