Sellest on juba palju aastaid möödas, kui osalesin hooaja kõigil Xdreami etappidel. Tookord ammu konkureerisime koos Maku ja Tiiduga esikümnes, nüüd on võistkonna ja minu tase natuke teine ja koht esikahekümnes oleks vägagi ok tulemus. Kahjuks pidime ka peale viimast etappi tõdema, et selleks polnud me veel valmis.
Mis siis puudu jäi?
Füüsilise poole pealt oli hooaja alguses piduriks ratas, ka kanuud pole me hästi liikuma saanud. Kuid hoolimata meeskonna küllaltki heast füüsilisest seisundist pole me oma pingutusi suutnud rahuldavaks tulemuseks vormida eeskätt "tänu" ajutööle - seikluslike ülesannete kiirele ja täpsele lahendamisele, õigete taktikaliste variantide leidmisele, orienteerumisülesannete vigadeta sooritamisele. Samas oleme olnud ka alalhoidlikud, püüdes vältida eriti masohhistlikke liikumisvariante.
Kuid tulemus tulemuseks (kokkuvõttes 29.), selle aasta Xdreami rajad olid ikka väga nauditavad.
Esimese etapp Tartus ei pakkunud eriti avastamata kohti, sest olen selles linnas sündinud ja enamus paiku ka läbi käinud, kuid kiire tempo ja alade sage vaheldumine jätsid üritusest meeldejääva mälestuse. Lõpuosas pandi taktikaline vaist proovile, kus me ei saanud kõige paremini hakkama ja kaotasime mitmeid kohti.
Teine etapp Aidus oli Tartu kõrval samuti põhjus, miks tahtsin sellel aastal Xdreami kaasa teha. Ei ole paremat võimalust Eestimaa tundmaõppimiseks, kui seda on seiklusvõistlus. Rajameistrid pakuvad eripäraseid ja põnevaid maastikke ning vaatamisväärsusi nii maa peal kui vees, kloaakidest rääkimata. Rahvas tassib kilomeetrite viisi kanuud, murrab läbipääsmatus võsas, püherdab mudas ja peale seda kõike on veel õnnest joobumas. Huvitav.
Kolmas ehk öine etapp Jõelähtmel sarnanes natuke Aidule, sest kasutusel oli jällegi suletud karjääriala, üsnagi sarnase "maastikukujundusega". Õnneks oli Jõelähtmel kanuud vähem, öine jalgsietapp üllatas oma pikkusega vist ka rajameistrit. Ässad tegid kõvasti vigu, meie veel rohkem. Kaardistasime põhjalikult Ülgase koopaid - uus kogemus seni avastamata maastikul.
Neljas etapp Haapsalus tõotas tulla sprindilaadne, sest ürituse keskuseks oli linn, kus mitmeid kordi tuli läbi käia piiskopilinnusest. Rajameistril, värskel rattaorienteerumise maailmameistril teatesõidus Tõnis Ermil, oli keeruline ülesanne hajutada ühendatud A- ja B-raja võistlejaid. Võiks öelda, et see õnnestus tal hästi, ehkki suur osa ikstriimijaid aeti sõna otseses mõttes "rongi alla" ja väga rahul nad pikas järjekorras seismisega ilmselt ei olnud.
START
Kaart 1 Kaart 2
Ütlen ausalt, et ma ei saanud stardiülesandest kohe aru. Mida tähendas "läbi X+Y+Z KP'd10st" ja lause "X+Y+Z-11, ära tuleta vastust jrk numbri kaudu -11". ??
Õnneks olid kaaslased nutikad ja kui me esimese numbri leidsime ja teist otsima läksime, läks näit Raul Kudre võistkond juba jalgsietapile... Imestan neid seiklejate kompuuter-ajusid, hämmastavalt kiired ja taiplikud võivad parimad tiimid olla. Sageli tundub, et neil veab rohkem...
