XT Suverogain Värskas

Seekord ühinesin Värska XT-rogainil Marje ja Matiga võistkonnas Lendorav (VV55DH) (foto: Heiti Hallikma). See oli viimane pikem test enne MMi, kus eelkõige tahtsin teada, kas ja kui palju lubab niude-nimmelihas joosta. Kahjuks hakkas peale esimest tundi valu tegema, muidu oleks tänast rogaini täiega nautinud, sest maastik oli vahva ja tempo pingevaba lõpuni. Õnneks saab kenasti kõndida, mis on Hispaanias põhiline liikumisviis.

Päris lahe lugu oli täna meie esipaari Timmo Tammemäe - Sander Linnusega. Nimelt läks Sander korralikku 4h tempotrenni tegema. Ja tegidki seda kuni KP92-ni, kuhu ka meie täiesti juhuslikult paar minutit enne nende katkestamist jõudsime.  

Peale seda, kui Sander võttis võistlusmeeleolus KP92 ära, jooksis lohust välja kari mehi, kes ta rajalt sõna otseses mõttes maha võtsid. Ja viisid poissmeeste õhtule... Loodetavasti töötlevad teda tagasihoidlikult, sest rogaini MM tiitel vajab 2 nädala pärast kaitsmist.

Meie rogainis suurt midagi ei juhtunud. Plaan oli hea ja jõukohane, võtsime kõik planeeritud punktid ära ja midagi kahetsema ei pidanud. Suuri vigu ka ei teinud, vaid paaris kohas ei saanud punktile kohe otse pihta. Marje vigastas kõvasti pahkluud, mis oli võistluse järel korralikult paistes ja sinine. Rajal küll kannatas, kuid jooksis siiski. Tulemus on talle alati tähtis.   

Läbisime 25,4 km ja saime üldkokkuvõttes 17. koha. Omas klassis olime teised. 

Tulemused

Üllatuslikult jäime seekord päris palju Reigo Teervalt'i kaamera ette (SIIN). Toredad pildid, lisan mõned ka siia.

Kogu kaart

Sekundite mäng Eesti MV sprindis Kohilas

Kui võistlusklassis (M65) on neli võrdse jalaga meest, siis on siililegi selge, et üks neist peab medalist ilma jääma.

Seetõttu oli enne Eesti MV starti kerge pinge õhus ja ainus rumal asi, mida teha sai, oli minna "panema". Tõsi, tempo pidi kogu aeg üleval olema, kuid mitte kaardilugemise arvelt. Nagunii läheb mingil hetkel kaart häguseks, tekib ebakindlus ja kaob sujuvus. Õnneks olid Kohila kaart ja rada üsna lihtsad, tempot ei pidanud kusagil oluliselt vähendama, kuid hägusaid pidurdamisi oli ikka. Sealt tulid mõnesekundilised kaotused.

Tiit Tali ütles juba stardis, et veatu jooksu korral läheb kõvaks sekundite mänguks. Ja nii ka oli.

Esimest ja teist kohta jäi lahutama 1 sek, kolmas kaotas 10 sek võitjale, kelleks tuli Mart Külvik. Ise jäin hõbedale, Tiit sai pronksi. Maido Kaljur, kes jooksis meiega samas tempos, tegi kahe punktiga suuremad vead ja langes konkurentsist. 

Kaart oli õnneks selge, aedadest läbipääsud arusaadavad. Seda viimast kartsin kõige rohkem. Väikese stopi tegin etapil 6-7, kui mingi must joon jooksis eest läbi. Õnneks oli tegemist õhus oleva soojatrassiga, mis jooksmist ei takistanud. Mõistlik oleks olnud seda trassi kaardile mitte kanda (?). 

Etapil 11-12 ei teinud ma kõige parema teevaliku, õige oleks olnud minna paremalt, kuid seda võimalust jooksu pealt ei näinud. Samuti tuli etapil 12-13 kõige kiirem aeg Maidol, kes jooksis otse.

