Jätkan ajakirjaga.
Käesoleva blogi lugejatel on võimalus esimestena tutvuda ajakirja "Orienteeruja" digitaalse versiooniga, kust saab lugeda kõiki varasemaid väljaandeid, välja arvatud kolme viimast. Nagu eelmises sissekandes mainisin, täitub 2014.aasta aprillis 20 aastat esimese numbri ilmumisest, kokku on selle aja jooksul välja antud 133 numbrit. Ajakiri on ilmunud järjepidevalt, alguses 8-leheküljelise ajalehena, kuid aastast 2000 juba ajakirjana, mis praegu ilmub neli korda aastas kuni 60-leheküljeliste väljaannetena.
Mulle kui kõrvalvaatajale ja mõne üksiku artikli kirjutajale tundub see tehtud töö ulmeliset suurena, kus põhiraskus on olnud ajakirja toimetuse vabatahtlikel liikmetel ja peatoimetajatel. Ikka ja jälle torkavad silma samad autorid - orienteerujad, tänu kellele on asi elus püsinud.
Probleemid on olnud ajakirja tellijates, just nende vähesuses. Oli kord kriitiline hetk, kui asi ähvardas kokku kukkuda, kuid õnneks saadi siiski piisav arv (500) tellijaid kokku. "Orienteeruja" tellimine on toetus järjepidevusele ja lugupidamine paljude inimeste tasuta tööle, mida nad orienteerumiselu hingeshoidmiseks teevad. Kuid ka tegijad väsivad ja vajavad puhkust või vahetust.
Aga mis ma ikka targutan, tegelikult tahtsin kirjutada digitaalsest ajakirjast ja selle koostamisest. Soov ajakirja vanad numbrid kättesaadavaks teha tekkis juba ammu, kuid töö tundus hirmutavalt suur selleks, et seda päris ise teha. Sai otsitud võimalusi Rahvusraamatukogust, kuid sinna see soov jäigi - "Orienteeruja" polnud ajakirjade digitaliseerimise prioriteetide hulgas ja raha eest me seda tööd tellida poleks jõudnud.
Seega alustasin paar aastat tagasi artiklite sisestamisega tabelisse ehk registrisse, millega oli kunagi alustanud Tarvo Avaste ja kes oli paari esimese aastanumbri artiklid sisse viinud. Võimalikuks sai see eeskätt seetõttu, et meie klubi presidendil Valju Talil olid kõik ajakirja numbrid alles hoitud ja korralikult arhiveeritud. Seega polnudki muud vaja teha, kui pakk paki järel Valju käest tuua, artiklid sisestada, hiljem ajakirjad skaneerida ning seejärel pakid tagasi viia.
IT- ja veebilahenduse tegi poeg Madis.
Kuna tegemist on hetkel testversiooniga, mille tahaks lähiajal ümber tõsta EOLi serverisse, siis palun vaadata päringute tegemise ja kuvamise kasutajasõbralikkust ning ajakirja vaatamise mugavust. Kõige parem on kasutada brauserina Google Chrome´i, siis saab ka hiirerullikuga suurendada-vähendada. Lisaks veel niipalju, et otsingulahtri "Pealkiri" all otsitakse sõna nii autori kui pealkirja järgi. Järjestamine on uuemalt vanemale artiklile.
Kõik ettepanekud on teretulnud.
Ajakiri on kättesaadav SIIT.
Käesoleva blogi lugejatel on võimalus esimestena tutvuda ajakirja "Orienteeruja" digitaalse versiooniga, kust saab lugeda kõiki varasemaid väljaandeid, välja arvatud kolme viimast. Nagu eelmises sissekandes mainisin, täitub 2014.aasta aprillis 20 aastat esimese numbri ilmumisest, kokku on selle aja jooksul välja antud 133 numbrit. Ajakiri on ilmunud järjepidevalt, alguses 8-leheküljelise ajalehena, kuid aastast 2000 juba ajakirjana, mis praegu ilmub neli korda aastas kuni 60-leheküljeliste väljaannetena.Mulle kui kõrvalvaatajale ja mõne üksiku artikli kirjutajale tundub see tehtud töö ulmeliset suurena, kus põhiraskus on olnud ajakirja toimetuse vabatahtlikel liikmetel ja peatoimetajatel. Ikka ja jälle torkavad silma samad autorid - orienteerujad, tänu kellele on asi elus püsinud.
Probleemid on olnud ajakirja tellijates, just nende vähesuses. Oli kord kriitiline hetk, kui asi ähvardas kokku kukkuda, kuid õnneks saadi siiski piisav arv (500) tellijaid kokku. "Orienteeruja" tellimine on toetus järjepidevusele ja lugupidamine paljude inimeste tasuta tööle, mida nad orienteerumiselu hingeshoidmiseks teevad. Kuid ka tegijad väsivad ja vajavad puhkust või vahetust.
Aga mis ma ikka targutan, tegelikult tahtsin kirjutada digitaalsest ajakirjast ja selle koostamisest. Soov ajakirja vanad numbrid kättesaadavaks teha tekkis juba ammu, kuid töö tundus hirmutavalt suur selleks, et seda päris ise teha. Sai otsitud võimalusi Rahvusraamatukogust, kuid sinna see soov jäigi - "Orienteeruja" polnud ajakirjade digitaliseerimise prioriteetide hulgas ja raha eest me seda tööd tellida poleks jõudnud.Seega alustasin paar aastat tagasi artiklite sisestamisega tabelisse ehk registrisse, millega oli kunagi alustanud Tarvo Avaste ja kes oli paari esimese aastanumbri artiklid sisse viinud. Võimalikuks sai see eeskätt seetõttu, et meie klubi presidendil Valju Talil olid kõik ajakirja numbrid alles hoitud ja korralikult arhiveeritud. Seega polnudki muud vaja teha, kui pakk paki järel Valju käest tuua, artiklid sisestada, hiljem ajakirjad skaneerida ning seejärel pakid tagasi viia.
