Sellest võistlusest (Tallinna o-nädala sprint) ei saa lihtsalt kirjutamata jätta, sest see läks totaalselt aia taha.Olin häälestanud end valesti, arvasin, et on vaja vajutada ja küll kõik muu tuleb iseenesest.
Aga vot ei tulnud. Raido Mitt (nimi hiljem parandatud) oli planeerinud piisavalt väljakutsuva raja, kus kiirus oli tähtis, kuid mitte ainult. Eriti põnev rada oli põhiklassil, kuid see jääb juba teiste meeste kirjutada.
Jalad sain soojendusel kenasti liikuma ja see tõstis enesetunnet. Jukola oli minevik, ees ootas sprint, võistlus kõvade konkurentidega M45 klassis (Tali, R.Laanemets, Kaljur, Lehto jt).
Esimesse minekul sain kaks tünga. Esiteks ei saanud tenniseväljakutest keskelt läbi ja pidin vasakut läbipääsu kasutama, Paavo Rõigase järel. Sõimasin kaardimeistrit, et oli unustanud läbipääsu kaardil sulgeda. Peale võistlust kaarti uurides aga selgus, et seal oli veel üks aed ees. Jooksu ajal ei näinud.
Rõigase järel jooksin esimesse punkti ja see oli muidugi vale (31). Kiirelt vastasasuva hoone nurka, kuid ka seal punkti polnud. Trepi all samuti. Punktirõnga piirkond oli silme ees üks suur udu, keskkohta ei suutnud kuidagi fikseerida.
Nagu tavaliselt, lugesin järgmisi etappe ette. Kõik läks kenasti, kui välja arvata purskkaevu külastamine KP5 juures.
Ja siis tuli dramaatiline etapp 9-10. Ka selle mineku olin üle lageda joostes ette lugenud ja kõik oli ajus valmis. Nii läksingi kenasti ringi ümber keelatud barjääride, kuni pikkade hoonete (garaažide) asemel vahtis näkku räige seinalaadne tõus piinlikult hästi pügatud muruga. Miski tõrkus mitmest kandist. Seal pidi ju olema tasane maa ja pikad hooned, aga vastu vahtis sein. Aju ei suutnud kuidagi valesti ettejoonistatud maastikupildist vabaneda. Olin totaalses segaduses, kaardilt ei näinud mingeid kõrgusjooni. Teisel pool müüri oli mingi punkt ja seda komposteeriv Merike Paapson ütles, et all on läbipääs. Läksin ringiga sealt läbi, trepist üles punkti juurde (51?) ja siis mõtlesin, et mida kuradit ma siia tulin. Mul oli ju vaja garaaže.
Tagasi nõlva alla ja nüüd liikusin juba ettevaatlikult üles. Ja kuna üks inimene tuli alla, siis tekkis ka julgus seda "erosiooniohtlikku" murunõlva tallata.
Selle etapi järel oli tulemus küll sealsamuses, kuid vajutasin ikka edasi. Kuid mis õnnestuda ei tahtnud, see oli Kadrioru sprint. Etapil 12-13 kaldusin vasakule, tegin ringi ümber väljakute, ka sillale jooksul, mille olin ette lugenud, suutsin ühe 5-sekundilise haagi teha. Ja tagatipuks põrutasin eelviimasest punktist mööda järgmise kivi juurde, hilisem võidumees, Raivo Laanemets, selja taga.
Finiš. Superhea võistlus ja vajalik õppetund.
PILDID:
Keskmisel pilditootjad Tipikas.TV-st.
Alumisel pildil aga selle võistluse kõige olulisem persoon. KES? (1 punkt)
Tulemused jm.
Aga vot ei tulnud. Raido Mitt (nimi hiljem parandatud) oli planeerinud piisavalt väljakutsuva raja, kus kiirus oli tähtis, kuid mitte ainult. Eriti põnev rada oli põhiklassil, kuid see jääb juba teiste meeste kirjutada.
Jalad sain soojendusel kenasti liikuma ja see tõstis enesetunnet. Jukola oli minevik, ees ootas sprint, võistlus kõvade konkurentidega M45 klassis (Tali, R.Laanemets, Kaljur, Lehto jt).
Esimesse minekul sain kaks tünga. Esiteks ei saanud tenniseväljakutest keskelt läbi ja pidin vasakut läbipääsu kasutama, Paavo Rõigase järel. Sõimasin kaardimeistrit, et oli unustanud läbipääsu kaardil sulgeda. Peale võistlust kaarti uurides aga selgus, et seal oli veel üks aed ees. Jooksu ajal ei näinud.
Rõigase järel jooksin esimesse punkti ja see oli muidugi vale (31). Kiirelt vastasasuva hoone nurka, kuid ka seal punkti polnud. Trepi all samuti. Punktirõnga piirkond oli silme ees üks suur udu, keskkohta ei suutnud kuidagi fikseerida.
Nagu tavaliselt, lugesin järgmisi etappe ette. Kõik läks kenasti, kui välja arvata purskkaevu külastamine KP5 juures.
Ja siis tuli dramaatiline etapp 9-10. Ka selle mineku olin üle lageda joostes ette lugenud ja kõik oli ajus valmis. Nii läksingi kenasti ringi ümber keelatud barjääride, kuni pikkade hoonete (garaažide) asemel vahtis näkku räige seinalaadne tõus piinlikult hästi pügatud muruga. Miski tõrkus mitmest kandist. Seal pidi ju olema tasane maa ja pikad hooned, aga vastu vahtis sein. Aju ei suutnud kuidagi valesti ettejoonistatud maastikupildist vabaneda. Olin totaalses segaduses, kaardilt ei näinud mingeid kõrgusjooni. Teisel pool müüri oli mingi punkt ja seda komposteeriv Merike Paapson ütles, et all on läbipääs. Läksin ringiga sealt läbi, trepist üles punkti juurde (51?) ja siis mõtlesin, et mida kuradit ma siia tulin. Mul oli ju vaja garaaže.
Tagasi nõlva alla ja nüüd liikusin juba ettevaatlikult üles. Ja kuna üks inimene tuli alla, siis tekkis ka julgus seda "erosiooniohtlikku" murunõlva tallata.
Selle etapi järel oli tulemus küll sealsamuses, kuid vajutasin ikka edasi. Kuid mis õnnestuda ei tahtnud, see oli Kadrioru sprint. Etapil 12-13 kaldusin vasakule, tegin ringi ümber väljakute, ka sillale jooksul, mille olin ette lugenud, suutsin ühe 5-sekundilise haagi teha. Ja tagatipuks põrutasin eelviimasest punktist mööda järgmise kivi juurde, hilisem võidumees, Raivo Laanemets, selja taga.
Finiš. Superhea võistlus ja vajalik õppetund.
PILDID:
Keskmisel pilditootjad Tipikas.TV-st.
Alumisel pildil aga selle võistluse kõige olulisem persoon. KES? (1 punkt)
Tulemused jm.
6 kommentaari:
Rajameister oli siiski Raido Mitt.
Marek jõudis ette. Mitte võistlusel, aga vea parandamisega.
David May
Jaagupile punkt.
David May on hindamas meie maastikuid ja võimet läbi viia veteranide MMi 2016.aastal. Peale tema visiiti Eestisse ja Taani teeb IOFi komisjon ettepaneku IOFi nõukogule, kes siis otsustab võitja.
Eks näis.
Ho is David May? Loodame et Eesti ei saa
Who is Armo?
Postita kommentaar