Suusatasin ja mõtlesin. Mõtlesin ja suusatasin. Et mis seal rogaini EMil Hispaanias ikkagi toimus.
Olin juba varem mõned mõtted blogis kirja pannud, reaalsus osutus natuke hullemaks.
Eeldasin, et vähemalt neli võistkonda läksid EM-ile medalimõtetega. Ainult Tasa-Kivikas (pildid) tulid pronksiga koju. See oli tubli saavutus. Iga aastaga läheb raskemaks, eriti saab see olema Venemaa MMil, sest vanust on superveteranide klassi jaoks juba paljuvõitu. Aga vanad on sitked ja sihikindlad. Eesmärk on neil ikka selge olnud, selleni jõudmine hästi läbi mõeldud ning tulemuseni jõudmiseks nähakse korralikult vaeva. Niisama ei katkestata, sest eesmärk ja sooritus on kooskõlas.
Kuid mida nägime Hispaanias - kaks korralikku Eesti tiimi lõpetasid oma vaevad ca 19 tunnil! Miks?
Timmo ja Kait olid liiga erineva tausta ja võimetega mehed, nii tehniliselt kui füüsiliselt, sealt head tulemust loota oli kahtlane. 24h rogaini kogemusi oli mõlemal vähe, Kait pole vist ühtegi läbi teinud. Timmol polnud minu arust samuti ühtegi õnnestunud saavutust ette näidata, ka Ylläse EM polnud seda kindlasti. Igasugused sprindid nagu 8h ja 12h arvesse ei lähe, need on teised spordialad. Nagu ka seiklussport harrastaja tasemel.
Rogain on suures osas meeskonnasport, koostöö ja üksteise jälgimine-aitamine. Kardan, et sellist klappi ja üksteisemõistmist ei saanud neil omavahel kuidagi olla. Puhtalt juba vanuse, (elu)kogemuse ja erinevate iseloomude tõttu.
Kuid eesmärk oli vist kõrge - vähemalt medal? Mis tähendas seda, et kas käsi kullas või perse mullas. Kui tempo langes ja kullasära tuhmus, hakkas külm muld kannikaid kriipima. Kuni tuli otsustav lause:"Lõpetame ära".
Armo ja Lauri järjekordne katkestamine oli üllatus, ebameeldiv üllatus. Kas tõesti polnud midagi vahepeal õpitud ja aru saadud, et absoluutklassi ässade tasemel mõtlemine ja liikumine oli hävituslik? Ma ei usu, et tempo polnud kohe algusest liiga kiire. Hirm vähese söömise pärast ja selle tõttu toidu poolvägisi kurku toppimine võib hoopis karuteene teha. Vanem inimene ei jõuagi palju toitu seedida, ta ei vajagi seda sellistes kogustes kui noorem. Ei saa aru, kuidas kogenud rogainija loobub võitlemisest 5-6 tundi enne lõppu. Oli ju selle jaoks treenitud ja igasugustes tingimustes.
Reigolt ja Sassilt head tulemust ei lootnud, ehkki nad on mõlemad kogemustega ja medalitega rogainijad. Esimene koostöö, liidri puudumine, taktikaline ja tehniline krobelisus...
Mis saab toimuma juulikuu lõpus Venemaa MMil, kui mitu medalit võiks loota?
Olen täna pessimist. Kui Eensaared ei osale, siis võib Eesti jääda medalita. Tasa-Kivikas jäävad medalijagamisel piiri peale, ka meie Marjega oleme tugevate konkurentide kohalolul suure tõenäosusega mängust väljas (mis ei tähenda, et me medalite eest võitlema ei läheks). Vanust tuleb ka arvestada.
Hiie-Lahtmäe? No veteranidest peaks siiski medal tulema, kui nad ainult sellele häälestuksid. Muu tuleb iseenesest, kui tuleb. Lauri on tugev, kuid mitte loom.
Aibast-Kraas? Tugev paar, ainult Erikul on üks jalg tugevasti rattakodaratesse kinni jäänud.
