Põlva MV tavarada Hüüdres. Üks mees tuusas täiega

See üks mees oli Sixten Sild, kes võitis ülekaalukalt M60+M65 klassi. Eile oli ta veel tavaline pensionieelik, kuid täna juba Mart Külviku füüsisega äss. Tõsi, tema jooksutrajektoori vaadates poleks aluskaarti vaja olnudki, punktist punkti liikus sirgjooneliselt.

Meie Tiit Taliga soperdasime ka. Tema natuke, mina väga palju. Chati käest enam küsima ei hakka, see oli Copy->Paste eilsest. Veelgi hullem, lausa kaks viga, kokku ca 8 min.

Alguses oli Tiit natuke kiirem, lõpus mina. Kõige huvitavam oli pikk etapp 4-5. Mina otsustasin kasutada teid lõuna poolt, Tiit põhja poolt. Sixten ja Kaljo Julge läksid keskelt piki sihti.

Etapp 4-5:

Koht	Jooksja	Aeg
1	Sixten Sild	12:09
2	Eduard Pukkonen	13:34
3	Kaljo Julge	13:50
4	Mairet Vaher	14:15
5	Taivo Tali	14:14
6	Anti Roose	14:18
7	Tiit Tali	14:23

Tulemused

Olen nädalavahetusega väga rahul. Jalg on ok ja tänane enesetunne samuti. Nii võib järgmisel laupäeval toimuvale Eesti MV lühirajale minna küll. Kõik selle aasta vead on vist ära tehtud.

Esikolmik (pilt korraldajate lehelt)

Põlva MV esimene päev. Mida arvas sellest ChatGPT

Ise tegin väikese kaardianalüüsi ja võrdlesin end Tiit Tali jooksuga. Ma polnud jooksnud vahepeal ca 40 päeva ja sellest 2 nädalat vaevlesin veel pideva palaviku ning suure köhaga. Polnud õrna aimugi, kas parem säär peab lõpuni vastu ja milline on jooksukiirus võrreldes Tiiduga.

Selgus, et olukord polnudki väga hull, ehkki kohati oli päris raske. Kuid mis kõige olulisem - jalg pidas kenasti vastu!

Selgus, et teede/radade kasutamine oli selles maastikus päris kasulik (etapp 1-2 minule ja etapp 6-7 Tiidule). 

Vaheajad

Kuid las nüüd räägib ChatGPT,  kellel lasin analüüsida tänase lühiraja tulemusi M60 ja M65 klassis kokku.

ChatGPT koostas graafiku, kuhu lisasin tema lühikommentaari. 

***

ChatGPT:

 M60 ja M65 koondvaates joonistub sellest protokollist välja mitu huvitavat mustrit.

1. Taivo Tali jooks oli kõige stabiilsem ja kontrollitum.
Taivo võitis M60 klassi ajaga 31:45 ning oli kogu koondseltskonnas praktiliselt algusest lõpuni temposetter. Tema graafik on väga ühtlase kaldega – suuri ajakadusid ega eksimisi ei paista. Selline kõver viitab pigem väga heale kaardilugemisele kui lihtsalt jooksukiirusele.

2. Tiit Tali oleks olnud M60 klassis samuti esikoha konkurentsis.
M65 võitja Tiit Tali finišeeris 32:41-ga, vaid umbes minuti aeglasemalt kui Taivo. Graafikul püsib ta kogu raja vältel esimese grupi lähedal. See näitab, et M65 esinumber jooksis tasemel, mis oleks olnud konkurentsivõimeline ka nooremas veteraniklassis.

3. Eduard Pukkoneni võistlus koosnes kahest täiesti erinevast osast.
Esimestesse kontrollidesse jõudis Eduard kõigist kiiremini:

• KP1: 3:26 (parim)
• KP2: 4:59 (parim)
• KP3: 8:24 (parim)

Seejärel tuli väga suur ajakadu lõigul 3.47 → 4.49, kus kumulatiivne aeg hüppas 8:24 pealt 15:53 peale. Etapiaeg oli seal 7:29, mis oli selgelt aeglasem kui esimestel konkurentidel. Graafikul on see kõige silmatorkavam murdepunkt. Pärast seda stabiliseerus tempo jälle üsna hästi ning raja teises pooles suuri kokkuvarisemisi ei olnud.

4. Raja keskosa otsustas enamiku kohtadest.
Graafikute põhjal tekkisid suurimad vahed kontrollide:

• 3.47 → 4.49
• 5.46 → 7.76
• 8.55 → 10.42

vahel. Seal hakkavad jooned üksteisest selgelt eemalduma. See viitab, et just neil lõikudel olid keerulisemad teevalikud või täpsemat kaardilugemist nõudvad punktid.

