Olen minagi elus "tippsportlane" olnud, Eesti koondisse kuulunud, treeninglaagrites olnud, NLiidus käinud ja toidutalonge saanud. Praegugi peaksid mõned Eesti noorterekordid veel alles olema. Vaevalt, et keegi neid enam lööb, sest seda spordiala Eestis praktiliselt ei harrastata. Või siiski? Maailmameistrivõistlused on aga täiesti olemas.Ehk alustaks uuesti, sest tegemist oli põneva alaga.
Alustasin spinninguspordiga kooliajal, kusagil 8.klassis. Trenni vedas mind klassivennast fanaatiline harjutaja Peeter Hoppe, praegune
tippsõjaväelane, kuid endiselt väga hasartne kalamees. Trennid kestsid Tartu Tamme staadioni harjutusväljakul pikki tunde, ka 5-6-tunnised spinninguloopimised polnud erandid. Omavahel trennis võisteldes toimus areng kiiresti ja meistrikandidaadi järk tuli veel samal aastal. Järgunorm oli üsna madal.Treeneriks oli Vladimir Poll, kelle tütar Monika Poll oli mingil ajal tubli tegija naisteklassis. Monikast sai peale koloriitset Laine Ese’t Tartu Kalaspordiklubi esinaine. Peeter mingil ajal loobus, nagu ka praegune tuntud südamearst Margus Viigimaa ja Vallo Sarapuu. Kõige tugevamaks tegijaks ja konkurendiks oli ja jäi Raivo Markov, kellega sai aastaid oldud ka Eesti koondises. Meie pildid rippusid kooli parimate sportlaste autahvlil :). Meesteklassis oli kõva mees Olev Kimmel.
Pildil on lendõnge maaletooja ja kastingu "isa" lätlase Janis Stikutsi raamatu kaanepildid. Esikaanel on Raivo Markov, kes heidab Donetski Šahtjori staadionil kaugust, tagakaanel Eesti ja Läti noored (vasakult Mati Kalme, mina ja 2 lätlast), kes vaatavad lendõnge skišši Tartu 17. Kutsekeskkooli staadionil.Hea ülevaate saab kastingust (spinningu kolmevõistlus + lendõnge kahevõistlus) allolevas klipis:
- 0:10 Ülevaade algab lendõnge skišiga, kus tuleb teha 20 viset erinevatele kaugustele asetatud veega täidetud vannidesse. Lendõnge nööri otsas on ca 1,5m pikkune tamiilist lips, selle otsas väike „putukas“ (trennis kasutasime ka äratõmmatud suitsu filtreid, mida maast leidsime). Õige pikkuse mõõtmine käis õhus ja viske tagajärel pidi putukas lendama vette.
- 0:33 Lapsed harjutavad spinningu-skišši, kus on 5 kaldega plaati kaugustel 10, 12, 14, 16 ja 18m. 2 viset korraga, 2 ringi = kokku 20 viset ja 100 punkti. Iga vise 5 punkti. Plastmassist viskekeha kaal oli 7,5g. Maksimumi ehk 100 punkti olen paar korda võistlustel visanud.
- 1:08 Spinningu kaugusheide. Selleks oli spetsiaalne varustus, kus eriti tähtis oli ritv, mille valmistas kõigile treener Vladimir Poll ise. Rull oli suurema pooliga, ülioluline komponent oli tamiil. Viimane pidi olema peenike (0,12-0,10mm) ja tugev. Heitsime 7,5grammist alumiiniumist tilgakujulist raskust.
Ala oli tehniline, sest visata tuli tugevalt, samas ei tohtinud tamiil katki minna ega raskus s
ektorist välja lennata. Olen visanud ca 70m ja mitu korda ka nulli saanud.Pildil õnnestunud Balti matš Bauskas 1977, kus nii isiklik kui võistkonna tulemus sõltus kaugusheite viimasest katsest, sest ees oli 2 nulli. Pingelises olukorras ütles võistkonna kapten Toivo Kullep, et viska nii nagu tavaliselt (mitte lihtsalt üle pea). Panin täiega, viskekeha maandus sektorisse ja supertulemus oli tehtud.
- 1:32 Lendõnge kombinatsioon, milles oli ka lendõnge kaugusheide. Visati lendõnge nööri, kaugusi hästi ei mäleta (ca 30-35m oli vist küll).