Lillelaid-Pallo-? Ilma Karlita ei ole nad olnud ei strateegiliselt ega taktikaliselt piisavalt head. Ei tea, kes võiks olla sobiv kolmas, kes ka hea rajaplaneeringu välja mõtleb.
Hirv-Sulg? Eks näis, kuidas Eleri ja Mariann koostöö, rollijaotuse ja üksteise tundmiseni juuliks jõuavad. Potentsiaali medaliks on, kuid ... Eleri peab kindlasti tegema enne ühe 24h rogaini.
jne.
Pilt on ERC2013 kodulehelt
PS. Täna öösel autoorienteerumisele (22.00-04.00). Muuhulgas pidi tublisti jooksmist ja seiklemist olema.
Olin juba varem mõned mõtted blogis kirja pannud, reaalsus osutus natuke hullemaks.
Eeldasin, et vähemalt neli võistkonda läksid EM-ile medalimõtetega. Ainult Tasa-Kivikas (pildid) tulid pronksiga koju. See oli tubli saavutus. Iga aastaga läheb raskemaks, eriti saab see olema Venemaa MMil, sest vanust on superveteranide klassi jaoks juba paljuvõitu. Aga vanad on sitked ja sihikindlad. Eesmärk on neil ikka selge olnud, selleni jõudmine hästi läbi mõeldud ning tulemuseni jõudmiseks nähakse korralikult vaeva. Niisama ei katkestata, sest eesmärk ja sooritus on kooskõlas.Kuid mida nägime Hispaanias - kaks korralikku Eesti tiimi lõpetasid oma vaevad ca 19 tunnil! Miks?
Timmo ja Kait olid liiga erineva tausta ja võimetega mehed, nii tehniliselt kui füüsiliselt, sealt head tulemust loota oli kahtlane. 24h rogaini kogemusi oli mõlemal vähe, Kait pole vist ühtegi läbi teinud. Timmol polnud minu arust samuti ühtegi õnnestunud saavutust ette näidata, ka Ylläse EM polnud seda kindlasti. Igasugused sprindid nagu 8h ja 12h arvesse ei lähe, need on teised spordialad. Nagu ka seiklussport harrastaja tasemel.
Rogain on suures osas meeskonnasport, koostöö ja üksteise jälgimine-aitamine. Kardan, et sellist klappi ja üksteisemõistmist ei saanud neil omavahel kuidagi olla. Puhtalt juba vanuse, (elu)kogemuse ja erinevate iseloomude tõttu.
Kuid eesmärk oli vist kõrge - vähemalt medal? Mis tähendas seda, et kas käsi kullas või perse mullas. Kui tempo langes ja kullasära tuhmus, hakkas külm muld kannikaid kriipima. Kuni tuli otsustav lause:"Lõpetame ära".
Armo ja Lauri järjekordne katkestamine oli üllatus, ebameeldiv üllatus. Kas tõesti polnud midagi vahepeal õpitud ja aru saadud, et absoluutklassi ässade tasemel mõtlemine ja liikumine oli hävituslik? Ma ei usu, et tempo polnud kohe algusest liiga kiire. Hirm vähese söömise pärast ja selle tõttu toidu poolvägisi kurku toppimine võib hoopis karuteene teha. Vanem inimene ei jõuagi palju toitu seedida, ta ei vajagi seda sellistes kogustes kui noorem. Ei saa aru, kuidas kogenud rogainija loobub võitlemisest 5-6 tundi enne lõppu. Oli ju selle jaoks treenitud ja igasugustes tingimustes.
Reigolt ja Sassilt head tulemust ei lootnud, ehkki nad on mõlemad kogemustega ja medalitega rogainijad. Esimene koostöö, liidri puudumine, taktikaline ja tehniline krobelisus...
Mis saab toimuma juulikuu lõpus Venemaa MMil, kui mitu medalit võiks loota?
Olen täna pessimist. Kui Eensaared ei osale, siis võib Eesti jääda medalita. Tasa-Kivikas jäävad medalijagamisel piiri peale, ka meie Marjega oleme tugevate konkurentide kohalolul suure tõenäosusega mängust väljas (mis ei tähenda, et me medalite eest võitlema ei läheks). Vanust tuleb ka arvestada.