Korralik apsakas tuli tagantjärele hinnates jooksul viimasesse punkti (14-15). Kaotasin 8 sekundit ja lõpusirget alustasin seistes selg ees. Kes tuli paremalt kaarega, nagu Mart ja Tiit, said lõpusirgele minna lendstardist.

Kaotasin Mardile viimases KPs (15) 1 sekundi ja sama vahe jäi ka finišis. Tiit kaotas meile lõpusirgel 2 sek.

Mart Külvik sai teenitud võidu, sest tegi esimese punktiga 30 sek viga, kuid jooksis selle tagasi.

Äge oli aga see, et Mardi M18 klassis jooksev poeg Pärtel Külvik tuli meeste põhiklassis teiseks! Võitja Jürgen Joonas on ka noor, kuid juba teenekas jooksja, tulnud korra sprindis Eesti meistriks. Mart on koos Pärteliga väisanud päris palju sprindi- jm maastikke välismaal, noorel poisil on kõrged eesmärgid.

Ka naiste klassis tuli võitjaks alles 19-aastane Lovise Harriette Koppel! Tõsi, Evely Kaasikut stardis polnud, samuti puudusid meestest Kenny Kivikas ja vennad Sillad. Kõik teised olid aga kohal.

Tulemused
Splitid

Pühapäeval on teade Pühali Hea Elu Keskuses. Kaart 1:3000!

Sprinditeade

M65+ ehk penskarite klassis oli 8(!) 4-liikmelist võistkonda, kus esimest ja viimast vahetust jooksid naised. Olime Marje ja Maiduga esimest aastat 65+ klassis, esimese vahetuse Tiina Talisoo tsipa vanem. Seega oli vaja vaid kõik punktid kenasti ära võtta ja võit vormistada.

Sellele vaatamata surusid kõik kõvasti, teisiti vist ei tohikski ega oskakski. Pinge oli enne starti korralik, sest tõotas tulla kiire, väga paljude lähestikku asetatud (paralleel)punktidega jooks. Näiteks klassis M35-40 (?) lõpetas kaheksast võistkonnast määrustepäraselt vaid 2.

Tiina tegi oma võimetele vastava hea ja veatu jooksu, kaotades võitjale vaid 35 sek. Tundus, et asi on tehtud. Maido kasvatas edu 2,5 minutile. Teate üleandmisel hoiatas mind, et võtaksin peale vaatepunkti hoo maha.

Hoidsin kontrollitud tempot, kuid keskmine pulss tuli ikka 150. Väike segadus tekkis etapil 7-8, kus hoone nurka arvestasin valesti. Väikese ringi segadusega langes nii kiirus kui pulss. 

Peale vaatepunkti tõusis tempo vaatamata Maido hoiatusele ja saavutas maksimumi (pulss 162) kohe peale peale KP 12-76. Tuli vale suunaga väljajooks, samuti hindasin järgmise punkti asukohta palju kaugemaks, mistõttu panin kõvasti mööda, pea metsa serva. Mõõtkava oli ju 1:3000, nagu teostusjoonis, kus teed paar sammu ja oledki juba kohal.

Kaardistasin poollagedal ära päris palju KP-sid enne, kui õige (13-80) leidsin. Viga ligi 2 minutit! Samas ärevust ei tekkinud, sest edu oli meil ikka korralik ja viimasesse vahetusse läks Marje ligi 2-minutilise eduga. Ta lõpetaski võitjana 4-minutilise eduga OK Ilvese ees. 

Tulemused

Pjedestaalipilt (foto: Tanel Meos)

Suund, suund! Kompass? Balti MV Apes, Lätis

Terve nädala olen vaevelnud hambavalu käes, mis, tänu antibiootikumidele ja valuvaigistile, on olnud veel suures osas talutav. Hea on selle juures asjaolu, et füüsilise tegevuse juures valu kaob. Nii ka orienteerumisel, ehkki baltikate pikal rajal andis jälle tunda niude-nimmelihase (?) valu. 

