Niisiis esimest korda elus Saaremaa kolme päeva jooksul, koos SK Mercury seltskonnaga.
1.päev - 10km
Enne jooksu arvasin, et tulen välja alla 4min/km, kusagil 39.15-ga. Tegelikkus oli aga teistsugune.
Algus tundus jälle liiga kiire, ehkki raske polnud. Esimene km oli 3.39. Edasi hakkasin aga kättevõidetud varu ära andma. Poolel maal (5km) oli aeg 19.51 ja enesetunne väga OK. Hingeldamist polnud, kuid mingi pidur oli kogu aeg peal. No ei osanud, ei jõudnud, ei tahtnud kiiremini joosta, sest järgnevate päevade 2x16km oli kõrvade vahel. Ja ei teadnud ka, mis kiirema jooksu puhul juhtunuks.
Kui lõpuni oli paarsada meetrit, siis keegi ergutas Sergeid. Kas tõesti oli see maikas vanamees mu ees Sergei Lõžin, konkurent 80ndatest aastatest (selle kohta on ka LUGU blogis). Panin hoogu juurde ja koos ühe teise jooksjaga saime maailmarändur Lõžinist mööda. Aga äkki oli keegi ei-tea-kust kõrvale ilmunud ja möödus finišijoonel omakorda. Kurat. Ja see kurat oli Ott Viirmann, Marje vennapoeg, kes oli kaugelt minu särki näinud ja pidi ära tegema :) Eks näis, mis homme saab. Igal juhul ei ole jooksmine nii meeldiv kui orienteerumine, kuid kui asi tehtud, siis väga OK.
Sain aja 40.13, üldkokkuvõttes 81., naistest 4. ja oma klassis (M50) 2. Meelis Veilberg juhib ca 5 minutiga, järgmine, kanadalane Alec Nyiri, on 2 min taga.
Toakaaslane Margus Klementsov pani 37 minutiga, Viljar Vainola 100kg meeste klubist 58-ga. Kait Vahter hoidis stardis lähedale, kuid pani peale stardipauku hirmsa hooga minema. Lõpujoonel oli ainult natuke eespool.
Tulemused
Pilt on SIIT
2.päev - 16,125km. Otiga võidu
Stardis hoidis Ott Viirmann mulle lähedale, esimese päeva tulemus näitas, et oleme üsna võrdsed.
Alustasin rahulikult, organism oli vaja saada jooksurütmi. Mööda põrutas konkurent Alec Nyiri, sama soov oli ka Viivi-Annel, kuid peale väikest manitsust siiski loobus. Kohe alguses tuli joosta mäe otsa, selgus, et Sõrve poolsaarel leidub ka "reljeefi".
Pooleteise kilomeetriga sain mootori tööle ja alustasin kerimist. Viivi-Anne jäi maha, möödusin Nyirist ja paljudest konkurentidest. Lõpuks jõudsin parajasse seltskonda, kuhu kuulus M60 liider Ants Kuusik. Habemik vanamees puhkis eile pikalt ees, taga ja kõrval, alles lõpukilomeetritel jäi natuke maha.
Pildil esikümne mehed jooksmas, ees Raivo Alla ja Tõnu Lillelaid (foto: Riho Lüüs)
Koos Otiga tekkis mõnus 4-liikmeline punt, väikestel laskumistel jäin natuke maha (!?), kuid tasasel maal võtsin järgi. Kohati oli ka tempo natuke kiire, kohati tehti mikroskoopilisi kiirendusi, mis tekitasid vahesid. Surusin järgi, pilk konkurentide tagumikel. Midagi muud sellest jooksust suurt ei meenugi. Tempo oli ca 4.05 min/km.
Mingil hetkel läks tsipa kergemaks, selge, tempo langes (4.12). Ja kohe tuli tagant uus mees punti ja tõstis tempo jälle 4.05-le. Jälle läks mõõdukalt raskeks, jälle vaatasin vaid tagumikku. Mees punases särgis (Hanno Kindel) hoidis kiirust väga hästi. Kui lõpuni jäi 4,5km loobusin kinnihoidmisest, Ott siiski järgnes tempomeistrile. Aeglaselt, kuid pidevalt konkurendid kaugenesid, tundus, et Ott on oma tahtmise saanud. Siiski väsis ka tema ja laskis vedurist lahti. Hakkasin talle lähenema, mõlemad möödusime mitmetest jooksjatest. Vahe oli paarkümmend meetrit ja selliseks see jäigi.
