esmaspäev, 15. juuli 2019

WMOC 2019 ehk veteranide MM orienteerumises Riias

MMi orienteerumisnädal Riias koosnes 2 sprindist, 2 tavarajast ja 1 lühirajast + 2 puhkepäevast, kus sain ka tööd teha. Ettevalmistus ja häälestumine olid enne MMi töö tõttu häiritud, polnud üldse kindel, et kogu programmi kaasa teen. Mõtted olid mujal. Kuid päev-päevalt elasin võistlusprogrammi sisse ja taganjärele olen väga rahul, et ka tavaraja finaalis osalesin. Lätlaste poolt pakutud maastikud olid tõelised maiuspalad ja saadud naudingut ei tahaks siinmail päevakuradadega kohe hägustada.

Suurimad lootused olid seotud sprindiga Riia vanalinnas, sest sprinti olin enne MMi jooksnud omajagu ja kiiruslik vastupidavus tundus hea. Natuke kartsin metsaorienteerumise liigset tehnilisust, mikroreljeefi. Kuid hea nähtavus ja kiiresti joostav maastik sobisid mulle.

Sprindi eeljooks

Eeljooksus oli M55 klass jaotatud kolme 70+ osalejaga gruppi. Igast grupist sai A-finaali 27 jooksjat. Võtsin eesmärgiks teha kontrollitud jooks, sest jooksukiirus oli piisav, et keskmise tempoga A-finaali pääseda. Rada oli tehniliselt kerge, tuli 11. aeg.

Tulemused

Sprindi finaal

Enne starti sain teada, et rada on lihtne ning üks oluline sissepääs on majaomaniku poolt kinni pandud, mistõttu suunatakse sealt jooksjad tagasi. Gea ütles, et kinnise värava taga on punkt 61, mille jätsin meelde.

Alustasin tempokalt, kuid hoidsin kogu aeg pea selge. Kolmandas KP-s olin 14. kohal, kuid peale seda tegin rumala möödajooksu valesse tänavasse ja kaotasin 30 sek. Jooksin enesekindlalt teise tänavasse, kuid ei märganud seda esimest. Punase särgiga rootslane, keda olin kohe minutiga kätte saamas, jooksis minu ees õigesti. Nägin ka punkti, kuid liigne enesekindlus ei lubanud kahtlustel tekkida.

Järgnevate punktidega jooksin 4-ndaid ja 5-ndaid aegu ning olin jälle jõudnud 14. kohale. Ilma selle pooleminutilise veata oleksin olnud 7. (!). Seega kiirust oli, pea töötas hästi ja olin valmis peale KP9, kui olin rootslasest möödunud, kitsasse kangialusesse jooksma.

Kuid mida etapil 9-10 ei näinud, oli see sissepääs. Jõudsin tänava nurgale ja mõtlesin, et ehk teen ringi ümber kvartali, kuid kuna läksin punkti 114 (mitte 61), siis otsustasin, et läbi kitsa kangialuse on ikka otsem. Keerasin ümber, otsisin seda sissepääsu ja ei leidnud jälle !?? Punase särgiga rootslane keeras paremale kitsasse tänavasse ja arvasin, et see ongi see õige koht. Edasi ei klappinud enam miski. Punkti vasakul õues polnud ja ei saanud mitte midagi aru. Tiirutasin majade vahel ligi 4 minutit ja sinna see võistlus läks. Tõenäoliselt oli sissepääsu uks suletud, ukse ees oli inimene, kes võistlejaid eemale suunas, mistõttu ma ei saanudki seda läbipääsu näha.

Hommikul ootamatult suletud värav tekitas osalejate ja korraldajate seas kõvasti segadust, tõi mitmeid proteste, mistõttu otsustati enamus klassides võistlus tühistada. Päris karm algus ilusale nädalale.

Tulemused

Metsajooksude kvalifikatsioon

Eelmise päev modelil tundsin end luitemaastikul päris hästi - kaart oli arusaadav ja nähtavus hea. Siiski oli oodata, et kvalifikatsioonimaastik tuleb tehnilisem, finaalid veelgi keerulisemad.

Nagu Tallinna päevakutel, nii ka kõikidel MMi päevadel keskendusin eelkõige vigadeta jooksule. Oli vaja väga hästi suunda hoida, sest kohati oli raske madalaid pinnavorme ära tunda. Üldiselt jäin jooksuga rahule, sest väga suuri vigu õnnestus vältida. Viga tuli etapil 9-10 ja suurem viga (2 min) etapil 12-13, kui jõudsin enne 14. punkti. Ootasin rünnakuobjektina suuremat lohku, kuid kaldusin enne seda suunaga ära.

