Etsi blogi: Jüriöö pikk sprint Viljandis

Jüriööjooks on orienteerujate pidupäev, mis sellel aastal toimus juba 60. korda. Viljandis olid olemas kõik tingimused pidulikuks meeleoluks - MMi kogemusega laululava, istumiskohad, mugav soe spordihoone pesemise ja LIVE-ülekande jälgimisvõimalusega, traditsiooniline rongkäik hobuste ja tõrvikutega, lossimäed, tublid korraldajad JOKA klubist. Ka Priit Poopuu poolt tehtud rajad olid head, kus kiire sprindiorienteerumine vaheldus tempomuutustega järsunõlvalises metsas. Viljandi vanalinna seekord ei kasutatud (või ei saanud kasutada), aga eks seal on ka juba joostud.

Jooksin 1. vahetust Harju OK veteranide võistkonnas. Oleme veteranidena nii mõnedki Kalevipojad võitnud, kuid nüüd, kus meie tiimi keskmine vanus on 59, suurt lootust poodiumikohale pole. Eriti pikas linnasprindis. Samas tahaks meeskonna heaks ikka teha oma parima soorituse, ükskõik, milline see lõpptulemus ka ei tule. Kui kõik liikmed võtavad kõik punktid, on juba hästi. Eelmisel aastal Tartus me sellega hakkama ei saanud.

Stardis oli veel valge, kuid üsna varsti läks pimedas. Minu Viljandi jooksude kirstunaelaks on igal korral saanud Valuoja ümbruse künkad kohe Lossimägedest lõunas, kus kaardist midagi aru ei saa ja seda ka päeval. Nii läks ka seekord.

Kohanemine 1:5000 kaardiga võttis aega, mistõttu tulid mitmed möödajooksud. Teel 3. KP-sse jooksin teerajast üle, ehkki paljud eesolijad läksid sealt. Tundus liiga vara ja kui olin äkki ühe kõrge mäe jalamil, ei jäänud muud üle, kui sellest üle ronida. Teisel pool nõlval aga punkti polnud. Ka Ülo Viru oli seal segaduses. Jooksin valele poole punkti võtma, paika sain kaugel vastasnõlval oleva lageda järgi. Viga 2 min ja hea grupp oli kadunud.

Edasi nikerdasin Ülo Viru ja Aivar Meindokiga. Sain neist jooksuga ette, kuid peale pisivigu olime jälle koos. Viga 30 sek KP5-ga, väike haak etapil 6-7, ümber staadioni ringijooks etapil 8-9, hekki kinnijooks etapil 9-10, vale teevalik etapil 10-11, kus ma ei näinud nõlva keskel olevat rada. Seda rada ei lugenud kaardilt hästi välja ka hiljem kodus laua taga.

Avavahetuse võitja, klubikaaslane Ats Sõnajalg, sai oma põhikonkurendist Sergei Rjabõškinist lahti etapil 7-8, kus viimane tegi hajutuspunktiga korraliku vea. Temal oli punkt 42, Atsil lihtsam 63.

Ma ei mõistnud, miks kõik need vähesed konkurendid etapil 11-12 otse läksid ja lisakõrgust võtsid. Inertsist läksin ise ka.

Etapi 13-14 lahendasin nii nagu ei plaaninud. Esialgu tahtsin minna ida poolt ringi, kuid sattusin lahtisest väravast aia sisse. Vastujooksnud Priit Överus arvaski, et läksin keelualasse. Mina aga ei saanud aru, miks kõik mäkke üles jooksevad. Kui aga nägin kaardil "suurt" jõge, siis loobusin sellest variandist. Tõenäoliselt olid kõik variandid enam-vähem võrdsed, kuid igasugune kõhklushetk ja edasi-tagasi jooks tõi suure ajakaotuse. Nagu sprindis ikka.

Kuna konkurente eriti polnud, siis hobuste võiduajamiseks ei läinud. Tõstsin natuke kiirust peale vaatepunkti ja selle ringi aeg 10:42 polnud paha (vähemalt 50 sek kiirem Tiit Talist).

Lõpetades olin oma vigaderohkest jooksust üsna pettunud, sest 5 min oleks ikka kiiremini saanud. Lõppkokkuvõttes see võistkonna jaoks midagi ei tähendanud, sest kõik tiimikaaslased (Marje Viirmann, Mati Preitof, Gea Rennel ja Maido Kaljur) tegid üsna kehvapoolse soorituse. Võitsime oma klubi juuniore 1 sekundiga, tõsi, seda küll mitte vahetus konkurentsis, sest mõlemad olime lõpus ühisstardis. Meie kahe võistkonna vahe oli selles, et põhiliselt pisikestest Kaljuritest koosneva võistkonna 5 liikme vanus kokku oli 57 aastat (!), meie kõige noorema liikme, ehk minu vanus oli aga 58. Veteranide võistkonna vanus kokku oli 295.

Ats võitis esmakordselt Jüriööjooksu 1. etapi. Tõsi, väga tugevad konkurendid puudusid, kuid Atsi head vormi näitab ka päeval Ekideni Eesti MV esikoht, kus ta jooksis 5000m 15:37-ga.

Tulemused
GPS-träkid