Ott oli tubli, pidas lõpuni vastu.
Ainus meeldiv asi selles jooksus oli finišijoon. M55 mees Sergei Lõžin tegi mulle täna 40 sekundiga ära, geoloog Madis Osjamets jäi selja taha. Homme tuleb põnev rebimine Oti ja Madisega. Eks näis, kas Sergei on ka homme sama heas hoos.
M50 liider Meelis Veilberg oli täna kehvas seisus, tundis end üsna jõuetult. Eile kaotasin talle 10km-l alla 5 min, täna oli vahe sama. Alec Nyirit võitsin 5 minutiga, seega on 2. koht üsna turvaline. Naistest olen jätkuvalt 4., kuid Annika Vaher kaotab suhteliselt vähe. Täna sain temast mööda alles 11.km-l. Üldkoht paranes 81.-lt 74.-ks.
Õhtul SPA. Privilegi tümpsu kuulamise asemel kirjutasin blogi.
Tulemused
3.päev - 16km. Otiga võidu vol.2
Hästi puhanuna, hästi söönuna oli enesetunne enne starti täitsa ok. Paljudel läks öö pikaks, mõnel jäid mõlemad ööd lühikeseks. Kuid vaatamata sellele pandi täiega isegi esikümne piiril (nimesid ei nimeta). Esimesed 10 meest saadeti Gunderseni meetodil, Raivo läks seitsmendana aplausi saatel nagu kõik ülejäänud. Vahe eelmisega oli ca 40 sek, natuke palju võrdsete meeste vahel. Vägev vaatepilt.
Esimesed 2km läksid tempoga 4.00 min/km. Tükk aega vedasin gruppi, kuhu jäid Kait, Sergei, Madis... ja muidugi ka Ott. Peale teist km tempo langes (4.10) osa grupist eraldus. Lasin ühtlases tempos 4.10 ja see võimaldas isegi jooksu nautida. Tõmmeldi siia-sinna, tugevamad eemaldusid, kuid selja taha jäi kenake grupp. Üsna varsti saime kätte Annika Vaheri ja ca 5-liikmelise pundiga liikusime 9km-ni. Palju oli pehmel pinnasel jooksmist, golfiradadel ja karjamaadel. Maa oli märg, kohati porine.
Siis hakkasin kerima ja kaasa tuli vaid Ott. Liikusime paarisrakendis järgnevad 6,5km, Ott hoidis oskuslikult külje taha. Võiks öelda, et isegi nautisin vaateid - roostikku, kaldapromenaade, lossimüüri, päris mõnus oli pikk etapp pargi saepururajal. Mitmed konkurendid liikusid grupis 40-60 sek eespool, siiski lootusetult kaugel.
Pilt: Riho Lüüs
Ergutati päris palju, see tegi jooksu lõbusamaks. Ainuüksi kolmanda päeva pärast tasub Saaremaa jooksul osaleda.
Lõpuni jäi 500m. Enne seda tegin head tempot, Ott hammastega küljes. Arvasin, et ta on parajalt küps, tegin ettepaneku, et lõpetame koos, käest kinni. Kuid Ott tahtis veel ühte skalpi võtta ja kiirendas. Kutsus sõbralikult kaasa, kuid minul seda kiirust enam võtta polnud. Ta sai skalbi kätte ja minu ees jällegi 20m-se edumaa. Seega jäi seis 3:0 Oti kasuks. Järgmisel aastal peab ta uue ohvri välja valima.
Aeg tuli parem kui eile, ca 1:06:56. Üks asi sai aga selgeks, et iga aastaga jääb kiirust vähemaks, sõltumata sellest, kas jood terve eelneva öö või puhkad kristlikult. Vahet pole.