Hiie-Lahtmäe? No veteranidest peaks siiski medal tulema, kui nad ainult sellele häälestuksid. Muu tuleb iseenesest, kui tuleb. Lauri on tugev, kuid mitte loom.
Aibast-Kraas? Tugev paar, ainult Erikul on üks jalg tugevasti rattakodaratesse kinni jäänud.
Lillelaid-Pallo-? Ilma Karlita ei ole nad olnud ei strateegiliselt ega taktikaliselt piisavalt head. Ei tea, kes võiks olla sobiv kolmas, kes ka hea rajaplaneeringu välja mõtleb.
Hirv-Sulg? Eks näis, kuidas Eleri ja Mariann koostöö, rollijaotuse ja üksteise tundmiseni juuliks jõuavad. Potentsiaali medaliks on, kuid ... Eleri peab kindlasti tegema enne ühe 24h rogaini.
jne.
Pilt on ERC2013 kodulehelt
PS. Täna öösel autoorienteerumisele (22.00-04.00). Muuhulgas pidi tublisti jooksmist ja seiklemist olema.
14 kommentaari:
Hispaanias oli 14 tundi pime. See on asjaolu millega eesti ja ümbritsevate riikide rogainide haid vist arvestada ei osanud. Sumedas 3-4 tunni pikkuses suveöös on ka rogainida märksa lihtsam.
Väga hästi ja huvitavalt kirjutatud artikkel, Ets. See on kindlasti eelpool kirjeldatud võistlejatele kainestav lugemine. Loodetavasti innustab võistlejaid rohkem treenima ja mitte nii kergelt teinekord loobuma.
Aga kui positiivselt mõelda, siis oled ju Sinagi 2 aasta pärast superveteran ja võimalus taas medalitele mängida.
Sinu suhtumine sporditegemisse ja entusiasm meeldivad mulle, Ets, jätka samas vaimus.
Ootused-ootused. Kui ükskord ära tuleb siis peale seda rahvas muudkui ootab (ja loodab). Aga alati ei tule. Rogain on sport mitte blogipidamine.;) Ma ei saa aru, mida autor mõtleb absoluutklassi ässade tasemel mõtlemise all ja kuidas see saab hävituslik olla? Pigem on ikka treenitus sitt, mitte tempo liiga kiire. Kui tervist pole siis pole asja poodiumile. Kui oled mentaalselt närb - ei ole asja poodiumile.
Mõned mu tuttavad peavad juba neid 24 h rogainil starti minejaid veidi imelikeks, kiiksuga noh. Aga kui seda kiiksu ei ole siis ei tule ka medalit. Kiiksu on vaja, tervist, külma närvi, natuke õnne ja hullult hullult tööd (trenni)!
Kivikas ja Tasa peavad ETSI TEGEMA, st võtma endale kolmandaks liikmeks ühe tugeva naise ja elu on jälle lill ja medalid tulevad. Laevuke
Armo, kui heaks nüüd üks vanake end ikka treenida suudab. Kusagil on piir ees. Kuid see polegi oluline.
Hoopis see, et võitjatena oskame kõik vaprad olla, kaotajatena aga mitte.
Mulle meenub Migovo EM, kus Mati vajus 4.tunnil 33 kraadise palavuse ja mägede all totaalselt ära. Loomulikult oli medalivõistlus meie jaoks läbi, loomulikult oli tempo kohati üliaeglane (eriti tõusudel), kuid Mati võitles lõpuni ja ma ei saanud kordagi aru, et tema poolt oleks võinud tulla lause :"Lähme koju".
Ets.Miks polnud Sind EM-l?Mis iganes...Meil kõigil on elus veel palju muudki-pere,töö jne.Seepärast leian,et Sul pole õigust poriga loopida mehi,kes on eesmärgi nimel tohutut vaeva näinud ja üritasid endast anda parimat.
Sass
Sass, ma ootasin sellist kommentaari.
