Ingerimaa Ust-Luga

Ust-Luga sadama naftaterminal põleb ja hästi põleb. 

100 aastat tagasi oli seal vaikne kena Ingerimaa, kus sündis mu isa Matti (1931). tema õde Matilda (1926) ja vend Valentin (1929). 

Käisin minagi sealkandis, 4-5 aasta vanuselt. Vennad ja õde otsustasid peredega külastada kodukanti, Ropša küla, mis asus enne II Maailmasõda Eesti piiri lähedal, kuid Venemaa poolel. Mindi kahe autoga - Matilda pere Zaparožetsi maanteemuhuga (ZAZ 965, 2 täiskasvanut ja 3 poissi), meie ja Valentini pere Moskvitš 402-ga, mis oli renditud "prokaadist" (peal 4 täiskasvanut ja 2 poissi). Pikka sõitu ei mäleta, ebamugavust kitsas autos samuti, kuid 5 mälupilti on sellest reisist alles.

Kõigepealt hetk Tartu Riia tänava lasteaiast, kus mulle tuldi järele autoga (!!!) ja kodust läbi minemata sõitsime otse Ingerimaale. Aasta oli 1965.

Teine mälupilt on Luga jõe silla pealt, kui nõukogude piirivalve kontrollis dokumente. Kontrolliti päris mitmes kohas.

Kolmas mõnesekundiline kaader tuleb ette pimedalt maanteelt, kus oleks peaaegu juhtunud autoavarii. 

Neljas on Ropša külast. Me läksime sisse ühte kivimajja, kus oli pood ja inimesed seisid järjekorras. Ja isa sõnad, et see on meie isakodu, siin me sündisime.

Lapsed ei jõudnud seal väga kaua elada, sest ema suri siis, kui nad olid veel väikesed ja puusepast isa Andrei (Antti?) vangistati ning lasti 1938. aastal maha kui Soome spionaaž-diversantliku grupi liige. Nii tapeti väga palju ingerisoomlasi (nimekirjas: расстрелян - lasti maha).

Kolm last jäid orvuks, mõned lähisugulased soovitasid nad anda lastekodusse. Kuid isa õde Katri, kes elas kõrgendiku peal asuvast Ropša külast mere poole (kaardil punased täpid), ei saanud neid nõnda saatuse hooleks jätta, ehkki tema abikaasast laeva kapten oli merel uppunud, tervis kehv ja sissetulek pea olematu. Selleks, et ta saaks lapsed enda juurde võtta, pidi Katri muutma oma perekonnanime jälle Pukkoneniks.  

Natuke maksti talle kahe venelannast õpetaja majutamise eest, sest päeva pealt muudeti soomekeelsed koolid venekeelseteks. Natuke sai raha kooli koristamisest, lisa teeniti veel ka marjade korjamisega, mida tegid kõik lapsed.

Kuid see oli alles raske aja algus. Tuli sõda, sakslaste taganedes viidi ingerlased Paldiski kaudu Soome, sealt peale sõda tagasi Venemaale Kalinini oblastisse. Koju ei lubatud minna. Kuidagi jõuti lõpuks Eestisse ja seda vahepealsete tagasisaatmistega veel mitmel korral.

Kuid see on juba teine ja pikem lugu.

Ah jah, viies mälupilt oli sellelt kõrgelt rannavallilt-luitelt, kui vaatasin alla mere poole. Sealt oli näha Soome majade päikese käes helkivaid katuseid (!?).