- 2:04 Spinningu täpsusheide ehk Arenberg. Erinevatest asenditest (alt, paremalt, üle pea, vasakult) viskamine märklauda, milleks oli lina maas. Punkte sai viske eest 2, 4, 6, 8 ja 10. Olen võistlustel visanud 98 punkti 100-st.
Tugevamad spinninguspordi keskused olid Viljandi, Tartu, Jõgeva/Põltsamaa ja Tallinn.
Viljandi meestest meenub stabiilne tugev tegija Avo Kaur, samuti andekas ja väga mõnus inimene Mati Luht.
Jõgeval olid sellised mehed nagu Ain Meikop, Ants Parot, Aivo Pallo, noorteklassis tegi häid tulemusi hilisem humorist Peep Pedmanson. Ühel EMV-l Tallinnas viskasime mõlemad skišis 100 punkti ja ka Arenberg oli mõlemal kõrge (mul vist 96). Tänu kaugusheitele võitsin, saavutatud tulemusega oleksin meesteklassis hõbeda saanud. Tüdrukutest kasvas tegijaks Põltsamaalt pärit Laile Kotsar, Mustveest oli Lembit Laja.
Tallinnlastest meenuvad Toivo Kullep, Ülo Johanson, Jüri Kanarbik, Arvo Kasema ja Toivo Jakimainen, naistest Malle Penu ning nooruke Tiina Kullep. Toivo Kullep vedas mind kunagi „Kalevi“ alt „Jõudi“. Sellega kaasnes paras intriig, millest ma noorena suurt aru ei saanud. Minu asi oli spinningut visata ja kui lubati paremaid tingimusi, siis vahetasin koos Kullepiga spordiühingut. Aastal 2000 käisid Markov, Kullep ja Johanson MM-il Kalmaris, Rootsis.
Siis, kui olin "suurest spordist" loobunud, sai kõvaks tegijaks Marko Kinusaar, sh ka profiks kalapüügis.
Pildil on Eesti delegatsioon Ukraina noortevõistlustel Donetskis 1976?Vasakult: Treener Mati Luht, Laile Kotsar, mina, Tõnu Sepp ja esindaja
Otto Spitz. Orissaarest pärit Tõnu oli samal ajal ka lootustandev kolmikhüppaja, Otto Spitz kirjutas "Kehakultuuri" ja "Spordilehte" artikleid ning koostas spinninguspordi võistlusmääruste trükise.
Eesti koondis üleliidulistel võistlustel "Рыболовство и рыбоводство" karikale Kirovi nim. Näidiskalurikolhoosi staadionil Viimsis (1979?).Vasakult: Avo Kaur, Olev Kimmel, Laile Kotsar, Raivo Markov, Tiina Kullep, Ants Parot, Juhkam?, ?, Toivo Kullep, Jüri Kanarbik.
Spinninguspordist on postitus veel ka SIIN.
25 kommentaari:
Uskumatu millega inimesed nõuka ajal tegelesid. Laevuke
Ott, kogemata kustutasin Su kommi ära.
Sul oli õigus, viskeliigutusi tuli lõputult harjutada ja need lihasmällu talletada. Kuid sellegipoolest võis mõni vise aia taha minna ja kui vise oli piisavalt tugev, sai pidurdamise ja ridva liigutamisega heitekeha lennutrajektoori muuta. Kuid selleks pidi olema treenitud silm ja näpp, mis tajusid pommi lennukiirust ja kaugust.
Keskendumine oli väga tähtis, kuid veelgi olulisemad olid närvid. Pinge oli suur, eriti harjutuste alguses ja nii mõnelgi mehel värises spinning nagu lepaleht sügistuules.
Igal harjutusel oli oma tehnika, mis pidi sobima inimese enda natuuriga. Keerulisemat kaugusheite tehnikat ma ei omandanudki.
Jõud ja tugev ranne olid tähtsad kaugusheitel, eriti lendõnges.
Ja lõpuks oli tegemist tehnikaspordiga, sest ritvade elastsused, raskuskeskmed, tamiilid, lendõnge nöörid mängisid kõik väga olulist rolli. Ajad olid siis aga üsna viletsad. Treener Poll tegi ära tohutu töö.
Võistlusnärv sai kõva karastuse.
Kas Tõnu Sepp võis käia Nõo koolis? Nägu tuleb peaaegu tuttav ette ja kaugele hüppas ka.