Maratoni aeg tuli 2:54:42.6, üldkoht 74. M50 klassis tuli 2.koht, pikkade jooksude vahe Meelis Veilbergiga oli sama, mis 28 aastat tagasi. Siis oli tema Eesti eliitjooksja, mina isehakanud rahvasportlane.
Tulemused
1.päev - 10km
Enne jooksu arvasin, et tulen välja alla 4min/km, kusagil 39.15-ga. Tegelikkus oli aga teistsugune.
Algus tundus jälle liiga kiire, ehkki raske polnud. Esimene km oli 3.39. Edasi hakkasin aga kättevõidetud varu ära andma. Poolel maal (5km) oli aeg 19.51 ja enesetunne väga OK. Hingeldamist polnud, kuid mingi pidur oli kogu aeg peal. No ei osanud, ei jõudnud, ei tahtnud kiiremini joosta, sest järgnevate päevade 2x16km oli kõrvade vahel. Ja ei teadnud ka, mis kiirema jooksu puhul juhtunuks.
Sain aja 40.13, üldkokkuvõttes 81., naistest 4. ja oma klassis (M50) 2. Meelis Veilberg juhib ca 5 minutiga, järgmine, kanadalane Alec Nyiri, on 2 min taga.
Toakaaslane Margus Klementsov pani 37 minutiga, Viljar Vainola 100kg meeste klubist 58-ga. Kait Vahter hoidis stardis lähedale, kuid pani peale stardipauku hirmsa hooga minema. Lõpujoonel oli ainult natuke eespool.
Tulemused
Pilt on SIIT
2.päev - 16,125km. Otiga võidu
Stardis hoidis Ott Viirmann mulle lähedale, esimese päeva tulemus näitas, et oleme üsna võrdsed.
Alustasin rahulikult, organism oli vaja saada jooksurütmi. Mööda põrutas konkurent Alec Nyiri, sama soov oli ka Viivi-Annel, kuid peale väikest manitsust siiski loobus. Kohe alguses tuli joosta mäe otsa, selgus, et Sõrve poolsaarel leidub ka "reljeefi".
Pooleteise kilomeetriga sain mootori tööle ja alustasin kerimist. Viivi-Anne jäi maha, möödusin Nyirist ja paljudest konkurentidest. Lõpuks jõudsin parajasse seltskonda, kuhu kuulus M60 liider Ants Kuusik. Habemik vanamees puhkis eile pikalt ees, taga ja kõrval, alles lõpukilomeetritel jäi natuke maha.Pildil esikümne mehed jooksmas, ees Raivo Alla ja Tõnu Lillelaid (foto: Riho Lüüs)
Koos Otiga tekkis mõnus 4-liikmeline punt, väikestel laskumistel jäin natuke maha (!?), kuid tasasel maal võtsin järgi. Kohati oli ka tempo natuke kiire, kohati tehti mikroskoopilisi kiirendusi, mis tekitasid vahesid. Surusin järgi, pilk konkurentide tagumikel. Midagi muud sellest jooksust suurt ei meenugi. Tempo oli ca 4.05 min/km.
Mingil hetkel läks tsipa kergemaks, selge, tempo langes (4.12). Ja kohe tuli tagant uus mees punti ja tõstis tempo jälle 4.05-le. Jälle läks mõõdukalt raskeks, jälle vaatasin vaid tagumikku. Mees punases särgis (Hanno Kindel) hoidis kiirust väga hästi. Kui lõpuni jäi 4,5km loobusin kinnihoidmisest, Ott siiski järgnes tempomeistrile. Aeglaselt, kuid pidevalt konkurendid kaugenesid, tundus, et Ott on oma tahtmise saanud. Siiski väsis ka tema ja laskis vedurist lahti. Hakkasin talle lähenema, mõlemad möödusime mitmetest jooksjatest. Vahe oli paarkümmend meetrit ja selliseks see jäigi.
Ott oli tubli, pidas lõpuni vastu.
Ainus meeldiv asi selles jooksus oli finišijoon. M55 mees Sergei Lõžin tegi mulle täna 40 sekundiga ära, geoloog Madis Osjamets jäi selja taha. Homme tuleb põnev rebimine Oti ja Madisega. Eks näis, kas Sergei on ka homme sama heas hoos.
