Suunto Gamesi läbiviimine Põlula kaardil Lääne-Virumaal oli julgustükk korraldajate poolt, sest sellel võistlusel, kus tavaliselt on palju välismaalasi, pakuti nõudlikul ja tehnilisel maastikul üsna vastuolulise kvaliteediga kaarti.
Egas midagi, tugevad saavad igal pool hakkama ja kui esimesel päeval ei õnnestu, küll siis teiseks päevaks on piisavalt kogemusi varutud.
1.päev
Päris kaardilt ära ei kadunud, kuid pimesi kobamist tuli ette küll. Esimese punktiga kohe paar minutit viga, kuid see ilmselt omal süül (nagu ka Talil ja Preitofil). Teine oli bingo, sest läksin suunaga enam-vähem õigele kaugusele (sooserva ei tuvastanud), seisatasin ja pöörasin PT tunde järgi 90 kraadi vasakule, kus 30m kaugusel oligi punkt.
PT-ga liikusin ka 4.KP lähedal, õnneks tuli teisest suunast julgestuseks kampa Eleri Hirv . Punkt oli seal kuhu liikusin.
Teine otselõige etapil 6-7 oli vale, läbitavus oli hõredas viirutuses üsna kehv.
Lõppkokkuvõttes tuli aga üsna enam-vähem jooks - 3.koht. Aga vahed olid parajad, nii ees kui taga.
Tulemused
Tugevaid orienteerujaid kadus sel päeval metsa päris palju ja üsna pikaks ajaks. Naiste eliidist veetsid mitmed mõne punktiga 15 min ja enam, võitja Viivi-Anne Soots kadus ühes punktis pildilt 6 minutiks. Meeste eliidi parim Kristo Heinmann kammis ühte punkti 8(!) minutit, ka soome ja vene tugevad veteranid ei saanud kaardi ja maastikuga alati hakkama.
2.päev
Keegi ei saanud enesekindel olla, va Minn, kes ka vigu tehes on enesekindel.
Ise olin stardis rahu ise ja esimesed punktid tulidki kenasti suunajooksuga. Kaardilt ei osanud midagi lugeda. KP4 oli punkt metsas, kuhu esimese korraga pihta ei saanud, KP5 paras trikikas, kus nõlval oli justkui mitu orvandit. Läksin peale esimest õigesse ja kutsusin ka sõbrad kaasa. Peale KP7 läks aga asi kontrolli alt välja. Etapil 7-8 kaldusime Maido Kaljuriga ei-tea-kuhu, kaardi ja maastiku kokkusobitamine hästi ei õnnestunud. Ka etapp 8-9 oli täiesti arusaamatu, sh ka punkti asukoht. Väikeseid probleeme tekkis veel, kuid siis oli aeg-ajalt kaart abimeheks.
Pihkva venelased tegid 2.päeval hea jooksu, Ando Post ja Mati Preitof samuti. Jäin kokkuvõtteks 5.-ks.
Tulemused
Nüüd tuleb väike LIDARi töötlus ära teha ja mõningaid piirkondi võrrelda. Päris huvitav.
Egas midagi, tugevad saavad igal pool hakkama ja kui esimesel päeval ei õnnestu, küll siis teiseks päevaks on piisavalt kogemusi varutud.
1.päev
Päris kaardilt ära ei kadunud, kuid pimesi kobamist tuli ette küll. Esimese punktiga kohe paar minutit viga, kuid see ilmselt omal süül (nagu ka Talil ja Preitofil). Teine oli bingo, sest läksin suunaga enam-vähem õigele kaugusele (sooserva ei tuvastanud), seisatasin ja pöörasin PT tunde järgi 90 kraadi vasakule, kus 30m kaugusel oligi punkt.PT-ga liikusin ka 4.KP lähedal, õnneks tuli teisest suunast julgestuseks kampa Eleri Hirv . Punkt oli seal kuhu liikusin.
Teine otselõige etapil 6-7 oli vale, läbitavus oli hõredas viirutuses üsna kehv.
Lõppkokkuvõttes tuli aga üsna enam-vähem jooks - 3.koht. Aga vahed olid parajad, nii ees kui taga.
Tulemused
Tugevaid orienteerujaid kadus sel päeval metsa päris palju ja üsna pikaks ajaks. Naiste eliidist veetsid mitmed mõne punktiga 15 min ja enam, võitja Viivi-Anne Soots kadus ühes punktis pildilt 6 minutiks. Meeste eliidi parim Kristo Heinmann kammis ühte punkti 8(!) minutit, ka soome ja vene tugevad veteranid ei saanud kaardi ja maastikuga alati hakkama.
2.päev
Ise olin stardis rahu ise ja esimesed punktid tulidki kenasti suunajooksuga. Kaardilt ei osanud midagi lugeda. KP4 oli punkt metsas, kuhu esimese korraga pihta ei saanud, KP5 paras trikikas, kus nõlval oli justkui mitu orvandit. Läksin peale esimest õigesse ja kutsusin ka sõbrad kaasa. Peale KP7 läks aga asi kontrolli alt välja. Etapil 7-8 kaldusime Maido Kaljuriga ei-tea-kuhu, kaardi ja maastiku kokkusobitamine hästi ei õnnestunud. Ka etapp 8-9 oli täiesti arusaamatu, sh ka punkti asukoht. Väikeseid probleeme tekkis veel, kuid siis oli aeg-ajalt kaart abimeheks.
Pihkva venelased tegid 2.päeval hea jooksu, Ando Post ja Mati Preitof samuti. Jäin kokkuvõtteks 5.-ks.
Tulemused
Nüüd tuleb väike LIDARi töötlus ära teha ja mõningaid piirkondi võrrelda. Päris huvitav.
6 kommentaari:
Ets, leidsin kodust hea raamatu "Психологическая подготовка спортсменов ориентировщиков". Äkki sul huvi?
Ott
Igasugune psüühiline ravi on teretulnud.
(ega see raamat liiga paks ei ole?)
Ei ole eriti paks:)
Ott
keegi kuskil mainis, et selle maastiku Avo Saue kaart, 1:15000 muide, on jätkuvalt parim.
Ei tea, olen sellega jooksnud, mitte mõhkugi ei saanud siis aru. Aga võib-olla oli asi kehvas trükikjuneist 1valiteedis (1:15000 suht jämeda joonega kirbus.... täis kaart) või selles, et olin siis veel algaja. Kaart on alles, peaks järgmine kord sinna sattudes kaasa võtma ja proovima joosta.
RR
" trükikjuneist 1valiteedis " = trükikvaliteedis
Postita kommentaar