Lühirajast pole palju kirjutada. Läksin kiiresti jooksma, kuid lihtsa maastiku ja raja tõttu tegin hapnikupuuduse tõttu paar jänesehaaki ja ühe suurema vea (KP6). Viimase juures oli asi küll kontrolli all, sest suurest lohu nurgast läksin lähedalasuvat punkti võtma, ometi kaldusin natuke vasakule.
Lõpus vajutasin täiega mööda teed finiši suunas ja jätsin võtmata vahetult enne lõppu tee ääres asuva viimase punkti (KP8). Nüüd sai siis ka selline viga tehtud. Aga rada oligi liiga lihtne.
Lihtne ka seetõttu, et Kõverjärve kaart oli kaetud raiesmikega. Valdavalt halva läbitavusega tehniline maastik on viimastel aastatel muutunud malelauaks, kus läbitavus on küll paranenud, kuid oksarisu takistas jooksmist. Lühidalt, Kõverjärve maastik on orienteerumise jaoks praegu ära rikutud, ehkki mets kasvab varsti uuesti peale.
Ma pole tulihingeline metsaraide vastu võitleja, samuti pole süvenenud statistilistesse nüanssidesse. Kuid kvaliteetsete o-maastike valik Põhja-Eestis on oluliselt vähenenud ja väheneb veelgi (kaevandamist sai hiljuti juba
mainitud). Kui kõigele sellel lisanduvad looduskaitsega seotud keelud ja keskkonnaametnike ettekirjutused piirangute osas, maaomanike kapriisid, siis...
Tulemused
2 kommentaari:
No 10-15 aasta pärast on Kõverjärve jälle hullem kui varem!
Kui kõik läheb looduslikku rada, siis on kunagi tõesti samasugune tumeroheline võss nagu sellel idapoolsel raielangil. Tahaks loota, et metsa hiljem istutatakse ja hooldatakse, siis saaks sealt väga hea o-maastiku.
Postita kommentaar