Kardimees

Reede hilisõhtul käisime töökaaslastega Laitse rallipargis kartidega sõitmas. Kokku oli meid 12. Olen korra Õismäel 10+ aastat tagasi sõitnud, nüüd siis talvel ja pimedaga uuesti.

Iga kord enne karti istumist oli kerge hirm ja ebakindlus, selgelt oli tunda adrenaliini juurdevoolu. Umbes sama tunne kui ratsutama minnes - kas ikka suudab seda looma kontrolli all hoida.

Proovisõit kestis 8 min ja selle ajaga suutsin enam vähem aru saada, mida kart rajal teeb. Ja mida ise suudan. Rada oli keskosas kenasti puhas, kuid üksikutes kohtades oli ka jäiseid kohti ning lumevall lähedalt võtta. Sõitsime slikkidega, millega oli puhtal asfaldil väga hea haakuvus. Sain parimaks ringiajaks 53,1 sek ja imestasin, et kõik teised sõitsid kiiremini, sh mitu naisterahvast.

Klassifikatsioonisõidu ajal vajutasin julgemalt, kuid suuri riske ei võtnud. Aeg oli 44,1 ja sain finaalsõiduks 4. aja. Noored poisid olid kiiremad, parim läbis ringi 41 sekundiga, teised 43 ja 44-ga.

Finaalsõidus osales 8 paremat ja aega anti jälle 8 minutit. Roheliste tulede süttides õnnestus stardist kohe kahest konkurendist mööduda ja kenasti esimesele kandadele võtta. Mitu ringi pidasin vastu. Seljataga oli aga üsna pea tühjus, sest mitu meest tegid sõiduvea. Nägin hiljem paljusid kaaslasi raja ääres lumes seismas, kus korraldaja neid abistas. Tasapisi kärises esimesel kohal sõitva Antoniga vahe pikaks, seega polnud vaja liigseid riske võtta. Sain parimaks ringiajaks 43,121, seega 10 sekundit kiiremini kui proovisõidul.

Anton võitis, mina teine ja Lauri kolmas.

Rallipargis oli ka saun, sinna jäime pikemaks. Saadud adrenaliinilaksu mõjul jätkus kardijuttu mitmeks tunniks. Mul on toredad töökaaslased.

Äge elamus.

Pildid Kärdilt.