Kõigepealt palju õnne kõikidele emadele emadepäeva puhul!
XT Kevadrogain toimus Kolgakülas, kohas, mida esmakordselt väisasin 2003. aastal, kui Mati Preitofiga saavutasime TAOK rogainil absoluutklassis 4. koha. Esiviisiku liikmetest olid enamus rajal ka eile, tõsi, tookordne võitja Tõnis Erm rattaga.
Seekordne rogain oli tehnilises osas kaldu rattaorienteerumise poole. Toimus rattasarja 1. etapp ja pea kõik punktid asusid tee peal või selle lähedal. Lõigetel sai ka metsas joosta, kuid punkti leidmisega üldjuhul raskusi polnud. Tihedamate punktipesade jaoks oli kasutatud ilusamaid maastikke võistluskeskuse lähedal ja Pärlijõe (Pudisoo jõe) ning Viru raba vahelisel alal. Vahepeal pidi pikalt mööda teid jooksma. Jooksutreeninguks ja looduse nautimiseks oli see Kevadrogain väga tore.
Kui vaadata eilse XT Kevadrogaini tulemusi, siis asjatundjal tekib kohe küsimus, et miks enamus tiime nii vara lõpetas, ilma, et oleks veel lisapunkte võtnud.
Väga lihtne. Rajaplaneeringu variante polnud palju, isegi 5 minutiga planeerimisel. Põhiküsimuseks oli, kumba pidi rada läbida. Mõlemal juhul jäi algusossa punkt, mille võtmine tähendas väikese riski võtmist. Lääneosas oli see 27 ja idaosas 33. Kaugemad lõunapoolsed punktid 34, 48 ja 54 jäid kõigil peale võitjatiimi Lillelaid-Kallaste planeeringust välja. Isegi tugevad jooksjad Mägi-Osjamets-Mirme väristasid planeeringuga nii palju, et jõudsid lõppu 45 min varem (3:14:40) pooltühja kotiga.
Viimasel hetkel otsustasime, et võtame esialgu võistluskeskuse lähedal asuva punktiparve. Ka põhikonkurendid HH40 klassis Lehtla-Khalyapin ja Ivanov-Kangur alustasid samamoodi. Konkurendid VV55 klassis Kaljur-Pritsik alustasid vastassuunas ja suundusid kaardi lääneossa. Jooksin esmakordselt koos Pritsiku rogainikaaslase Jaak Rohtsaluga, sest XT Talverogaini partner Tõnu Ilves otsustas pühapäeval Tartus maratoni joosta, olla emadepäeva puhul toeks oma kaasale Elinile.
Meie plaan nägi igal juhul KP33 äravõtmist. Kuid kui konkurendid Ivanov-Kangur ja Lehtla-Khalyapin selle meie ees joostes argusest välja jätsid ja ka meid plaanitud 43-82 asemel 43-52-e poole tõmbasid, loobusime samuti. Ai see oli valus ja väga vale otsus, mida juba poole tunni pärast, st 2,5h enne lõppu kõvasti kahetsesin.
Ivanov-Kangur liikusid väga hästi ja pikal tee-etapil 25-66 olid mitusada meetrit eespool. Reigo tiimist saime ette enne KP65, kus nad väristasid veekraavi ületamisega ja tegid seetõttu suurema ringi. Kaardil on Lehtla-Khalyapini rada roosa joonena (eraldi aknas avades näeb kaarti suuremalt). Etapil 55-73 tegime aga meie väikese kaare ja nad said mööda ning hakkasid tasakesi edumaad kasvatama.
Olin kindel, et kõik kolm HH40 tiimi lõpetavad samade punktidega (205) ja kohad määratakse ajaga. Arvestasin, et jõuame lõppu 20 min varem, samas olime konkurentidest natuke aeglasemad. Konkurentide orienteerumisvigu oli sellel kaardil raske loota.
Kuid mida tegid Lehtla-Khalyapin, kes kadusid silmist peale KP44, oli uskumatu. Alexander arvutas talle omasel viisil pool rada jooksu ajal ette ära ja leidis, et nad jõuavad ära võtta KP48! See oli vähemalt 4 km lisajooksu ja üliriskantne otsus. Selgus, et nad olid ka ainsad julged rogainijad sellel üritusel ning kuna õnnestus jõuda finišisse 2 sek enne kontrollaega, siis ka üliedukad, saavutades üldarvestuses 2. koha. Selle kõrval tundub arusaamatu võitjate ettevaatlikkus, kes ei julgenud lõpuaosas võtta KP33, ehkki aega oli terve kalender.
Lehtla-Khalyapin tegid lõpus tõelist maanteejooksu, kus välistasid lõiked läbi metsa. Etapil 72-91, kus Viru rabas oli keeluala, läksid nad ringi mööda teed ja edestasid meid kahe minutiga. Tõsi, pidin seal paar korda kõndima, sest krambisähvatused lõid reide. Samas ringijooks KP23-st lõppu näitas, et ajud neil selle tempo juures enam palju ei töötanud. Otseminekuga võitsime neid seal 2 minutiga. Seega oli neil lõpuni aega küll, kuid et aeg ilusti täis joosta ja üritusest maksimum võtta, pandi ringiga. Teise koha saavutamiseks jäi neil varuks veel 1 sek.