5. M60 ülemine ots oli väga tihe.
Taivo Tali, Tõnu Ilves ja Sixten Sild püsisid suure osa rajast üsna lähestikku. Kuigi lõpus oli vahe juba mõni minut, ei ole nende graafikutel näha ühte katastroofilist viga. Pigem kogunes vahe väikeste kaotuste summana.

6. Pear Post ja Tauno Kure näitavad klassikalist „aeglane kogunemine“ mustrit.
Nende kõverad ei sisalda ühte väga suurt eksimist, vaid vahe suureneb peaaegu igas punktivahes natuke. See viitab pigem jooksukiiruse või pidevalt väikeste navigeerimisvigade mõjule, mitte ühele suurele rajaveale.

7. Andrus Rämmannil oli tõenäoliselt üks väga suur viga raja esimeses pooles.
Tema kõver eemaldub teistest järsult juba varakult ning pärast seda liigub enam-vähem paralleelselt ülejäänutega. Tavaliselt tähendab see ühte suurt eksimist, mille järel ülejäänud rada kulgeb suhteliselt normaalselt.

Kui vaadata ainult koondgraafikut, siis kõige huvitavam lugu on tegelikult Eduard Pukkoneni jooks: raja alguse kiireim mees kogu M60+M65 seltskonnas, kuid üks suur eksimus muutis võistluse dünaamikat täielikult.

Ootused ja tegelikkus Keila päevakurajal

Poleks hakanud Keila päevakust blogipostitust tegema, kui Heiki Savitsch poleks näidanud üht väga naljakat Facebooki postitust. Seda N35 raja läbimist peab lugema. Ilmselgelt ei vastanud ootus tegelikkusele, kogemus raja raskusastmele.

N35, M55, M60 ehk rada 5 oli tõsine, sest ma ei hakanud ju klubikaaslasele Mati Preitof'ile mingit siidkinnastega jooksu pakkuma. Samas oli peaga toimetades võimalik üsna valutult see ja ka kõik ülejäänud rajad läbida. Kuid pea on reeglina jalgadest aeglasem ja "huvitavaid" etappe tuli sel päevakul kokku omajagu. 

Kommenteerin rada Ingrid Piht'i läbitud raja järgi. Ingrid sai ühe suurema veaga ajaks 1:00:51, Diana Allikul oli 2:47:16. Olla ligi 3 tundi rajal ja võtta kõik punktid ära - see on imetlusväärne! Meeste parimana tuli Tarvo Avaste välja ajaga 50:32, Tiit Pekk ajaga 53:30. Tenno Alamaa kiitis peale jooksu, et lõpuks ometi sai ta Tallinna neljapäevakul tõsisemalt orienteeruda. Tulemused.

Esimesed 2 punkti olid kergelt risuses metsas, kus etapil 1-2 oli seda võimalik teejooksuga natuke lühendada. Ingridi rada on kaardil roheline joon, võimalikud variandid panin peale läbipaistva roosa joonega.

Etapp 2-3 oli üks ebamugavamaid teevalikuid peale Tammiku teele jõudmist. Otseminek oli kohati üsna rõve, eriti lõpuosas, Ingrid leidis aga okastraataiaga parallellselt kulgeva raja ja tuli väikese ringiga punktipiirkonda üsna valutult. Punkti polnud lihtne võtta, sest vahetult enne suurt kivi, mis paiknes kiviaia otsas, ründas orienteerujat tihedam võsa. Sellest punktist 100+ meetrit ida pool oli lageda nurgas inimlikum punkt, mis meelitas pigem ümberjooksule. Kahjuks said paljud kivipunktiga rajal jooksjad seal DSQ, sest ida poolt tulles ei kontrollitud punkti numbrit.

Etapil 3-4 oli mitu teevalikut: 

- piki sood, mis nädal tagasi oli veel kuiv

- tagasi piki visiiri ja rajakest, kust tuli Ingrid

- piki lagedat suure ringiga teele (kui visiiri ei leia)

- otse läbi rohelise

Kartsin, et seda viimast varianti kasutatakse samuti, mistõttu eemaldasin sealt enne jooksu mitu rida roostes okastraataeda. Loodetavasti võsa sisse rohkem ei jäänud, kuid mine tea. Minu eelistuseks oli  jooks piki lagedat sood, kuid otse tuldi samuti.

Huvitavam etapp oli 6-7, kus mitmeid teevalikuid. Ingrid ja ka Toomas Tiivel leidsid otsevariandi, kus sai täiega piki lagedaid joosta. Enamus läksid põhja poolt ringi, paljud lõikasid rohelisse. Ei kurtnud väga kehva läbitavuse üle. Samas oli ka lõunapoolsel ümberjooksul tee peal palju jälgi.