Olin oma jooksus jällegi 11., edasi A-finaali sai 20 paremat.

Tulemused

Lühiraja finaal

See kaart oli tõeline maiuspala orienteerujatele. Kerge oli reljeefijoonte rägas kontrolli kaotada, tagasi kaardile saamine aga ülikeeruline. Õnneks oli tuttavaid orienteerujaid lähestikku mitu - Mati Preitof startis 2 min enne, Toomas Mast minuti ja Sixten Sild 2 minutit peale mind.

Esimene etapp oli pikk ja tehniline. Esimene mõte oli minna paremale teerajale ja peale sihti lohkusid pidi otse punkti. Siiski läksin otse, kaotasin kaardiga sideme (ei saanud reljeefist aru) ja kaldusin tugevalt paremale. Olin luite nõlva juures, kus kohtasin lätlasest konkurenti Eriks Udris´t. Tegin paranduse põhja suunas, Eriks järgnes. Õnneks jooksis seal Mati esimesest punktist teise ja andis vihje. Pääsesin veel 2,5 minutilise veaga, mis selle etapi juures polnudki väga suur. Hiiumaa meisterorienteeruja Toomas oli aga täiesti liimist lahti ja paugutas kõvasti nii esimese kui teise punktiga (joonisel alumine sinine joon).

Edasi aitas tempot hoida Udris, ehkki põhiliselt selja taga. Vajutasin korralikult, samas hoidsin end keskendunult kaardis. Asukoha täpsustamiseks vajadusel seisatasin. Enne KP5 kohtusin Sixteniga. Mina läksin etapil 5-6 paremale sihi peale, Sixten aga otse. Sain edu sisse ja rohkem teda ei näinud. Oli vaja joosta 2 min tagasi, kuid 16 sekundit jäi puudu. Sixten sai 33., mina 34. koha. Ehkki meie klassi võitja, endine tipptegija Hakan Eriksson liikus endiselt raketikiirusel, siis Sixteni parimad ajad, näiteks MMi pronksmedali aasta 1991, olid möödunud.

Olulisi vigu peale esimest punkti enam ei teinud. KP13 juures sain kätte minuti varem startinud Andrei Mitenkovi, kes oli finišis väga tänulik, et sai lõpuosa vigadeta ja kiiresti läbida.

Tulemused

Tavaraja finaal

Suundusime imeilusa ilmaga piki rannajoont starti. Meeleolu oli ülev, kuid kontrolli all. Tavarada nõudis head keskendumist. Startisime lühiraja tulemuste järgi, Sixten 2 minutit peale mind.

Kogu raja läbisin üksinda ja ilma tulemust hävitava veata. Peale jooksu olin oma sooritusega üsna rahul (aeg 57.01), kuid kui finišis nägin klubikaaslase Maido Kaljuri (pildil) aega (53.44), siis natuke pettusin. Kuidas ometi olin kaotanud ligi 4 minutit füüsiliselt võrdsele konkurendile??

Väga lihtsalt. Minul puudus Maido agressiivsus, seda kohe stardist alates. Võib-olla kontrollisin vea tegemise hirmus oma sooritust liigagi palju. Samas oleks suurema vajutamise tõttu mõistus kinni jooksnud... Teatud hetkel on hea, kui mõni agressiivsem jooksja su käima tõmbab. Seekord sellist polnud.

Edasi võrdlen oma etappe Maidoga (tema rada on sinine joon).

1-2. Maido läks otse ja agressiivsemalt. Kaotasin kohe 29 sek.
2-3-4-5. Jooksime võrdselt, etapil 4-5 olin ettevaatlikum.
5-6. Maido on vea teinud, minule edu 1.41 min
6-7. Sattusin paljude aukude seas valele ja ettevaatlikult liikusin õige suunas. Kaotust 29 sek.
8-9. Minu suurim kaotus Maidole - 1.55 min. Läksin otse, mis oli üle mägede ilmselt aeglasem. Ründepunktiks võtsin vale künka ja kaldusin vasakule. Õnneks pöörasin õigesse suunda ja viga ei tulnud suur.

