Saturday, February 10, 2018

Tere, suusatalv!

Peale WinterXdreami, mis oli peale Taliharja natuke liiga kiire, läks parasjagu aega, et jälle sportimise isu tekiks. Paar korda ehk käisin jooksmas, lauatennist mängisin ka.

Eelmisel nädalavahetusel oli hea võimalus 2-aastase vaheaja järel jälle suusad alla panna, kuid selle asemel hävitasime maaelamises võsa ja saagisin ning vedasin jämedaid mahalangenud puid. Koormus oli korralik, vaid õhtune saun aitas liigesed jälle liikuvaks teha.

Suusatamist sai meelde tuletatud täna Keilas. Läbitud 25 km väsitas päris korralikult ära. Nõrk. Homme jälle. 

Tore oli ja on teiste tegemisi jälgida, eelkõige meie suusaorienteerujate tublisid sooritusi EMil Bulgaarias ja muidugi nüüd ka PyeongChangis toimuvaid olümpiamänge.

Kuid vahepeal käis poeg Madis mu lapsepõlvesõbra Aksi poja Lauriga Hispaanias Chulillas ronimas. Poisid on saavutanud võrdse taseme kaljuronimises, mõlemad tegid ära 7c+ raja, 8a-d proovisid, kuid natuke jäi puudu. Minu jaoks on 7c+ paras müstika, raske ülesanne enamusele Eesti ronijatele. 

Egas midagi, peab jälle kordama seda vanakeste lauset: "No küll see aeg ikka lendab kiiresti".


2 comments:

Tõnis said...

Murtud ladvaga kuusk jäi hekki alles?

eduardp said...

Jah, see seisab ikka endiselt.