pühapäev, 2. september 2012

Rogaini MM Tšehhis - spagettide vastu medaleid ei vahetata


Rogaini maailmameistrivõistlused Tšehhis olid kõigi aegade konkurentsitihedamad. Tegemist oli huvitava mägise maastikuga, loota oli head korraldustaset ja lisaboonusena oli Tšehhi turisti jaoks meeldiv paik – tsiviliseeritud, odava toidu ja hea külma õllega maa.

Väike hõrenemine tipus oli  - seiklusspordi maailma eliiti kuuluvad 2 võistkonda ehk uus-meremaalased ja rootslaste Silva tiim olid läinud seiklusspordi rahavõistlusele Hiina ning XV tegija Kaminskis-Liepina mängust väljas Anita Liepina borrelioosi tõttu. Kuid see ei teinud  kellegi elu kergemaks ega andnud medaleid niisama kätte.

Modelipäeval oli kena ilm. Hommikusöögi ajal uuriti internetist ilmaprognoosi, mis näitas järgnevaks ööks ülitugevat vihmasadu, kergemat jätku ka võistluspäeval. Nii oligi, õnneks tuli võistluse ajal vihma üsna mõõdukalt, sai hakkama vihmakeebita. Eestlasi oli Nove Hamry hotellis päris palju, isuga söödi ja rõõmsalt vesteldi, vaid vennad Eensaared olid kuidagi vaiksed ja kahvatu-loppis-paistes nägudega. Nagu oleksid enne viis päeva järjest joonud. Ehk jõidki, spordijooki.

Pooleteisttunnise modeli käigus sai selgeks, et mäenõlvad võivad olla järsud, tõusud kõrged, kaart ebatäpne ja maastik kohati raskesti läbitava kuusetihnikuga. Üsna palju oli maas risu-räsu, nagu Lilli metsas. Midagi kerget polnud järgmisteks päevadeks loota ja hakkasin juba kahtlema, kas prognoositud liikumiskiirus polnud mitte liiga optimistlik.

Modeli järel oli 89(?) elanikuga Prebuzi linnavalitsuse hoones IRFi ehk rahvusvahelise rogainiföderatsiooni 4-tunnine nõupidamine, kus võeti sõna mitmetel diskuteeritavatel teemadel tegemata kindlaid otsuseid. Vähemalt muutusid selle ürituse kaudu paljud virtuaal- ehk internetiinimesed minu jaoks pärisinimesteks. Ja vastupidi.

Planeerimine

See on üks olulisemaid etappe rogainis, kus suuremaid vigu pole hiljem võimalik parandada. Meie kinnisideeks oli, et kui on vähegi võimalik keskust ehk Hash House'i enne ööd külastada, siis teeme seda. Oleksime saanud osa toidust ja pealambid hiljem kaasa võtta, samuti oli väga oluline süüa sooja toitu esimese 8 tunni jooksul. Marjel on olnud söömisega hiljem raskusi, mis on otseselt mõjutanud enesetunnet ja liikumiskiirust.

Kaardile vaadates välistasime sügavate orgude piirkonnas asuvad punktid, selleks kasutasime ka korraldajate poolt antud ruumilise reljeefikujutisega võistlusala postkaarti. Saksamaa ebatäpsemale ja orgusid läbivale teevalikule eelistasime Tšehhimaad, kus kaart oli palju täpsem. Leidsime ka variandi 8-tunniseks esimeseks ringiks, mille tõttu jäi kergekäeliselt välja hea kallis punkt 96 kaardi lõunaosas. Aga seda taipasin küll alles järelanalüüsi käigus.

Ööd ja päeva polnud eraldi mõtet planeerida, kõik tundus olema ühesuguse raskusastmega.

Planeeringuga saime üsna kiiresti valmis, aega jätkus lobisemiseks ja muuks. Kahjuks läks aga nii, et unustasin kaardile kanda 2-tunni kontrollmärked, mistõttu puudus pidev ülevaade läbitud maa vastavusest planeeritule.