10-11. Ootasin punkti varem, kaldusin natuke alla ja pidurdamisega kaotasin 29 sek.
13-14. Selle pika etapi läbisime sama ajaga (!)
Edasi liikusime üsna võrdselt, etapil 16-17 kaldusin enne punkti natuke paremale (jooksin vale seljandiku suunas)

17-18. Pikk etapp, kus Maido läks teejooksule ja mina otse. Ta küll võitis 15 sek, kuid ma tegin lõpus pisikese kaare pidurdusega (maks 6-7 sek).

18-19. Siin oli enne kaardil olevat teerada veel üks selge teerada maastikul, mistõttu läksin selle järel punkti võtma. Kaotust 19 sek.

Lõpus vajutasin täiega ja võrdselt Maidoga. Alaselga lõi tugeva valu, eelnevate päevade pingutustest. Raul Laas (M60B) tappis end järjekordse lõpuspurdiga (pildil), kuid seekord jäi sekundiga meile alla.
Minu koht oli 31., Maidol 24.

Tulemused

Suurepärane VIDEO viimasest päevast: SIIN

Eestlased said seekord 2 medalit: klubi- ja võitluskaaslane Marje Viirmann W55 lühirajalt pronksi ja Kirti Rebane W45 tavarajalt hõbeda.

Kõik pildid on võetud WMOCi kodulehelt.


VIDEOD:

Sprindi kvalifikatsioon
Sprindi finaalid
Metsa kvalifikatsioon
Lühiraja finaalid
Tavaraja finaalid

Eestlased sain seekord 2 medalit: klubi- ja võitluskaaslane Marje Viirmann W55 lühirajalt pronksi ja Kirti Rebane W45 tavarajalt hõbeda. Pildil MW55 klassi autasustamine.


3 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Kinnise kangialuse taga oli punkt 104, mitte 114😆 Kui mina kinnise ukse juurde jõudsin, oli seal kaks kohtunikku, kes väitsid, et omanik ei luba sealt läbi joosta, mis ei klapi korraldajate ametliku versiooniga. Ei teagi, kust mul see 61 tuli, sest vahetult enne kinnijooksmist oli punkt 60 ja 61 oli enne seda. Kahju, et sind eksitasin! Metsamaastikud olid igati tasemel. Kui üldse midagi ette heita, siis seda, et tavaraja maastikul oli kaardistatud pinnavirvendusi, mis kaardi lugemist oluliselt segasid. Jäime täna Mattiasega eriarvamusele, kas abihorisontaalile on ikka ōige punkti panna. Reeglid selle kohta otsesõnu midagi ei ütle, aga subjektiivselt arvaksin, et see pole hea mõte. Tervitades, Gea

maido ütles ...

Minu ligi kaheminutiline viga oli ajendatud halbade asjade kokkulangemisest:
-peale starti mingil hetkel jooksevad silmad paar minutit vett ja ei võimalda ,,kullisilma" lugemist, mida oli sellel maastikul vaja
-just sel hetkel ei näinud lilla joone alla kattunud teelõiku kaardil ja punkti rõnga alla jäänud teede ristmikku
-suunaga minnes sattusin hajutus punkti, mida pidasin ka lohuks ning mille läheduses poleks tohtinud olla minu otsitavat lohku(tglt oli tegemist soo otsa või orvandiga)
Paika sain ennast kõrval reljeefi pesas ja edasi oli lihtne. Arvan, et meie jooksukiiruse vahe tuleb sellest, et jooksen ja loen kaarti samas tempos ning optimeerimine tuleb mul paremini välja. Mis puudutab Gea ,,pinnavirvendust", siis selle sain selgeks modeli kaardil ja näitasin ka oma soome teamile, kes ei saanud aru, miks kaardil on üks küngas, aga looduses kaks. Lasin neil vaadata ja võrrelda tausta horisondi järgi künkaid ning üks oli ca 30sm madalam, teine aga andis oma asukoha reljeefist pooljoone mõõdu välja. Samas 150m kõrval oli kaardil pooljoonega hobuseraua kujuga moodustis, mis selle koha pinnast oli maksimaalselt 30sm kõrgune, aga oli kindlalt silmaga eristatav ja teise taimestikuga. No oli tõesti detailne kaart ja hea oli üle hulga aja tegeleda sellega, mida oskad. Eestis üldjuhul tegelen rohkem terveksjäämisega!

Anonüümne ütles ...

Need on meie Läti klubi päevakumaastikud. Oleme neid nautinud varsti juba üle 10 aasta, nii suvel, kui talvel. Laevuke