Rappisin Eesti sporti nagu Peep Pahv KUKU-saates "Mehed ei nuta", lihtsalt ladusin välja, mis pähe lõi. Mulle tema stiil ei meeldi ja paljuga pole nõus, kuid kohati on seal point olemas.
Asi ongi selles, et mehed ei andnud endast parimat.
Ets, aga mis eesmärgiga (rapid)? Pakun, et teadlikult nokid, siit-sealt kuidas juhtub. Sind ei olnud kohal, olid kõrvalt jälgija, nüüd otsid mingit pointi! Häid õppetunde saame me koguaeg ja mitte ainult EM-idel.
Anna avalikkusele parem midagi, millel on edasiviiv jõud. Aga oletustest ei piisa, et kes pani vere maitse suus, kes mitte, kes kellega sobis, kes mitte! Need oletused on mukikaka, täiega, kes pika rogaini ette võtavad et see läbi joosta on kõvad mehed. Kuigi ausalt möönan osa Sinu teema käsitlusest mulle meeldib!
Muidugi kahju see, et alati kui ootused on kõrgel ja kulda ei tule on kõik pahvid ja pulleritsud kapist väljas ja kaagutavad: eesti sport on mudas, eesti sport on mudas - näe vaadake mis juhtus!
Kui hakkad rogainikoondise täiskoormusega treeneriks (oma kulu ja kirjadega), roomad igale poole võistlustele kaasa, ka treeningutele, sööd samast mollist tippmeestega ja saad samasugust vett ja vilet siis tead rohkem ja oskad veel sisukama artikli kirjutada.
Ja mis kõige tähtsam, mitte ühtegi "lähme koju!" lauset enam kunagi ei tule sest oleme siis tugevamad kui enne!
2012 masin, aga täna...
Täispikk rogain pole pehmodele. Õige mitmeks tunniks tuleb mugavustsoonist väljuda. Kannatada ära ebamugavused ja väsimus. Veel mõned päevad peale võistlust haavu lakkuda. Mugavam on istuda soojas toas arvuti taga ja vaadata kaardil liikuvaid täppe. Aga mõõtmatult põnevam on siiski liikuda seal kaardil ise. Sealt tulevad juurde need kolmas, neljas ja viies mõõde, mis pealtvaatajale alati hoomamatuks jäävad.
Ets on hea provotseerija. Kuid nõustun Armoga, et pahvi ja pulleritsu tasandile ei maksa laskuda. Sest pole sugugi näha, et nende kahe kange kirjatsura kaagutamised eesti korvpalli ja eesti suusatamist kuristikust välja suudaks kangutada. Mitte, et korvpall ja suusatamine oleks perspektiivitud, küll need ka tasapisi tõusevad (kuivõrd allapoole pole enam palju kuhugi vajuda), kuid seda vaatamata pahvi ja pulleritsu jutuvadale.
Rogaini MMi medalid jagatakse lõpuks ikkagi välja Aloli metsas, mitte veebifoorumides. Üks mis kindel – kes kohale ei tule, medaleid ei saa. Meeste põhiklassis on medalite jaotuses kindlasti oluline sõna Forne’l. Kui ta tuleb kohale, siis ilmselt võtab ta medali ja tõmbab medalile ka Eesti. Sest siis tulevad ka Eensaared kohale. Kui Forne välja ei ilmu, jääb Eensaarte medal tulemata, kuid Erikul ja Andreasel on hea võimalus 2012 neljas koht medali vastu vahetada. Rebimine soomlaste Pinola-Jäppineni, lõuna-aafriklaste Mulder-Grieseliga ja venelastega ei saa muidugi olema kerge.
Ja erinevalt Etsist olen ma optimist ja usun, et häid medalivõimalusi on ka nii meesveteranidel kui meesuperveteranidel. Sest seal on meil võistkondi, kellel on sisu ja tahet ja keda ka ajutised ebaõnnestumised nii kergelt rööpast välja ei vii.