I ring – planeeritust palju kiiremini Hash House’i

Võistlus algas meie jaoks masside liikumisega KP80 poole. Suureks rabelemiseks polnud esialgu põhjust, kuid see oli vale. Nimelt tekkis punkti juures hiigelpikk saba, kus meie olime kusagil 25m peal (seismist ca 7min). Järjekord liikus väga aeglaselt, sest punktis oli vaid üks komposter ja seegi kinnitatud ebamugavasse kohta. Kui jõudsime punktile üsna lähedale ja selja taha jäi veel vähemalt 30m saba, tuli metsast 2 ukraina vanameest (üks osales eelmisel päeval IRFi koosolekul) ja rahva suure kisa ning vilistamise saatel asusid üsna julmalt järjekorra etteotsa. Manasid ette tuima kalanäo ja varsti olidki seal nö täieõiguslikud liikmed. Idablokil on oma tugevad küljed olemas.

KAART suuremana

Liikusime planeeritust palju kiiremini ja oleksime keskusesse jõudnud alla 6 tunni. Seepärast võtsime veel teravnurgaga juurde KP76 (72-76-44). Keskuses veetsime 20minutit ja kui juurde lisada 20min etapp 44-keskus ning odavam 40-ne punkt ka väljudes (43), siis võib arvestada, et kaotasime seal käimisega ca 100 punkti. Aga võitsime ka üsna palju. Peale söömist oli eriliselt hea olla ja peab ütlema, hea tunne kestis minul lõpuni – igatahes pole  mul nii valutut rogaini veel kunagi olnud. Raskeks ei läinud kordagi, ei vaimselt ega füüsiliselt, tahtejõudu polnud seekord vaja proovile panna.
Esimesel ringil läbisime 6-tunniga 38,0km.


II ring – öö ja hommik

Orienteerumine enne pimedat oli olnud üsna lihtne, teid ja radu esines piisavalt ja kaart oli üsna täpne. Pimedas hakkasid aga väikesed vead tulema. Kõigepealt KP49, kus nõlval kohtasime veel täistuledes Reha-Klementsovi. Ajasime paar sõna juttu ja keerasime nende tuleku suunas tee pealt otsetõusule. See oli viga, mis lõppes ca 10min veaga. Läksime punktist paremalt mööda.

Etapi 49-90 läksime turvaliselt ringi, kuid ikkagi kaldusime natuke paremale. Viga ca 3min. Enne punkti kohtasime Leppikuid.

KP46 pidi olema idapoolse kaljuastangu juures, oli aga läänepoolsel küljel. Viga ca 4-5min. Enne punkti kohtasime Rämmanneid.

KP63 juures, mille leidsime erinevalt mitmest teisest konkurendist kenasti, tulid vastu Liblik-Roopõld. Küsimusele „Kuidas läheb“, tuli vaikne mõmin, millest ei saanudki aru. Tundus, et läks kehvasti - ei teagi, kas oli kellelgi kumm tühi või mingi muu jama.

Kusagil kella 2 ajal öösel läks Marjel raskeks. Istusime korraks maha, sel ajal vahetasin pealambi patareid ära. Püsti tõustes oli keha jahtunud ja jalad valusad ning kanged. Kuid liikudes sai jälle hea rütmi kätte, ebameeldivad aistingud kadusid.

Ebameeldivaid etappe polnud palju, üks näiteks 71-53, kus lähenesime 53-le põhja poolt mööda nõlva läbi vihmamärgade madalate kuusetihnikute. Huvitav etapp oli 55-47, kus läbisime paljude kõrgusjoontega karjamaid, kõrguse tõusust ei saanud aga muhvigi aru. KP47 tundus ka olema mingis suvalises kohas väga tasasel künkal. KP60 oli samuti ümbritsetud tihedate kuusevõsadega, vaid ringi minnes ja sihte leides sai normaalselt kulgeda.

Lisapunktidena võtsime hommikul veel KP78 (edasi-tagasi jooks) ja KP31 (mingi sürr mahajäetud sõjaline objekt, raketibaas vms.).

