Palanga - Nida, 30 aastat hiljem

Tuli mõte teha kahe noorema lapsega üks 3-päevane reis Nida poolsaarele. Täpselt 30 aastat tagasi, aastal 1983, olin Telšiais 3 kuud sõjaväelaagris ja sealt sai tehtud hüppeid Palangasse, Klaipedasse ning korra ka Nida poolsaarele.

Päev enne reisi küsisin Facebookist põnevamaid kohti marsruudil Võru - Skrunda - Liepaja - Palanga - Nida. Ühe vihje Šventoji kohta sain, mingist uuest paganate pühamust. Pühamut ennast ei leidnud, kuid sissesõit Šventoji linna oli üks suur üllatus, sest ei lootnud eest leida massiliselt puhkajaid ja väga kirjut tänavaelu. Puhkavatelt eestlastelt sain teada, et tegemist on nö leedukate Palangaga, sest siin pidi kõik odavam olema. Näiteks nõukaaegse 4-kohalise puitmajakese eest tuleb ööpäevas välja käia vaid 60-70 litti (alla 20 euro). Kuna ettekujutus tänapäeva Palanga tänava- jm elust selle hetkeni puudus, tundus see koht päris vahvana.

Enne Šventoij'd üritasime läheneda ka Skrunda radarijaamale, leida sealt veel midagi põnevat nõukogude ajast. Kahjuks lasti radarijaam ise poliitiliste kõnede taustal 1995.aastal õhku (video). Ühe poemüüja jutu järgi valvatakse sõjaväelinnakut siiani ja sinna sisse ei lasta. Ei tea, kas Skrundast 8km kaugusel olev linnaosa oli alles või mitte, meie seda enam kontrollima ei läinud. Skrunda lähedal pidi veel kasvama Baltimaade suurim tamm, kuid sealoleku ajal meil see info puudus.

Peale Skrundat peatusime Liepajas, mereäärses Läti linnas. Seal oli kõige ilusama, valge pehme liivaga rand, kuid inimesi oli tööpäeval rannas vähe. Üsna vaikne oli ka väike jalakäijate tänav kesklinnas. Märkimisväärne ehitis oli Püha Jossifi katedraal, samuti ülikoolihoone.

Peale Šventoji'd maabusime Palangas. Kahjuks oli kellaaeg selline, et merevaigumuuseumisse ehk Tiškevičiuse paleesse enam ei jõudnud (suleti kell 19). Kuid botaanikaaia park, kus muuseum asub, on kindlasti väga hea sprindimaastik.  Edasi kohustuslik ujumine, jalutuskäik merekai lõppu ja sealt algavale äritänavale. Ööbima läksime Palanga põhjapiiril asuvale muruplatsile, kus sissepääs autole ja 1 telgile oli 32 litti. Nö kämpingus oli olemas WC ja näopesemise võimalus.

Järgmisel päeval sõitsime Klaipedasse ja sealt praamiga üle laguuni Nida poolsaarele. Kell 10.30 avati Leedu meremuuseum (Juras museums), kus lisaks tavapiletile ostsin ka pilditegemise õiguse (5 litti). Viimast muidugi keegi ei kontrollinud. Kindlasti tasub vaadata kalifornia merilõvide show'd, mis kestis 15 min, kuid oli tempokas, humoorikas ja täis hämmastavaid trikke. Siin väike videoklipp tõestuseks:

Nida poolsaarel on palju vaadata, ainuüksi sõit piki maasäärt on meeldiv. 2006.aasta mais toimus poolsaarel suur katastroof, kus tulekahjus hävis 279ha metsa, ehkki praegu tundub avatud alade suurenemisel oma väärtus olema. Klassikalised kohad on veel Juodkrante puuskulptuuridega Nõidade mägi ja kormoranide koloonia hävinenud metsaga. Kahjuks viimasesse ei osanud sattuda. Suurim elamus oli aga liivakõrb ehk Surnud Luited (The Dead Dunes), kus võib kahjuks liikuda vaid väga piiratud alal, mida jälgib ka valvur.

Loomulikult ei unustanud me ka natuke peesitada ja ujuda. Nida linnas, mis rajati alles 1961.aastal, peatusime põgusalt.

Õhtul jõudsime tagasi Klaipedasse, sõime suures Akropolise kaubanduskeskuses, mis pidi olema Baltikumi suurim. Väikese arutelu tulemusel otsustasime asuda tagasiteele, läbi Telšiai Eestisse. Eelistasime öösel magamise asemel sõita ja hommikuks Eestisse jõuda.

Telšiais leidsime hilisõhtul üles 1983.aasta sõjaväelaagri asukoha. Seal on ka praegu sõjaväepolügoon koos lasketiiruga, kus omal ajal pidime automaadilaskmise normi täitma. Lasin siis enda märgid maha ja praeguse tuntud koolidirektori Guntsi automaadist ka tema omad. Ebaõnnestumise korral oli oht sattuda kaheks aastaks vene armeesse (aasta varem oli nii juhtunud geoloog Jaaguga).

Ehkki esialgu tundus, et selline reis võtab aega rohkem kui kolm päeva, siis tegelikkuses saime hakkama kahe päevaga. Kahe juhiga sõites polnud ka autosõit väsitav, sh öösel. Palanga-Nida on ikka väga lähedal ja selle tõestuseks oli seal puhkamas palju eestlasi.

Mõned PILDID kommentaaridega.