Omal moel on kindlasti õigus ka Laevukesel. Ses mõttes, et „Cherchez la femme“ ehk otsige naisi. Mariannil ja Eleril on kindlasti potentsiaali lükata pjedestaalilt vene naisveteranide paar Galkina-Mikheeva, kes järjepanu tiitlivõistluselt ka naiste põhiklassi medaleid nopib. Ja naisveteranide klassis oleks ka Eestis medalivõimelisi võistkondi rohkem kui üks. Kui keegi neist leiaks motivatsiooni, väljuks mugavustsoonist, sõidaks Pihkvamaale kohale ja võtaks asja tõsiselt.
Ja lõpuks, vaadake lätlaste laamendamist Hispaania EM-il segavõistkondade klassides. XOs kaks medalit kolmest, XV ja XSV klassides puhas vuuk. Hüva, neist 8-st medalist 6 võttis 3 võistkonda, kes on mistahes võistlusel alati medalipretendendid. Kuid vähemalt 3 medalikohta jääb lätlastest vabaks, millele konkureerida pole sugugi lootusetu.
PS. Mäletan, mis tunne oli 19-ndal tunnil. Kuid teadsin, et peale 19-ndat tundi tuleb 20-s ja tõuseb päike, mis annab alati uskumatu uue energiapahvaku. Jalad hakkavad taas kiiremini liikuma, koos läheneva finišiga kerkib adrenaliin, ponnistustele tekib taas mõte, märkad, et maastik ümberringi on siiski nii paganama ilus ja et kõik need öösel üleelatud ebamugavused on lõpuks kõik nii tühised.
LL
Kõikide pöidlahoidjate rahustamiseks teatan, et meie praegustesse plaanidesse Venemaa MM mahub ja üritame tiitlit kaitsta.
Etsi jutt on asjakohane.
Me ei ole 24h rogaini katkestanud, kuna ei ole seni kogenud rajal ületamatult suurt tagasilööki. Täiesti kindel on, et meie edu vundamendiks on pikematel kui 24 tunnistel seiklusvõistlustel osalemine. See on muutnud peas arusaama ajast ja distantsist. Ja ka valust ja tagasilöökidest. Seega - soovitan kõigil võimalusel treeninguna osaleda maikuus Extar 48h seiklusel, kuigi osavõtumaks on üsna krõbe:( Vahelduvad alad muudavad võistluse rogainist füüsiliselt kergemaks, kuid mõtlemise ja taju treenimiseks ei ole vahet, kas liigud jalgsi, ratta või kanuuga.
Aga mulle Etsi räpp meeldib. Ta tunneb asja ja ei lahmi niisama tühja.
Ja vaat kui tore diskussioon siin kommentaariumis tekkis, isegi Valge Elevant avalikustas oma plaanid :)
Reigo
Ma ise kahtlesin, et kas see aasta MM-st osa võtta, kuid see sissekanne tõstis motivatsiooni Eensaartele, Fornile jt koht kätte näidata:)
Tegelikult ei ole ma rogaini kunagi eriti tõsiselt võtnud ja senised tulemused on tulnud hoopealt. Mis puudutab minu ja Raidu ühiseid tulemusi, siis peamiseks takistuseks on olnud orienteerumisoskus - kohati võib tulla hästi välja, samas on väga palju väiksemaid ja suuremaid vigu. Siiski on meil olemas Karli asemel uus tiitlitega pärjatud "loom". Ja kui Rait ka oma parema jala rattakodarate vahelt välja tõmbaks, oleksime ilmselt jälle pildil...
Tõnu L.
Väike kõrvalepõige põhiteemast. Nicholas Mulder kirjutab, et otsib transporti Venemaa MMile läbi Eesti (või Läti). Ta ei taha Moskva või Peterburi kaudu sõitma hakata, arvestades tee- ja transpordiolusid. Kui kellelgi on plaanis nt mingi väiksema bussiga kohalesõit, siis äkki leiduks Nicholas'ile ja tema partnerile paar vaba istet. Ühtlasi saaks muljetada rogaini- ja seiklussporditeemadel.
Kui haakub kellegi plaanidega, siis andke teada, vahendan kontakte.
LL
Tõnu, Su jutt teeb ainult headmeelt!
SE sissekandest järeldan, et Chris Forne osaleb MM-il!
Postita kommentaar