Lõpetades oli enesetunne hea, sest olime oma plaani järgi kõik võimaliku ära teinud. Midagi maha ei jätnud, alla ei andnud, võitlesime lõpuni. Finišisse jõudsime 15 min varem. Jäi ainult oodata tulemusi, mis pika ootamise peale kahjuks rõõmu ei valmistanud - 4.koht polnud see, mida oleksime soovinud. Teisest kohast jäi puudu vaid 30 (ehk üks 3-ne punkt) ja kolmandast kohast 20 punkti. Parema koha oleksime saavutanud vaid teistsuguse planeeringuga, jätnud välja keskusesse tuleku või käinud ära KP96-s.

XV klassi võitjad David Baldwin ja Julie Quinn (AUS) olid klass omaette, Julie oli just sel aastal saanud 40. Lätlastele Actins-Lapinale kaotasime jälle, ehkki Tšehhi MM-i rogain oli sel aastal ainuke, kuhu sai tõsiselt võistlema tuldud.

1. Baldwin-Quinn (AUS) 3040
2. Straka-Prochazkova (CZE) 2610
3. Actins-Lapina (LAT) 2600
4. Pukkonen-Viirmann (EST) 2580
5. Nagelis-Ozola (LAT) 2470

Kokku läbisime 114,5km, linnulennult 83,8 (ametlikult siiski 86,95km), mis tegi koefitsiendiks 1,37. Kõrgust võtsime 3100m.
Vaadates etappide läbimise aegu, siis olime ikka päris kiired (lõpuni ei jõudnud tabelit vaadata)

Teistest niipalju, et lisaks Rain ja Silver Eensaare supertulemusele (intervjuu ETV Ringvaate saates) tegid väga hea võistluse Erik Aibast ja Andreas Kraas. Koht tuli küll vastik (nagu meil - 4.), kuid absoluutarvestuses siiski vägev.
Suurepärane oli samuti Arvo Kivikase ja Juku Tasa hõbemedal. Nende venelasest konkurent Kopelevitš pani meist alguses hooga mööda, ju ei kestnud lõpuni. Arvo ja Juku liikusid rahulikult, kuid ühtlaselt ja kindlalt ning punktisumma tuli suurepärane. Jooksime neist lõpus 3x mööda (nagu „postist“), kuid punkte ei saanudki palju rohkem.

Imetüdrukud olid Kadri Sepalaan ja Marju Villak 2380 punkti ja naiste põhiklassi 7.kohaga. Supertulemus! Kes nad on?

Uskumatu oli kogenud Lauri Lahtmäe juhtum, kes rajal ei söönud ja end pildituks jooksis. Uskumatu tahtejõud!?

Arusaamatu oli kogenud rogainijate Reha-Klementsovi lampide kustumine ja katkestamine. Meil olid lisaks võimsatele ja kauakestvatele pealampidele kaasas ka väikesed pealambid, igaks juhuks. Kasutasime neid teejooksudel.

Tulemused

Kaks pilti on võetud WRC kodulehelt.
Minu PILDID

ETV Ringvaade vendade Eensaartega

Teiste muljed:
TPMV (Silver ja Rain Eensaar)
Zazibea (Tiina Kangilaski)
Minu spordijutud (Marju Villak)
Mõtlepositiivselt (Kadri Sepalaan)

Raul teadis juba enne starti, et ...

21 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

...et minu selja taga olev mees võidab. R.

Anonüümne ütles ...

2010 Uus-Meremaal pidi XV klassis medali võitmiseks tulema absoluutarvestuses esikümnesse ja tegema 94% meeste põhiklassi medalitulemusest. Sellega võrreldes anti 2012 Tšehhis XV klassis medaleid tegelikult üpris odavalt, piisas üldarvestuse 40. kohast ja 78%-st meeste põhiklassi pronksi tulemusest. 2600 punkti ei olnud kosmos ja oleks teile kindlasti jõukohane olnud. Aga loo pealkiri on tabav ja eks ta selle pasta taha teil ka jäi.
Lauri

eduardp ütles ...