Baltikate kaks päeva Ape lähedal olid ilmaolude poolest täiesti erinevad. Tavarada oli külm ja vihmane, lühirada aga päikeseline ja soe. Mis aga ei tähendanud, et jooks oleks erinenud - mõlemal päeval läks see täiesti nahka.

Milles siis põhjus?

Esiteks, ei saanud üldse suunajooksuga hakkama, mistõttu ostsin endale teiseks päevaks uue kompassi. Täiesti arusaamatuid suunatrikke on juba omajagu olnud ja seetõttu usaldus kompassi vastu kadunud. Teiseks, Läti maastik oli minu jaoks raske, just tehniliselt. Kaardil oli palju jooni, sookesi ja pätsikesi, kuid maastikul neid suures osas välja ei lugenud. Üheks põhjuseks ka see, et vale suunaga jooksmisel ei saanudki vajalikke pinnavorme ära tunda. Füüsiliselt polnud probleemi, sest ebaõnnestunud alguste järel ja ebakindluse tõttu polnudki vaja eriti suruda.

Hea, et tavarajale panin kileka selga. Ligi 1,5 tundi matkamist vihmas ja külmas poleks muidu meeldiv olnud. Pilt on SIIT.

Kaardil on toodud punasega suunajooned, kuidas tahtsin joosta. Välja tuli teisiti. Enamasti kaldusin paremale.

Lühirajale läksin niisiis uue kompassiga. Kahjuks ei õnnestunud jälle. Vaid hästijoostavad etapid 6-7-8-9-10 läksid normaalselt. Arvatavasti on probleem kõrvade vahel...

Tulemused (tavarada, lühirada)

Peale võistlust selgus, et auhindu jagati mõlemal päeval nii eraldi aladel kui kokkuvõttes. Marje sai neid ikka omajagu.

Lühiraja finišilõik oli pikk ja jõhker - soomülkast üles künkale ja siis pikalt poris ja pehmel heinamaal lõpuni. Siin suutis põhiklassi teatejooksus Jürgen Joonas hoida oma nappi edumaad Läti esinumbri Uldis Upitise ees. Karm minek oli, millest sain eriti hästi aru siis, kui ise pidin seda lõiku jooksma.

 Lisan siia ka mõned esimese päeva pildid korraldajate lehelt.

Ats

Ossi

Uku-Laur

Jürgen

Lauri

Rein

Lõpp hea, kõik hea. Kernu Terasmees 2025

Eilsega sai läbi Kernu Terasmehe mitmevõistlus, mis koosnes 27 erinevast alast. Viimasel päeval oli kavas neist 7 - 6 kergejõustikuala ja jalgpalli tehniliste elementide sooritus Kernu staadionil.

Punkte jagati kergejõustikus kahe summana, kus esimene koosnes 100 m ja 800 m jooksust ning kaugushüppest, teises komplektis oli kuulitõuge, kettaheide ja odavise (pildil Ivo Miller, NB! vt oda). Tugevaid kergejõustiklasi oli selle aasta Terasmehe seltskonnas omajagu, minusugusel penskaril seal midagi head loota polnud. Ehk vaid 800 m oli huvitavam, kus paar meest, kes 2,7 km Jüriöö jooksus selja taha jäid, olid nüüd hoopis ees. 800 m on ikka päris jõhker võhmaala, kus vanemad inimesed jäävad reeglina tahapoole.

Terasmehe viimased alad olid mulle üldse vähesobivad ja esiotsast toimus ühtlane langemine. Petanki mängisin esmakordset ja tennist ka ei oska, sangpommi ei hakanudki tõstma. Kolmanda koha sain 45 min valikorienteerumisel Kernu kaardil (ehkki tahtsin võita, kuid läksin ahneks) ja kuidagi sain hakkama ka 9 km rattakrossis Saue Tammikus. Ratast pole sellel aastal veel eriti sõitnud.