Muide, see pole üldse võimatu, ähmaselt midagi meenub ja aastaarv ka sobib. Huvitav, millega tegeleb? Google'iga raske leida, sest igasugu Seppasid on miljoneid.
Hei!
Mul on hea kolleeg Tõnu Sepp ja tunnistan, et teritasin foto juures pilku, et mida siis tubli kaaslane seni on varjanud. Aga ei, minu nimekaimust tuttav õppis TSIK-s (tegeles laskmisega) ja on praegu mitmekordne ilma- ja kontidendimeister automudelismis, nii et pildil oleva mehega talt seost ei tundu olevat.
Etsi spinninguspordist: lugesin ja ikka mõtlesin, et midagi ei klapi.
Yannis Pitsiladis, kellega Priit Pullerits ilmutab sellel laupäeval Postimehes intervjuu, on kirjutanud hulgaliselt teadustöid teemal, et kuidas lapsepõlvekäitumine mõjutab hilisemaid sporditulemusi.
Pitsiladise loogilisena tunduv väide on, et lääne(st n. Jamaika sprinterid)- või ida(näiteks Etioopia või Keenia staierid) aafrika mehed ei ole tugevad siis kas lühi- või pikamaal mitte mõne seni tugevasti usutud geneetilise eripära tõttu, vaid lihtsalt need mehed on lapsepõlves maast madalast teinud lühemaid või pikemaid jooksuharjutusi. Nagu Saue poiss Erkki Aadli, kes kunagi intervjuus rääkis, et jooksis unise hilinejana igal hommikul rongi peale, et linna kooli jõuda.
Pitsiladise väide on, et ükski geeniuuring jms ei suuda seni tõestada, et miks idaaafriklased on tugevad maratonides ja läänest pärist poisid (orjakaubandus hõlmas ju läänt ainult) 100-200 meetris.
Aga nüüd asja juurde: kallis Ets, saan aru, et mina, kes ma noorpõlves olin 1500m ujuja ja hiljem merekolmevõistleja või laskejooksja ja sellest tulenevalt kuidagi kangutan tänaseid ööpäevaseid rogaine:))), siis mis seos on spinningu heitmisel ja Sinu tänastel ettevõtmistel????
Ok, ma aiman vastust, aga võib-olla üllatad?
Karli, ma olen ka maleringis käinud ja ülikooli ajal bridžiklubis paaristurniire mänginud. Lasketrenni on kõvasti tehtud, isegi Tallinna "Kalevi" kuldmedal olemas MB-8 harjutuses jm. :)
Aga see on ilmselgelt tõsi, et lapsepõlve (liikumis)harrastused saadavad meid kogu elu, ka vaimselt. Olen väiksest peale mänginud jalgpalli ja hokit, tegelenud igasuguste spordialadega. Tänavasport käis vahel hommikust õhtuni. Kool asus 1km kaugusel ja polnud harva need korrad, kui tuli kooli jõuda vähem kui 10 minutiga.
12.eluaastast alustasin orienteerumisega ja teinud seda vahelduva sagedusega kogu elu. Enne spinningusporti tegelesin ujumisega ja mitu aastat viievõistlusega jne.
Ülikoolis hakkasin ülipikamaajooksu tegema, maraton sai eesmärgiks. Ja sealt see kõik hakkas ja jõudiski rogainini...
Nii et, minu puhul on kõik loogiline :)
Nii et ei ole lääne-harju vinsket helekräsupäist genotüüpi. Sellest on muidugi kahju – peab ise kõigega hakkama saama.
Paistab, et bridzh ja male olid meie koduvabariigis laiemalt levinud. Malest rääkides ei saa jätta uhkustama, et kuigi mu mänguoskused jäid algklasside maleringis väga tagasihoidlikule, st madalaima, IV järgu tasemele, siis siiski olen umbes 10-aastase poisikesena võitnud ühte selle ala hilisemat maailmameistrit. Tiitel võideti küll mitte kõige tuntumas kategoorias, aga on siiski täiesti väärikas:)
Esimesele täpsele äraarvajale võin hankida ilmatshempioni autogrammi, kuid sellega võib natuke aega minna.
Tegu on ilmselt kirimale eestlasest ilmameistriga. Tõnu Õim vist oli ta nimi. Laevuke
Lisaks veel, et 2-kordne ilmameister.
RR
Kahjuks ei ole lugupeetud Tõnu Õim õige vastus.