Lauri, ma ei võrdleks väga erinevate aastate protsente. Tšehhi oli konkurentsi poolest tihe, eriti põhiklassis.
Ma arvan, et meie läbitud 115km ja 3100m tõusu oli korralik sooritus. Punkt siia-ainna oli õnne küsimus, seekord seda polnud.
Ja veel lisaks, et meie tiim ei kuulu nö loomade klassi, kõrge vanus määrab omad mängureeglid. 24h rogain ei ole enam nii "lõbus" kui aastad tagasi. Ja selleks tuleb ka vastavalt tegutseda (näit Hash House).

Anonüümne ütles ...

Usu või ära usu, Kadri Sepalaan ja Marju Villak on Vanemuse viiuldajad (vt. viimane "Jooksja" ajakiri). Meil oli praktiliselt identne planeering (pakun, et ideaalne planeering sarnase punktisumma jaoks) ja liikusime suure osa rajast koos. Vahepeal läksime 3-4 punktiks lahku ja sattusime jälle kokku. Etapil 62-85, kui me järjekordselt valest teeotsast ära keerasime, kadusid tüdrukud meil lõplikult eest ära ja oli selline tunne, et saame vist tappa. Hommikul hakkas Sass jälle kõvasti jooksma ja ikka pääsesime.

Jaak

Anonüümne ütles ...

Ets, ära vanuse pärast põe, paari aasta pärast olete jälle noored, seda XSV klassis :)

Armo ütles ...

Ets, keskuse külastamisega oli kaotus igatepidi 1 tund, ehk ca 100-120 punkti korstnasse. Ei näinud ühtegi põhjust miks seda teha.
Armo

Anonüümne ütles ...

Ei muidugi, Ets, teil oli igati korralik tulemus. Ja eks see ongi kõige tähtsam, et te ennast ise hästi tundsite. Selles vanuses on normaalne, et eksistentsiaalsed väärtused muutuvad olulisemaks ja las rabelevad nooremad, kelle saavutusvajadus pole veel täielikult rahuldatud ;-)
Üks lõbus seik, millest ei julgenudki sulle kohe rääkida, aga nüüd kui vanus jutuks tuli ... Kohtusime seal võistluspäeva eelõhtul Nejdekis soomlastega, kes olid ka sama Finnairi lennuga Helsinkist Prahasse sõitnud ja nad muu jutu seas mainisid, et nägid jah eesti rogainijaid "one older couple and two young guys" :-)
Lauri

eduardp ütles ...

Lõpulause on päris hea :) Õnneks tegi see older couple noortele poistele ära, ehkki napilt.

Lauri, meie saavutusvajadus pole veel rahuldatud ja ME ei tundnud ennast hästi. Mina tundsin ennast hästi. Rogain on ikkagi tiimisport ja siin tuleb üksteise ressursiga arvestada. See on ka vastus Armole.

Aga TAOK-le läheme panema, vihaselt.

Anonüümne ütles ...

Tere. Mul on kavas teha taas pikem jutt, kuid väikese lõigu koht oleks praegu. Mis puutub Kopelevichi jooksuvõimesse, siis ma ei kahtle, et neil ka
lõpuspurdiks jõudu jätkus. Iseasi on juba see, mis suunas joosta. Kui nad peale kuut hommikul meile põhja poolt vastu tulid, siis võis teami 99%
kindlusega medalisaajate hulgast välja arvata. Kell 5 hommikul olime teist 10 min taga ja peale viie KP läbimist kell 8 saite meist peale korduvaid
katseid lõplikult mööda. Kui oleks ka meie suuna 78 peale võtnud, siis oleks olnud võimalik võita. Aga sel hetkel oli sinna vaid „ühe otsa pilet“.
Nimelt oli meil lisaringile varuks vaid ca 20 min. aga läbida oli vaja 4 km. Juku

Anonüümne ütles ...