Kahjuks ei saanud osaleda lauatennises, loodetust kehvemini läksid korvpallivisked, koroona, kabe, ujumine ja eriti laskmine, kus lootsin kindlat võitu. Aga oli ka ootamatuid õnnestumisi nagu vibulaskmine ja noolevise. Punkte jagati järgmiselt: 46, 44, 42, 40 ja siis ühekaupa. Kolm nõrgemat ala võeti välja.

Kui eelmisel aastal sain 2 alavõitu (laskmine ja kabe), siis sellel aastal kippusin jääma nullipoisiks. Aga võta näpust.

Jalgpalli olen lapsepõlves palju mänginud ja tehnika lihasmällu talletanud. Eilne võistlus koosnes neljast elemendist - triblamine, löök läbi kitsa värava, terava nurga alt väravasse löömine ning 12 m kauguselt, üle 1m kõrgusel asuva lindi, palli väravasse saatmine. Kõik õnnestus suurepäraselt ja võitsin selle ala 0,27 sekundilise eduga järgmise ees. Aeg oli 35,96 sek. Kokku osales 27 meest. 

Edasi oli suur tulemuste kokkuliitmine, kus oluline osa oli Exceli tabeli pidajal Kaimo Käärmann-Liivel. Järgnes autasustamine ja ühine koosviibimine grilli jm paremaga. Suur ettevõtmine sai läbi nagu ka see viimane pikk päev.

Kogu ürituse hing ja arvepidaja oli, nagu ikka, Kaljo Põldaru, kellel paar aastat alla 80, kuid energiat ja tahtmist inimesi kokku ja sportima tuua ebatavaliselt palju. Seekord oli peakorraldajana ametis ka Saue Spordikeskuse juht Ergo Rohi, kes endise tippkäsipallurina ja praeguse Eesti naiste käsipallikoondise treenerina lõi ka ise Terasmehe sarjas kaasa.

54 aastat kohalikku spordielu vedanud Kaljo Põldarust tegi orienteerumisvõistluse ajal intervjuu Maaleht. Jäin minagi sinna video peale :)

Kernu Terasmehe sarja esikolmik oli järgmine: Peeter Tubli, Mattis Alliksoo, Marko Lepp. Naistest võitis Mirje Tombak, teine oli Sille Salutee ja kolmas Ketlin Liiv.

Karikaid jagati vanuserühmade kaupa. 

Meeste esikolmik: Peeter Tubli, Madis Kõpper, Raul Uusmägi.

Veteranid (40 a ja vanemad): Mattis Alliksoo, Ivo Miller, Janar Laanemets.

Veteranid (50 a ja vanemad): Marko Lepp, Rainer Kukk, Rain Tombak.

Ise sain üldkokkuvõttes 10. ja omas klassis 4. koha.


Oli ka Kernu Terasnaise arvestus, kuid seda siin täpsemalt kajastama ei hakka.

Eestikate lühirada Paluküla Hiiemäel

Pidupäev, mis õnnestus igas mõttes - ilm oli ilus, rajad põnevad, kõik Eesti parimad kohal, tihe konkurents meeste põhiklassis ja Evely Kaasiku ülivõimas võit naistest... ning iseenda pronks M65 vanusegrupis. Kiitused OK JOKA-le.

Peale alpinistide 30 km jooksu 2 nädalat tagasi tuli pikem jooksupaus. Et natukenegi orienteerumisjooksu tunnetust saada ja aimata eesootavat lühirada Palukülas, käisin Tartu neljapäevakul Vooremäel.

Valu, mis tekkis Liiapeksi-Aegviidu jooksu 20. kilomeetril niude-nimmelihasesse, lõi teravalt välja peale 3 km, misjärel pidin ülejäänud rajaosa praktiliselt kõndima. Päris ebameeldiv terav valu, esimest korda elus. Sain teadlikuks uuest lihasest oma kehas. Samas lootsin, et valu on ajutine ja ülejärgmisel päeval see lühirajal enam ei kordu.