Õhtul SPA. Privilegi tümpsu kuulamise asemel kirjutasin blogi.
Tulemused
3.päev - 16km. Otiga võidu vol.2
Hästi puhanuna, hästi söönuna oli enesetunne enne starti täitsa ok. Paljudel läks öö pikaks, mõnel jäid mõlemad ööd lühikeseks. Kuid vaatamata sellele pandi täiega isegi esikümne piiril (nimesid ei nimeta). Esimesed 10 meest saadeti Gunderseni meetodil, Raivo läks seitsmendana aplausi saatel nagu kõik ülejäänud. Vahe eelmisega oli ca 40 sek, natuke palju võrdsete meeste vahel. Vägev vaatepilt.
Esimesed 2km läksid tempoga 4.00 min/km. Tükk aega vedasin gruppi, kuhu jäid Kait, Sergei, Madis... ja muidugi ka Ott. Peale teist km tempo langes (4.10) osa grupist eraldus. Lasin ühtlases tempos 4.10 ja see võimaldas isegi jooksu nautida. Tõmmeldi siia-sinna, tugevamad eemaldusid, kuid selja taha jäi kenake grupp. Üsna varsti saime kätte Annika Vaheri ja ca 5-liikmelise pundiga liikusime 9km-ni. Palju oli pehmel pinnasel jooksmist, golfiradadel ja karjamaadel. Maa oli märg, kohati porine.
Siis hakkasin kerima ja kaasa tuli vaid Ott. Liikusime paarisrakendis järgnevad 6,5km, Ott hoidis oskuslikult külje taha. Võiks öelda, et isegi nautisin vaateid - roostikku, kaldapromenaade, lossimüüri, päris mõnus oli pikk etapp pargi saepururajal. Mitmed konkurendid liikusid grupis 40-60 sek eespool, siiski lootusetult kaugel.Pilt: Riho Lüüs
Ergutati päris palju, see tegi jooksu lõbusamaks. Ainuüksi kolmanda päeva pärast tasub Saaremaa jooksul osaleda.
Lõpuni jäi 500m. Enne seda tegin head tempot, Ott hammastega küljes. Arvasin, et ta on parajalt küps, tegin ettepaneku, et lõpetame koos, käest kinni. Kuid Ott tahtis veel ühte skalpi võtta ja kiirendas. Kutsus sõbralikult kaasa, kuid minul seda kiirust enam võtta polnud. Ta sai skalbi kätte ja minu ees jällegi 20m-se edumaa. Seega jäi seis 3:0 Oti kasuks. Järgmisel aastal peab ta uue ohvri välja valima.
Aeg tuli parem kui eile, ca 1:06:56. Üks asi sai aga selgeks, et iga aastaga jääb kiirust vähemaks, sõltumata sellest, kas jood terve eelneva öö või puhkad kristlikult. Vahet pole.
Maratoni aeg tuli 2:54:42.6, üldkoht 74. M50 klassis tuli 2.koht, pikkade jooksude vahe Meelis Veilbergiga oli sama, mis 28 aastat tagasi. Siis oli tema Eesti eliitjooksja, mina isehakanud rahvasportlane.
Tulemused
3 kommentaari:
Mina leian ennast ka kõikidel jooksuvõistlustel tehtud piltidel samasuguse sammuga liikumas nagu Eedi viimasel pildil! Miks see nii on, oskab keegi seletada? Jääb ju mulje, et üks jookseb ja teine pigem mitte ;) TD
:) Hea tähelepanek ja see ülevalt teine pilt on ju samasugune: pikk peenike mees jookseb pika sammuga, kuid mina vaid tatsun tipa-tapa ja tasapisi eemaldun pundist.
Jooksutehnika ime!
Staatilise pildi järgi (eestvaates) tehnikat hinnata on suht võimatu. Samas, vananedes lihasjõud väheneb (kui jõutreeninguga spetsiaalselt ei tegele) ja tehnika muutub ökonoomsemaks.
Tiit
Postita kommentaar