Vihjeks nii palju, et oleme pärit ühest linnast, koolivennad ja Viktor Kingissepa nimelise Kultuurimaja maleringis käisime koos. Tulevane maailmameister oli küll olulselt vanem ja parem mängija.
Kiripoks ja muud tubased distsipliinid võib seekord kõrvale jätta:)
Huvitav, aga päris keeruline küsimus. Otsisin jälgi Kohtla-Järvelt, aga tulemuseta.
Koht on õige.
Tulevane maailmameister tuli ENSV koolinoorte meistriks, kuid täiskasvanute seas vist mitte (opereerin mäluandmetega, järsku eksin).
Taasiseseisvuse saabudes asus investeerimispankurina edukalt privatiseerima:)
Väga tagasihoidlik ja intelligentne inimene:)
Vabandust, Ets, sünnipäevaõnnitlused muidugi ka! Teist sama palju veel!!!
Kahjuks ei tea mitte ühtegi Kohtla-Järvelt pärit male maailmameistrit. Laevuke
Ka ehk Andres Kuusk?
Ja Etsile õnnitlused.
TA
Tunnistan, et Andres Kuuse nimi on minu jaoks täiesti võõras.
Andres Kuusk on selle aasta Mõttespordi maailmameister.
TA
Olev Schults. Amatööride maailmameister, kuigi see on vist umbes sama, mis orienteerumise ilmameister M21C klassis:)
RR
Olev Schults on õige vastus.
Iga-aastaselt selgitatakse truniirisüsteemis planeedi parim ELO-koefitsendita mängija ja Olevil õnnestus see turniir 1996. aastal Londonis võita. Enamamik osalejaid olevat (tipp)maletajad, kes mingitel põhjustel professionaalsest malest loobunud ja seega koefitsenti enam ei oma. Võib-olla oleks õigem võrdlus H21A klassiga:)
Hiljem oli ta Cresco omanikuna pikka aega näiteks Estonian Airi nõukogu esimees.
Tollal 17-aastane Olev võttis kaotust 10-aastasele poisipõnnile üsna tavapäraselt. Ta nimelt oli alguses kindel, et olin vaikselt mõne tema viguri laualt ära nihverdanud. Aga õnneks olid käigud üles kirjutatud. Ägedalt rünnates jättis ta kuninga hooletusse ja mul õnnestus juba hinge vaakudes vankriga matt teha. Pime kana leidis tera.
RR, autogrammi soovid kuldäärisega paberile või sobib ka niisama?
Vist on nii, et osalejate ELO peab olema<2000? Mis autogrammi puudutab, siis seni pole neid kogunud ja vist ei hakka ka ...
"Neljas oli amatööride (reiting kuni 2300) maailmameister Olev Schults (-8), "
Tsitaat mingi turniiri tulemustest, seega siis alla 2300?
TL
Võib-olla on teil õigus, ma ise kontrollinud ei ole. Mäletan ise kuidagi Olevi 15-aasta tagust juttu.
Tänapäeval tulevad tänu otsingumootoritele kõik subjektiivsete mälestustena esitatud pooltõed ruttu välja. Raske on teiega:)
Tõnu,
amatööride meistriks tuli ta aastal 1996 vist, siis oli reiting kindlasti madalam. Aga mis osavõtupiir tol ajal oli, ei tea ... Kui Wikipediat uskuda, siis praegu on nii:
However, recently FIDE has organized new World Amateur Chess Championshiops (held in 2007 and 2009) and this year it will take place in Turkey (reference: http://wacc2011.tsf.org.tr/). The entry requirements (and thus the FIDE definition of amateur chess player) that players should have an ELO rating below 2000 (and should not have been above 2000 in the past 2 years).
RR
Tere! Vladimir Poll oli minu vanaisa ja Monika Poll (Meho) tädi, mõlemad väga lähedased. Vanaisa muudkui tegi ja meisterdas neid titvu, raskusi ja kettaid :). Mina olin siis laps, aga vahepeal proovisin ise ja, käisin nendega trennis ühel talvel pedagoogilise kooli võimlas. Ega teil neist rohkem pilte v mälestusi ei ole? Annely.ahse@gmail.com
Oi kui tore. Kummaline küll, kuid vanast Pollist (nagu teda siis kutsusime) pole mul ühtegi pilti. Küll aga on pildid mälus ja silme ees :)
Postita kommentaar