Ja tõesti, lühiraja 23 minutit ja selle tempoka lõpuosa kestsin ilusti ära, kuid peale jooksu oli jälle raskusi kõndimisega. Vangerdasin end järgmise päeva teate lühikesele keskmisele etapile II võistkonnas, eelnevalt teipisin mõlemalt poolt sedasamust end korralikult ära. Kuid sellest natuke hiljem.

Lühirada

Paluküla mõhnastik oma lopsaka segametsa ja toomingavõsaga pole lihtne jooksukas, vaid hoolikat kaardilugemist, suunahoidmist ning agressiivsust vajav väljakutse (fotol maastikunäide Evelyga). Medalikohtadele oli meil M65 klassis 5-6 kandidaati, mistõttu ei saanud vigu endale eriti lubada. Tegingi üsna kontrollitud ja vaoshoitud jooksu, kus viimane etapp oli puhas "panna on vaja" lõik. Koos finišijooksuga sai seal ülevaate ka konkurentide jooksuvõimest:

Mart Külvik -           66 sek
Tiit Tali -                 67 sek
Maido Kaljur -         68 sek
Eduard Pukkonen - 68 sek

Seega jaotati medalid võsas, mis õnnestus kõige paremini Tiidul. See on tema maastik, kuid päris ilma veata ei saanud ka Tiit. Nimelt vajus enne KP8 liialt alla (segadus) ja kaotas ca 50 sek (sinine joon kaardil). Minu viga jäi etapile 4-5, kui ühel hetkel arvasin end olevat lõunapoolsel künkal ja läksin vales suunas punkti võtma (punane joon). Väga väike ring, kuid minut oligi läinud. Maidol tuli minutiline viga KP9-ga, Mart viis teel KP8-sse oma astraalkeha korraks suusarajalt kaardi servas asuvale mustale teele, kus ei suutnud kaarti ja maastikku kokku viia ning jooksis niisama edasi-tagasi. Seejärel tõi astraalkeha jälle kollasele suusarajale tagasi, kus ta tegelik keha asuski. Viga 1,5 min. Õnneks tegi ta ka järgmisel etapil väikese möödajooksu suusarajal, mistõttu me ei pidanud finišis üksikuid sekundeid  kokku lugema. Need vead jätsid ta pjedestaalilt välja.

Hea veatu jooksu tegi klubikaaslane Mati Preitof, kuid jooksukiirus enamat 5. kohast ei võimaldanud.

Tulemused

Meeste põhiklassis oli jälle kahe venna omavaheline sekundite võitlus, kus, nagu eelmisel aastal, tuli võitjaks Lauri Sild. Timo kaotus tuli 13 sek ja väga hea jooksu teinud Jürgen Joonasel (kõik kolm on OK Võru klubist) 1:35. Kõik on ka Tiit Tali õpilased (pildil nende omavaheline arutelu).

Põhiklassi teade

Läksime põnevale maastikule niisama jooksma. Meie Joosepil ei läinud esimene vahetus kõige paremini, ise aitasin ka ainsal konkurendil, noorukesel Kristjan Alliksool suuremate apsudeta finišisse jõuda. Kõik Alliksood osalevad ka Kernu Terasmehe sarjas, Kristjanile kaotasin seal nii ujumises, rattakrossis kui 2,7 km maastikujooksus. Pildil on Alliksoode järelkasv.

Keerutamine KP7 juures oli seotud Kristjani hajutuspunkti otsimisega. Kui lõpuks tema kaardilt nägin, et tegemist on mitte künka vaid orvandiga, leidsime punkti kohe üles :)

Kahjuks pidin pool maad jooksma ka parema nimmepiirkonna valuga. 

Foto: Helen Alliksoo

Teatevõistluse lõpetas Mati Preitof - meie tiimi viimase vahetuse mees!