Juba kolmas järjestikune nädalavahetus täis tõelist orienteerumiselamust. Räägiti, et Saaremaa kolmik-EMV oli tore, ise sain seal joosta vaid põnevat öist rada. Eelmise nädalavahetuse 24h rogaini Euroopa MV Otepääl oli väga vinge, nii kaardi, raja, kui kogu korralduse osas (sellest veel kirjutan). Eile ja täna toimusid aga Kuutsemäel Eesti MV tavarajal ja noorte/veteranide teates. Jällegi suurepärane töö kaardi- ja rajameistritelt (vastavalt Kalle Remm ja Mait Tõnisson), samuti korraldajatelt.
Olles nädal tagasi pingsalt 24h orienteerunud Otepää-Kääriku võsastel maastikel, ei saanud peale seda ebaõnnestuda Kuutsemäel, st sarnasel maastikul. Keskendumine ja hoolikas kaardilugemine, sujuv raja läbimine oli edu aluseks. Kõik see oli olemas, vaid jooksuvõime oli suur küsimärk. Enesetunne oli küll hea, kuid see võis jooksukiiruse osas olla petlik. Kõik pidi saama selgeks võistlusel. (Foto: Teele Eensaar)Tavarada. Arvasin, et kui teen tehnilisel maastikul veatu, st ilma suuremate vigadeta jooksu, siis on medal kindel. Kuid, tutkit brat, jäin neljandaks, järgmised juba üle 10 min taga. Olin natuke üllatunud. Nädalatagused rogainijad Tiit Tali ja Maido Kaljur olid heas jooksuhoos, kolmanda koha saanud kiire jalaga Andres Talver suutis samuti suuremaid vigu vältida.
Kuhu siis medal kadus?Kõigepealt ilusasti sooritatud etapil 2-3 kadus 1,5 minutit. Ilmselt takerdusin võsasse, parimad pidid pääsema valutumalt.
Etapil 5-6 pöörasin enne punkti natuke vara ära, kuid kohe korrigeerisin suunda ja punkt oli käes. Kuid kaotust tuli 1 minut!??
Etapil 8-9 kiskusid küngaste nõlvad punasest joonest eemale ja tuli väike kaar. Lagedal oli aga ilma lohadeta kõrge hein. Kõik oli kontrolli all, kuid kaotust 2(!) min.
Veteranide teates võistlesime M55-60 klassis. Konkurents polnud tugev, kuid sellel maastikul võis siiski kõike juhtuda. Kui eile oli soe suvine kuiv ilm, siis täna sadas kõvasti, metsas oli üsna pime. Samas oli soe.
Olin avavahetuses ja tegin hoolikalt kontrollitud jooksu. Esimene hajutus oli mul vist pikem ja jäin teistest tublisti maha. Peagi kohtasin Jaanus Reha, kes oli hädas KP90-ga. Mul seda punkti polnud. Korra vilksatas ees ka Urmas Sulaoja, kes tegi veatu soorituse ja lõpetas avavahetuse minust 1,5 min kiiremini. Ei tea, kui palju mõjutasid seda vahet erinevad hajutuspunktid, kuid veatu soorituse juures tegin mitmeid valesid teevalikuid.Etapil 5-6 poleks olnud vajadust kõrgust kaotada ja siis jälle tõusu võtta, sai ka ilusti otse minna.
Etapil 6-7 andis otseminek ehk võitu, kuid oli veaohtlikum.
Otsus minna etapil 8-9 üle mäe, st valgest metsast, oli viga. Altpoolt ümber mäe minnes poleks olnud vaja tõusta ja laskuda ning läbitavus oli soo servas ka normaalne. Minu punkt oli sälkoru allosas.
Teises vahetuses tegi Mati Preitof oma töö kenasti ära ja kolmandas vahetuses sai väga kõva aja Taivo Tali. Finišis oli meie edu järgneva võistkonna ees üle 13 minuti.
2 kommentaari:
Oleksite parem 45-50 jooksnud, oleks põnevam olnud ... 55-60 polnud ju eriti arvestatavaid vastaseid. Vanad mehed juba, medal ei tohiks vist eriti oluline olla enam?
RR
Tavaraja üheksanda punkt ees lagedal on kaardil laiguti roheline püstviirutus, mis tähistabki seal kõrget emaputke, vaarikaid jms, mille läbimine nõuab tõsist jõudu ja energia kulu.
Postita kommentaar