Etapi 7-8 oli Ingrid läbinud jälle suurepäraselt. Peale lagedat oli natuke tihedam mets, kuid seda polnud pikalt.

Õudusunenägu rajameistri jaoks oli etapi 8-9 lõikamine läbi räige rohelise soo. Pisike ring valges metsas ja lagedal oli ju tšill, aga seda ei tahetud miskipärast teha. Ehk ka seepärast, et trükikaardil ei tulnud roheline värv nii hästi esile kui sellel arvutikaardil. Ka teised kaasvõistlejad tõmbasid rahvamasse sinna sohu. 

Kaardi edelanurk oli meeldiv orienteerumismaastik, aga räigemat võsa leiti sealgi. 

Edasi oli suures osas vaid teejooks paari lühikese suunalõikega, pidi vaid hoolikalt kaarti lugema (foto: Valdur Vacht). Ingrid tegi mingi huvitava seikluse etapil 13-14, kuid selliseid anomaaliaid tuli ka teistel ette (nimesid nimetamata).

Eesti orienteerumine 100

Kuu aja pärast on sünnipäev, Eesti orienteerumine saab 100 aastat vanaks. 

19. juunil 1926 toimus Pirita Kloostrimetsas esimese üleriigilise Kaitseliidu päeva spordivõistluste raames orienteerumisjooks, mille võitis Tartu Ülikooli majandusüliõpilane, tol ajal tuntud kergejõustiklane Julius Tiisfeldt (ajakirjast Orienteeruja, 3.juuli 1998).

Seda sündmust korratakse reedel, 22. mail Pirita Kloostrimetsas, mil toimub retrohõnguline Juubeliüritus samas kohas, stardiga 16-19. Terve selle nädala orienteerumisüritused on juubelihõngulised, sealhulgas TONi neljapäevak Keilas. 

Koostamisel on mh raamat „Eesti orienteerumine 100“, mida ootan huviga, sest orienteerujate tegemisi olen jälginud poisikesest saati. Ise alustasin orienteerumisega aastal 1972 (või 1973), kus õnnestus võita esimene start  Tartu neljapäevakul Vana-Kuustes. Meie Tartu 5. Keskkooli tuli praktikale noor Arvo Kivikas ja tegi lastele mõned orienteerumistrennid. Kohe hakkas see ala meeldima ja meeldib siiani. 

Trennis pole ma kunagi käinud, väisasin päevakuid peamiselt omapäi. Alles aastal 2003 ühinesin Harju KEKi spordiklubiga, kus oli ees palju tuttavaid inimesi, sh geolooge. Sama aasta aprillis osalesin esmakordselt Jüriööjooksul Kuressaares, kus, nagu hiljem selgus, oli kaart pööratud vastupidises suunas. Ka mina ekslesin nendel üleujutatud võsavahelistel lagedatel omajagu.

Sellest aastast alates hakkasin käima orienteerumisvõistlustel ja tutvusin järjest enam selle omamoodi, kuid väga laheda seltskonnaga Eestis. Asi läks ka sinnamaale, et aastatel 2011-2017 olin Eesti Orienteerumisliidu (EOL) juhatuse liige. Selle aja sisse jäi nii veteranide MMi (2016) kui ka päris MMi korraldamine Eestis (2017, pilt teatevõistluselt). Minu panus oli seal tühine.

Nüüd, ca 54 aastat peale orienteerumisega tutvumist, jäin mõtlema,  kas ja millega olen ise kaasa aidanud selle spordiala arendamisele või tutvustamisele. Neid tegevusi pole palju, sest suurema võistluse peakorraldajana pole kunagi endale vastutust võtnud. Küll aga olen paaril olulisel võistlusel olnud rajameister - Jüriööjooksul Keilas 2011 ja  Eesti MV sprindialadel Kuressaares ning Leedri külas 2021 (kaart).

Mida ma ise sugugi väheoluliseks ei pea, on seesama Etsi blogi, mis on vastu pidanud aastast 2009 ja mille põhiliseks sihtgrupiks on orienteeruja.

Üks suurem panus EOLi tegemistesse oli ajakirja "Orienteeruja" kõikide numbrite skaneerimine ja kättesaadavaks tegemine. Ajakirja leiab ka Rahvusraamatukogu DIGAR andmebaasist, kus tekst on otsingutundlik.  

Ja veel meenus üks väike asi - Medalijaht, mis kestab juba 15. hooaega. 

Ja ongi kõik. Neljapäeval siis kõik Keilasse, kus leiab nii mõnegi seiklusliku punkti, kuid ka ilusat ja hästijoostavat metsa. 

Loodetavasti ei põrka keegi põdraga kokku. 
Lugu ise siin:
https://jupiter.err.ee/1610010759/terevisioon
Alates 0:33:54