Nädalane jooksupaus tekitas tunde, et kõik on OK. Valu ei tundnud ei kõndimisel ega tantsimisel. Viimasel tuli võhmast puudu, aga seda ikka juhtub. Õnneks harva, st tantsimist.
Siiski lõppes jooks eile 12. minutil.
Seega: joosta ei saa, lund ei ole, rattasõit... - no teate, isegi härg ei suudaks seda. Ei jäänudki muud üle, kui osta Keila Tervisekeskuse kuupilet, mis maksis veel eile 37€. Käia võib piiramatul hulgal, kasvõi 3x päevas. Täna oligi esimene triatlonitreening - ratas, jõud ja ujumine. Ehkki tervisekeskus asub kodust 150m kaugusel, läksin sinna autoga. Vihm, totaalne vihm, Keila jõgi ajab juba üle ääre. Varsti jõulud.
Huvitav jutt oli ARWC võitjatelt Team Thule'lt. Paar asja panin ka rogaini jaoks kõrva taha:
- Et võita, peab olema keskendunud mitte ainult võistluse ajal vaid ka enne seda
- Antibakteriaalsete ravimite ja Imodiumi olemasolu on elementaarne
- Et võita, ei tohi viibida nö mugavustsoonis. Kui tunned end hästi, tähendab, ei pinguta piisavalt
- Võib tulla vajadus hinnata eluliselt ohtlikke riske
Muidugi peavad kõik lugema ka Silveri juttu Tasmaania ARWC-st (osa 1, osa 2)
Mälumängu seis (sellel aastal lõpeb järjekordne voor):
5 TutiVaps
5 TA
4 LL
3 Gea
2 J., Timo, Arne, RR
1 hp, Siim, Tenno, TimmiT, Juta, Mart, VV, Laevuke, Ott, Tanza
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
5 kommentaari:
Sisehooaeg!? Kurat, kus talv on ?
Kell 7.29 ju algas
Ja lund sajab ju ka!
Olen tasapisi aru saanud, et pikk seiklussport ei ole midagi muud kui reeglitest kinni pidamine.
Pikal võistlusel, ja juba enne starti, on musttuhat osategevust, millest enamike kohta on tehtud võistkonnasisene kokkulepe, et kuidas, mis järjekorras, kelel poolt jne. neid tegevusi tehakse. Omavahelistest kokkulepetest tuleb siis paljude päevade jooksul väga enesedistsiplineeritult - väsinuna, tüdinuna - kinni pidada. Mind ennast ei pane üldse imestama, et enamik tugevamaid võistkondi tuleb riikidest, kus inimeses on harjunud reeglitest kinni pidama. Rootsist, Uus-Meremaalt jne.
24-tunnine rogain on ikka lihtne (mitte niivõrd füüsilises mõttes) üritus võrreldes pikkade seiklusvõistlustega.
Aga Thule kommentaar antibiootikumide kohta pani küll mõtlema. Nimelt ei ole ma küll kindel, et ise nõnda diagnoosi määrates on õige neid võtta. Eriti arvestades, kui palju antibiootikume ilmaasjata ja ülemäära üleilmselt sisse võetakse.
Ehk siis distsipliin... ja tohutu mitmekülgsus - füüsiline, vaimne, tehniline jne. Minu jaoks müstiline ala, mille kõige õppimiseks ja treenimiseks kuluks terve elu. Matkade ettevalmistus tundub selle kõrval lihtne, rogain on imelihtne.
Eks ravimite võtminegi koosneb teadmistest ja kogemustest, pole ju pikkadel matkadelgi arste kaasas, küll aga on igasuguseid medikamente. Antibiootikumid võivad päästa elu.
Aga mis ma ikka heietan, kui midagi eriti ei tea ... :)
Postita kommentaar