Kui jõudsime jalgsietapile, kus tuli 10st punktist võtta 8, oli suur osa võistkondi juba ees. Jällegi ei osanud ette näha, et meie esimeseks valitud vaatetorni KP46 juurde tekkis järjekord. Ootasime, ka peale Indreku ettepanekut ära minna, ootasime veel natuke, kuniks lõpuks loobusime ja läksime vastupäeva ringi asemel päripäevale. KP46 jäi seega hoopis viimaseks punktiks.
Ratastega väljusime ACE Salomoni järel ja koos jõudsime ka rongijärjekorda. Tundus, et selleks korraks oli võistlus läbi, sest järjekord liikus üliaeglaselt. Tuli pikalt ja mitmes etapis ronida nii rongi all kui rongi peal, tempot kiirendada või mööda minna polnud võimalik.
Kuna aega oli palju, siis selle aja jooksul mõeldi välja järgnevate etappide taktikaid. Näiteks legendiga rattaralli kaotas enamuse jaoks sisu, sest otsitav punkt oli raja lõpus ja ristmiku ning raudtee äratundmisel oli ka lahendus käes. Kui poleks olnud pikka seisuaega, kas oleks jõudnud taolise lahenduseni suurem osa võistkondi? Tänan siinkohal oma kaaslasi, kes optimaalseima variandi välja mõtlesid.
Ratta valiketapil, kus oli vaja võtta 3KP-d 5-st, valisime punktid 52-53-54. See polnud küll kõige parem variant, ehkki kaotust ei tulnud palju.
Hoopis rohkem kaotsime aega järgnevate rattaetappidega. Punkti leidmine 17 ja 19 vahel, kus oli valgel lehel antud asimuut ja kaugus, ei õnnestunud kõige paremini. Teeäärseid lennukiangaaride avausi kaardistades jõudsime üsna kaugele. Tagasi tulles taipasime lõpuks ka lennukirajast kaugemale sõita ja punkti leida.
Ka järgmisest KP19-st kihutasime pikalt mööda, mõistmata, miks inimesed puuvirna otsa ronivad.
Esimene kloaak oli KP20. Rahvast palju, nö sillapuud vee all ja ülekoormatud - tuli sukelduda kaelani haisvasse kraavivette, tagasitulles samuti.
Minek KP21-sse oli see sama keeruline pöörangulegendiga etapp, mida lahendati vaid lõpuosas. Miskipärast sõitsid kõik tiimid peale raudteed liiga kaugele, nagu ka eliittiimid GPS-idega. Viga tuli siiski mõistlikes piirides.
Kanuuetapp oli seekord üllatus. Ei osanud arvata ega karta, et Haapsalu laht on nii madal. Enamuse ajast ei saanud aerulaba täies ulatuses vette panna, sest põhi oli vastas. Päris palju tuli paadist välja ronida ja mööda mudast põhja kõndida. Nutikamad viskasid kohe kolmanda liikme välja, me kühveldasime ikka kogu ringi täiskoosseisus läbi. Läks päris palju aega. Aga lõbus oli, sest tiime oli ümberringi üsna palju.
Selle kogemuse võrra rikkamatena süvenes kahtlus, et viimane jalgsietapp tuleb mudases kloaagis pilliroo sees. Ja nii see ka oli. Haapsalu vääris mudapealinna tiitlit.
Kuid veel enne seda oli huvitav ülesanne, kus punktide võtmisel võis tiimi peale kasutada rulluiske ja 1 ratast. Indrek, kes on ikstriimijatest üks kõvemaid uisutajaid, sai keskenduda oma lemmikalale. Meie Kaidoga pidime vahetama ratast, et oma punktid kiiremini kätte saada. Detailidesse laskumata meil see üritus ei õnnestunud. Kaido ootas ühes teeristis hirmus kaua minult ratast, samuti ei õnnestunud meil kordagi kahekesi rattaga sõita. Selle etapiga kaotasime palju aega ja kohti.
