Mõte joosta piki Keila linna piiri oli tekkinud juba ammu ja eelkõige seepärast, et see piir tundus parajalt jabur. Miks peaks üks linn asuma kaugel metsas ja soos ja miks see piir loogilisi maastikuobjekte vm piiritähiseid ei jälgi? Kes selle piiri maha tõmbas, millal?
Vastuseid pole esialgu kelleltki saanud, ehk keegi teab. Eelmise sissekande 1972.aasta o-kaardil oli piirivisiir täiesti olemas, eile olid vaid mõned lõigud metsas õrnalt tajutavad. Soos kaldusime kohe natuke paremale, ehk ei näinud ka seetõttu midagi.
Linna kaguosa piir vänderdab põllul ja läbib seejärel suvaliselt vastikut võssi. Tööstuspiirkonna edelaosas asuv umbteele viiv raudteelõik on ribana linna sisse arvatud. Raudteed olid enamasti üles võetud ja metallikokkuostu viidud (?). Mõni üksi rööpapaar oli veel alles.
Piki linna piiri läbisime 22,1km, kogu jooks ca 24km. Aega kulus üle 3h. Lõpp läks kiireks, sest Hiiekas pidi veel poodi jõudma. Ise olin õhtul parajalt väsinud, järelikult läks trenn asja ette.
3 kommentaari:
Lahe ettevõtmine!
Uus väljakutse võiks olla Tallinna piir maismaal (ilma rannajooneta), mille pikkus on 57,8km.
Piltidelt on näha, et saite ikka kõvasti mööda võpsikut ja nõgest rassida. Tallinnale ringi tehes pakutakse tõenäoliselt samasugust "rohelust" veelgi rohkem.
Idee on kindlasti teostamist väärt. Ja sealt edasi teete Ümberlinna jooksu sarja.
Postita kommentaar