Ilmselgelt on võistkond täpselt sel tasemel, kui nõrgim lüli. Olin seekord tõeliselt mures, kas ja kuidas need 24h vastu pidada. WMOC-il andsin endast kõik, see oli ka üks hooaja eesmärkidest sealt taas medal tuua. Sprindis ei õnnestunud ja tuli teha pikal rajal oma parim jooks. Õnnestus veatult ja alla poole min jäi puudu kullast. Aga väsitas nii vaimselt kui füüsiliselt, lisaks 2 päeva autosõitu. Väsimus andis kõvasti tunda planeeritud rogainitreeningutel, peale 2 tundi ei jäksanud õieti kõndidagi. Tähendab, tuli puhata ja loota.... Eks neid aastaid on ikka olnud, kui pikk suvehooaeg läheb sujuvalt üle talveks ja kevadel ilma igasuguse vaheta suuskadelt algab suvine hooaeg. Sel korral oli kevadel EM rogain, esimene eesmärk ja pronks! Kahjuks 3. eesmärgil jäi tibakene medalist puudu, aga ilmselgelt ületasid tahtmised tegelikke võimeid ja võimalusi selles eas. Igatahes olen ma väga tänulik oma hoolivale partnerile! Tšehhis oli väga huvitav ja mõnus orienteeruda ja emotsioon on üdini positiivne. Medalistide ja muidu õnnestujate üle on siiras heameel!
Marje

Anonüümne ütles ...

http://spordivadin.blogspot.com/2012/09/24h-rogaini-mm-tsehhis.html

See peaks olema mainitud Marju.

Karli ütles ...

Juku ja Arvo Kivikas! Õnnitlused teise koha puhul!

Marje! Väsimuse ja tühja kõhu ja unetuse ja kõige muu vastu aitavad valuvaigistid:) Võib-olla vähese treenituse vastu ka.

Anonüümne ütles ...

http://motlepositiivselt.blogspot.com/

eduardp ütles ...

Aitäh viidete eest. Väga lahe!

Lisaks siia, et laupäevases Postimehe ARTERis kirjutas Silver Eensaar rogaini MMist põneva artikli "Vaimujõu triumf". Kahjuks on see veebis luku taga, ehk avaneb kunagi, kui avaneb.

Anonüümne ütles ...

Vene rogainilehel kolm huvitavat intervjuud nende medalistidega:
http://rogaining.ru/
Lauri

Karli ütles ...

Venelaste intervjuud on huvitavad tõesti. Küsitlejal on muidugi omapärane tehnika: Jevgeni Dombrovskile (JD) esitatud viimane küsimus koosnes tegelikult 10(!) osaküsimusest.

Aga ühe üldistuse võiks vene koolkonna treeningmetoodika kohta teha: pikki võistlusi nad ettevalmistuseks ei tee. Pikemad trennid nädalavahetusel ja 1-1,5 tunnised nädala sees. JD jooksis varem maratoni 2:30-ga ja orienteerumist tegi rohkem muuseas ja jõudis vaid meistersportlase järguni:)

Kiiremad mehed teistest riikidest pigem järgivad mudelit, et pikkadelt (treening)võistlustel minnakse lühikesele ööpäevasele tiitlivõistluse jooksule.

eduardp ütles ...

Eks venelaste taoliste treeningute puhul on ka lagi käes, sealt on juba raske seiklussportlaste eliidi vastu saada.
Järgisel aastal on MM kodus, päris huvitav, kui palju medaleid venelased saavad.

Armo ütles ...

Puha vale! Oleneb ju mida lugeda pikaks, aga selge et pikki võistlusi tuleb joosta. Kui teed aastas 3-4 24 h rogaini siis edasi hakkab 8 h sulle sprindina tunduma.
Ei usu et venelastel Alollis lihtsam oleks, pigem saavad ka eestlased ja lätlased oma medalid lihtsamalt - on ju ka neile kodumaastik.

Karli ütles ...

Olen kuulnud, et Rait (Pallo) otsib endale kaaslast TAOK-i rogainile.

Kui keegi tahab konkurentsi elavdada, siis võib-olla tasuks mõelda.

Anonüümne ütles ...

Rait proovigu Priit Narusk ära rääkida. Tollele peaks künklik männimets sobima!
T

Karli ütles ...

Priit Naruskit ei tunne, seetõttu naljadest hoidun. Raidul jäi pärast Tartu rattamaratoni 20. kohta midagi kripeldama, paistab et tahab hooaja lõpus panna iile täiusliku punkti. Järjekordne nelikürituse võit ei ole enam see:)

Kaaslane rogainiks olevat leitud.