Eespool mainitud roostiku- ja mudajooksu järel pidi linnuse sees veel ühe kaaslase kõrgele üles tõmbama ja siis finišisse spurtima.
Ennustasime enne võistlust oma lõpuajaks 5:45, kuid saime 5:53. Aja panin parima naistiimi (Sanberg Reisid) järgi, kes ennustas ajaks 5:42 ja täpselt nii ka raja läbis. Ja ACE Salomon, eesotsas värske rogaini maailmameistri Timmo Tammemäega, kes koos meiega rongisabas seisis, jõudis lõpuks 5(!). kohale.
Tulemused
Fotod (Meelis Toom)
Mis siis puudu jäi?
Füüsilise poole pealt oli hooaja alguses piduriks ratas, ka kanuud pole me hästi liikuma saanud. Kuid hoolimata meeskonna küllaltki heast füüsilisest seisundist pole me oma pingutusi suutnud rahuldavaks tulemuseks vormida eeskätt "tänu" ajutööle - seikluslike ülesannete kiirele ja täpsele lahendamisele, õigete taktikaliste variantide leidmisele, orienteerumisülesannete vigadeta sooritamisele. Samas oleme olnud ka alalhoidlikud, püüdes vältida eriti masohhistlikke liikumisvariante.
Kuid tulemus tulemuseks (kokkuvõttes 29.), selle aasta Xdreami rajad olid ikka väga nauditavad.
Esimese etapp Tartus ei pakkunud eriti avastamata kohti, sest olen selles linnas sündinud ja enamus paiku ka läbi käinud, kuid kiire tempo ja alade sage vaheldumine jätsid üritusest meeldejääva mälestuse. Lõpuosas pandi taktikaline vaist proovile, kus me ei saanud kõige paremini hakkama ja kaotasime mitmeid kohti.
Teine etapp Aidus oli Tartu kõrval samuti põhjus, miks tahtsin sellel aastal Xdreami kaasa teha. Ei ole paremat võimalust Eestimaa tundmaõppimiseks, kui seda on seiklusvõistlus. Rajameistrid pakuvad eripäraseid ja põnevaid maastikke ning vaatamisväärsusi nii maa peal kui vees, kloaakidest rääkimata. Rahvas tassib kilomeetrite viisi kanuud, murrab läbipääsmatus võsas, püherdab mudas ja peale seda kõike on veel õnnest joobumas. Huvitav.
Kolmas ehk öine etapp Jõelähtmel sarnanes natuke Aidule, sest kasutusel oli jällegi suletud karjääriala, üsnagi sarnase "maastikukujundusega". Õnneks oli Jõelähtmel kanuud vähem, öine jalgsietapp üllatas oma pikkusega vist ka rajameistrit. Ässad tegid kõvasti vigu, meie veel rohkem. Kaardistasime põhjalikult Ülgase koopaid - uus kogemus seni avastamata maastikul.
Neljas etapp Haapsalus tõotas tulla sprindilaadne, sest ürituse keskuseks oli linn, kus mitmeid kordi tuli läbi käia piiskopilinnusest. Rajameistril, värskel rattaorienteerumise maailmameistril teatesõidus Tõnis Ermil, oli keeruline ülesanne hajutada ühendatud A- ja B-raja võistlejaid. Võiks öelda, et see õnnestus tal hästi, ehkki suur osa ikstriimijaid aeti sõna otseses mõttes "rongi alla" ja väga rahul nad pikas järjekorras seismisega ilmselt ei olnud.
START
Kaart 1 Kaart 2
Ütlen ausalt, et ma ei saanud stardiülesandest kohe aru. Mida tähendas "läbi X+Y+Z KP'd10st" ja lause "X+Y+Z-11, ära tuleta vastust jrk numbri kaudu -11". ??
Õnneks olid kaaslased nutikad ja kui me esimese numbri leidsime ja teist otsima läksime, läks näit Raul Kudre võistkond juba jalgsietapile... Imestan neid seiklejate kompuuter-ajusid, hämmastavalt kiired ja taiplikud võivad parimad tiimid olla. Sageli tundub, et neil veab rohkem...
Kuna aega oli palju, siis selle aja jooksul mõeldi välja järgnevate etappide taktikaid. Näiteks legendiga rattaralli kaotas enamuse jaoks sisu, sest otsitav punkt oli raja lõpus ja ristmiku ning raudtee äratundmisel oli ka lahendus käes. Kui poleks olnud pikka seisuaega, kas oleks jõudnud taolise lahenduseni suurem osa võistkondi? Tänan siinkohal oma kaaslasi, kes optimaalseima variandi välja mõtlesid.
Ratta valiketapil, kus oli vaja võtta 3KP-d 5-st, valisime punktid 52-53-54. See polnud küll kõige parem variant, ehkki kaotust ei tulnud palju.
Hoopis rohkem kaotsime aega järgnevate rattaetappidega. Punkti leidmine 17 ja 19 vahel, kus oli valgel lehel antud asimuut ja kaugus, ei õnnestunud kõige paremini. Teeäärseid lennukiangaaride avausi kaardistades jõudsime üsna kaugele. Tagasi tulles taipasime lõpuks ka lennukirajast kaugemale sõita ja punkti leida.
Minek KP21-sse oli see sama keeruline pöörangulegendiga etapp, mida lahendati vaid lõpuosas. Miskipärast sõitsid kõik tiimid peale raudteed liiga kaugele, nagu ka eliittiimid GPS-idega. Viga tuli siiski mõistlikes piirides.
Kuid veel enne seda oli huvitav ülesanne, kus punktide võtmisel võis tiimi peale kasutada rulluiske ja 1 ratast. Indrek, kes on ikstriimijatest üks kõvemaid uisutajaid, sai keskenduda oma lemmikalale. Meie Kaidoga pidime vahetama ratast, et oma punktid kiiremini kätte saada. Detailidesse laskumata meil see üritus ei õnnestunud. Kaido ootas ühes teeristis hirmus kaua minult ratast, samuti ei õnnestunud meil kordagi kahekesi rattaga sõita. Selle etapiga kaotasime palju aega ja kohti.
Ennustasime enne võistlust oma lõpuajaks 5:45, kuid saime 5:53. Aja panin parima naistiimi (Sanberg Reisid) järgi, kes ennustas ajaks 5:42 ja täpselt nii ka raja läbis. Ja ACE Salomon, eesotsas värske rogaini maailmameistri Timmo Tammemäega, kes koos meiega rongisabas seisis, jõudis lõpuks 5(!). kohale.
Tulemused
Fotod (Meelis Toom)
5 kommentaari:
Finišeerusime 4.na, kuid nagu eelnevad kolm etappi, ei suutnud me tiimiga kõiki punkte korrektselt võtta. Kaks märget viimasest jooksupunktist puudu. Õnneks lubasid korraldajad viga parandama minna - punkt uuesti ning lisaülesanne peale.
Mida see X+Y+Z siis ikkagi tähendas?
Müüri sisekülgedel olid paberid, kuhu oli suurelt kirjutatud "X=1" või "Y=3" ja selle järgi tuli kolm arvu (+Z) kokku liita, et teada, mitu punkti tuleb järgmisel etapil võtta. Enne pidi kolm erinevat paberit üles leidma (neid oli rohkem kui 3).
Huvitav, 17-19 vahelist infot lugedes tekkis kohe mõte, et üks valikutest on lossis :)
21 punkti esimese variandi 35 ja 36 legend lausa karjub kaardilt vastu.
Ott
Ott, nutikas oled. Mina ei osanud võistlusärevuses 21.punktile lahendust leida. Tagantjärgi imelihtne.
Postita kommentaar