IT- ja veebilahenduse tegi poeg Madis.
Kuna tegemist on hetkel testversiooniga, mille tahaks lähiajal ümber tõsta EOLi serverisse, siis palun vaadata päringute tegemise ja kuvamise kasutajasõbralikkust ning ajakirja vaatamise mugavust. Kõige parem on kasutada brauserina Google Chrome´i, siis saab ka hiirerullikuga suurendada-vähendada. Lisaks veel niipalju, et otsingulahtri "Pealkiri" all otsitakse sõna nii autori kui pealkirja järgi. Järjestamine on uuemalt vanemale artiklile.
Kõik ettepanekud on teretulnud.
Ajakiri on kättesaadav SIIT.
15 kommentaari:
Assa mait. No kõigepealt ütleks - aitähh, Ets!
Jah, tõesti suur töö tehtud. Selle eest võiks Etsile ordeni anda ;-)
Lauri
Minu arvates hästi teostatud idee.
Päris mugav kasutada ka.
AL
Trükise leheküljel, kus päises nupud "Suurenda", "Vähenda" ja "Algsätted" võks olla ka nupp nö avalehele. Hetkel siis "Avaleht" http://www.metsavennad.ee/orienteerumine/otsi.php
AL
Võimas!
Ühinen kõigi tänajate ja ordeniandjatega!
Ühinen ka kiitjatega.
Üks mõte ka, millest mina laisa inimesena(ei viitsi otingut kasutada) puudust tundsin. Nimelt kui klikkan avalehel mingi suvalise numbri kaanele, siis avanevas aknas võiks olla kohe ka loend selle konkreetse numbri artiklitest. Et saaks kiirelt kohe huvipakkuva artikli peale hüpata, mitte ei peals lehti ükshaaval edasi kerima.
Kuna seosed on kõik olemas, siis ei tohiks olla keerilune lk=01 korral näidata välja ka konkreetse ajakirja artiklite loendit.
Võimas, Ets 2013 aasta tegijaks:)
Nimi jäi lisamata :)
Ott
Tänud kiitmast, see on muidugi meeldiv.
Ettepanekuid pole küll palju, kuid AL-i oma sai kiiresti ära tehtud.
Martti, Sinu sooviga on natuke ebaselgem lugu. Lisada sellist funktsiooni oleks küll võimalik, aga kas tasub ikka jamamist. Otsingust saab soovitud artiklite loetelu kiiresti kätte (sisestades aasta), ehk esialgu piisab (ka laisale kasutajale :)
Püüan veel selgitada, mida mõtlesin. Sisuliselt tundsin puudust võimalusest kiirelt kätte saada konkreetse numbri artiklite loend(sisukord) ja sealt kiirelt õige artikli peale liikumise võimalusest.
Näiteks, kui mäletan kaanepildi järgi, et mind huvitav lugu oli numbris 113. Kaanepildi järgi ei suuda kuidagi kiirelt tuvastada, et mis aastast ajakiri oli. Aasta teada saamiseks pean konkreetse ajakirja lahti võtma. Näen, et aasta on 2009, siis pean tulema tagasi avalehele ja otsingusse panema aasta 2009. Siis saan selle aasta artiklite loendi, aga seal on lisaks veel 5 numbri artiklid, mis mind hetkel ei huvitanud. Ehk siis pean tegema lisaklikke ja artiklit otsima pikemast loendist.
Klikke ja kuvatavat artiklite loendit saaks vähendada, kui otsida saaks ka ajakirja numbri järgi(lisaks olemasolevale 4-le filtrile võiks olla ka filter ajakirja numbri järgi).
Ja kui see lisafilter teha, siis saaks ja ka konkreetse ajakirja vaatesse(sinna, kuhu tekkis nupp avaleht) panna ka nupu "selle numbri artiklid" vms. Nupule klikkides saaks ette otsingutulemuse selle numbri artiklitest.
Vast sai nüüd natuke selgemini mõte kirja, kuidas minu arvates saaks lahendust veel mugavamaks tuunida.
Ei ole palju lisada. Suur tänu!
Karli
Samuti, aitäh tehtud töö eest. Kas oleks mõeldav teha nii, et kui mind huvitab artikkel ajakirja lõpus, siis saaks sinna kiiremini. Hetkel peab lõppu jõudmiseks kõik leheküljed läbi lappama.
Super töö.
Üks ettepanek ehk veel. Edasi nupp võiks käivitada uuel leheküljel algseadistuse. Mis teised arvavad?
Vau! Ma olen sõnatu, tegelikult tundub ikka metsik töö!! Tubli on vähe öeldud! Tehnilisi lahendusi mul pakkuda ei ole, jään oma liistude juurde.
(Ets, miks Võnnus rogaini stardis pole?)
Tänud, siin on mitmeid häid mõtteid. Martti ideest sain ka aru :)
Kahjuks on koodikirjutaja praegu ajapuuduses ja ma ei saa teda sundida täiendusi tegema, kuid loodetavasti tekib kunagi ka see aeg.
Armo, Võnnu alla ei jõua seetõttu, et Pärnu jääb tee peale ette.
Postita kommentaar