Läbisime 32,7 km, üldkokkuvõttes olime 7., VV55 klassi võitsime. Jaaguga sobis meil koostöö väga hästi.
Tulemused
GPS träkid
XT Kevadrogain toimus Kolgakülas, kohas, mida esmakordselt väisasin 2003. aastal, kui Mati Preitofiga saavutasime TAOK rogainil absoluutklassis 4. koha. Esiviisiku liikmetest olid enamus rajal ka eile, tõsi, tookordne võitja Tõnis Erm rattaga.
Seekordne rogain oli tehnilises osas kaldu rattaorienteerumise poole. Toimus rattasarja 1. etapp ja pea kõik punktid asusid tee peal või selle lähedal. Lõigetel sai ka metsas joosta, kuid punkti leidmisega üldjuhul raskusi polnud. Tihedamate punktipesade jaoks oli kasutatud ilusamaid maastikke võistluskeskuse lähedal ja Pärlijõe (Pudisoo jõe) ning Viru raba vahelisel alal. Vahepeal pidi pikalt mööda teid jooksma. Jooksutreeninguks ja looduse nautimiseks oli see Kevadrogain väga tore.
Kui vaadata eilse XT Kevadrogaini tulemusi, siis asjatundjal tekib kohe küsimus, et miks enamus tiime nii vara lõpetas, ilma, et oleks veel lisapunkte võtnud.
Väga lihtne. Rajaplaneeringu variante polnud palju, isegi 5 minutiga planeerimisel. Põhiküsimuseks oli, kumba pidi rada läbida. Mõlemal juhul jäi algusossa punkt, mille võtmine tähendas väikese riski võtmist. Lääneosas oli see 27 ja idaosas 33. Kaugemad lõunapoolsed punktid 34, 48 ja 54 jäid kõigil peale võitjatiimi Lillelaid-Kallaste planeeringust välja. Isegi tugevad jooksjad Mägi-Osjamets-Mirme väristasid planeeringuga nii palju, et jõudsid lõppu 45 min varem (3:14:40) pooltühja kotiga.
Viimasel hetkel otsustasime, et võtame esialgu võistluskeskuse lähedal asuva punktiparve. Ka põhikonkurendid HH40 klassis Lehtla-Khalyapin ja Ivanov-Kangur alustasid samamoodi. Konkurendid VV55 klassis Kaljur-Pritsik alustasid vastassuunas ja suundusid kaardi lääneossa. Jooksin esmakordselt koos Pritsiku rogainikaaslase Jaak Rohtsaluga, sest XT Talverogaini partner Tõnu Ilves otsustas pühapäeval Tartus maratoni joosta, olla emadepäeva puhul toeks oma kaasale Elinile.
Meie plaan nägi igal juhul KP33 äravõtmist. Kuid kui konkurendid Ivanov-Kangur ja Lehtla-Khalyapin selle meie ees joostes argusest välja jätsid ja ka meid plaanitud 43-82 asemel 43-52-e poole tõmbasid, loobusime samuti. Ai see oli valus ja väga vale otsus, mida juba poole tunni pärast, st 2,5h enne lõppu kõvasti kahetsesin.
Olin kindel, et kõik kolm HH40 tiimi lõpetavad samade punktidega (205) ja kohad määratakse ajaga. Arvestasin, et jõuame lõppu 20 min varem, samas olime konkurentidest natuke aeglasemad. Konkurentide orienteerumisvigu oli sellel kaardil raske loota.
Kuid mida tegid Lehtla-Khalyapin, kes kadusid silmist peale KP44, oli uskumatu. Alexander arvutas talle omasel viisil pool rada jooksu ajal ette ära ja leidis, et nad jõuavad ära võtta KP48! See oli vähemalt 4 km lisajooksu ja üliriskantne otsus. Selgus, et nad olid ka ainsad julged rogainijad sellel üritusel ning kuna õnnestus jõuda finišisse 2 sek enne kontrollaega, siis ka üliedukad, saavutades üldarvestuses 2. koha. Selle kõrval tundub arusaamatu võitjate ettevaatlikkus, kes ei julgenud lõpuaosas võtta KP33, ehkki aega oli terve kalender.
Lehtla-Khalyapin tegid lõpus tõelist maanteejooksu, kus välistasid lõiked läbi metsa. Etapil 72-91, kus Viru rabas oli keeluala, läksid nad ringi mööda teed ja edestasid meid kahe minutiga. Tõsi, pidin seal paar korda kõndima, sest krambisähvatused lõid reide. Samas ringijooks KP23-st lõppu näitas, et ajud neil selle tempo juures enam palju ei töötanud. Otseminekuga võitsime neid seal 2 minutiga. Seega oli neil lõpuni aega küll, kuid et aeg ilusti täis joosta ja üritusest maksimum võtta, pandi ringiga. Teise koha saavutamiseks jäi neil varuks veel 1 sek.
Läbisime 32,7 km, üldkokkuvõttes olime 7., VV55 klassi võitsime. Jaaguga sobis meil koostöö väga hästi.
Tulemused
GPS träkid
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar