Hea, et Järva teisipäevaku info o-listi tuli, muidu polekski teadnud, et Mustla-Nõmmel saab täna joosta. Ja nagu loodetud, olid maastik, kaart ja rada suurepärased.Tulemused
Eks näis, kauaks seda mõhnastikku veel on. Seis on praegu selline, et üks tükk võib olemasolevale karjäärile juurde tulla ning üks põhjapoolsem uuringuala on veel järjekorras ootamas. Värvisin võimalikud tulevased karjäärid kollaseks.
EOL on esitanud oma ettepanekud nii Mõisametsa maardla, kui ka Karude IV maardla kaevandamisloa keskkonnamõjude hindamisele, samuti Paide valla üldplaneeringule.Paide valla üldplaneeringust võeti selle tulemusel ära perspektiivsed mäetööstusmaad, kuid täpsemaid regulatsioone kaevandamise osas sisse ei viidud. Valla poolt nõuti Karude IV-lt detailsemat rekultiveerimisplaani (mis sobiks ka orienteerujatele), kuid EOLi vastus sellele ettepanekule oli, et kaevandatud maastikke pole sisuliselt enam võimalik orienteerumise jaoks taastada.
Kõige kaugemale on jõutud Karude IV karjääri (Nordecon) keskkonnamõjude hindamisega (koostab Ramboll). Viimases on hästi välja toodud, miks Karude IV kaevandamine kahjustab teiste mäeeraldistega võrreldes kõige vähem keskkonda.
Kui lähtuda sellest, et kruusa ja liiva hakatakse Tallinn-Tartu mnt jaoks igal juhul kaevandama, siis oleks ühe alternatiivina ehk mõistlik loobuda Mustla-Nõmme maastikust ja võidelda Nõmmeküla maastiku puutumatuse eest. Vähemalt midagi säilitame tulevastele põlvedele tervikuna. Praegusel hetkel soovitakse kaevandada igal pool.
Samuti ei tohiks lubada uute karjääride avamist enne, kui olemasolevad on ammendatud.
Kuid kas selline arusaam Eesti riigis töötab, on iseküsimus. Kas riik on võimeline reguleerima liberaalset kaevandamispoliitikat, selgub lähiaasta(te)l.
Kõige halvem stsenaarium on selline, et mingit regulatsiooni ei toimu, asutus, kes võidab tee-ehituse hanke, hakkab kaevandama nö oma maardlast, ükskõik, kus see siis asub. Ja teine firma kaevandab jälle teisest kohast jne.
18 kommentaari:
See kõige halvem stsenaarium on reaalsus ja kogu aeg nii toimubki. Varsti on kogu Eesti läbi songitud, sest songitakse sealt kus kasumlikum. Kinni makstud kõik.
Jah tee-ehituseks on vaja materjali, see selge, aga miks peab mõhnastiku läbi kaevama kui kruusa võib tuua ka mujalt?
Mis mõttes mõistlik loobuda Mustla-Nõmme maastikust??!
Ets, kui oled spetsialist ja tead asja, siis aita võidelda maastiku säilimise eest. Aga ma ei usu et sa seda suudad, sest arendajatel on pikad käed ministeeriumides ja kõik on kinni makstud ja ette ära otsustatud. Ära ole nii naiivne ja usu, et siin keegi midagi muuta suudab, kellel on see energia ja aeg et selle jama vastu võidelda. Hakkad suurtöösturile vastu?
1. Ei ole mina see, kes võitleb ja kellelegi vastu hakkab, vaid EOL. Aitan ainult natuke, nagu oskan. Kes oskab ja teab, aidaku kaasa.
2. Halvim stsenaarium on tõenäoline, kuid see teadmine ei aita eriti
3. Kõik kinni makstud? - ei ole nõus
4. Kust mujalt neid miljoneid tonne tuua?
5. Loobuda Mustla-Nõmmest? - kui pakkuda alternatiive, siis tuleb ju midagi pakkuda. Oleme teisele huvipoolele vastu tulnud ja kas ka sealtpoolt vastu tullakse. Siia vahele peab jääma riik, sest vastaspooli on palju ja igaühel tema isiklik huvi. Ja kes on riik? Keskkonnaamet oma ametnikega? Maavalitsuse ametnikud? Keskkonnaministeerium? Kõik käituvad kehtivate seaduste järgi.
6. Orienteerumine ja huvitav maastik ei ole tugevad argumendid.
Argument on see, et miljööväärtuslik ala, mida juhtumisi ka Teie - orienteerujad - kasutate ja edaspidigi kasutada tahate, kantakse laiali.
Pakkumist puudutades tunnistad, et ikkagi toimub kauplemine. Seal tegemist suure äriga ja mängus metsik papp. Aga kelle huvides? Uurides natuke tausta, hakkate ehk taipama...
- Miljööväärtusliku alaga pole tegemist. Miljööväärtuslik saab olla hoonestusala.
- Väärtuslik maastik samuti pole, sest vastavas maakonna teemaplaneeringus pole nii näidatud. Väärtuslike maastike eristamisel (2002) olid teised kriteeriumid. Kuid see näitaja ei mängiks ka suurt rolli
- Ühtegi kaitsealust objekti maardlate alal pole
- Kauplemist ei toimu, sest pole kellegagi kaubelda. Totaalne vastuseis igasugusele kaevandamisele ei tundu õige lähenemisena. Millised variandid jääksid üle?
- Loomulikult on mängus ärihuvid. Kelle/mille tausta uurida? Milleks?
Umbes sama, kui anonüümsete kommijate tausta uurida :)
Nad võiks selle Karude III-e võtta siis, see nagu maastiku tuumalast eemal. Teine alternatiiv on sibila oos. Oos ise ju makrovorm ja pole o-miseks võib-olla kõige huvitavam, vaid annab tõusumeetreid.
Karude III-l on kaevandamise luba olemas, juba vist võetakse ka (mets on maha võetud).
Sibila oosist jääb väheks. Rambolli arvestuste järgi (kui mäletan õigesti) katavad kõik need maardlad kokku ca 90% vajadusest(??). Natuke uskumatu.
Ets, selle asjaga pole mõtet tegeleda. Sain sellest aru, kui vaatasin Kodasoo karjääri vastaste nimekirja. Orienteerujad on passivsed tarbijad, neid ei huvita peale rajaläbimise mingi maastikuga tegelmine. Enamus on tõenäoliselt niigi oma maiste teemadega mures ja on õnnelikud, kui saavad ükskõik millises metsas omaette nohistada. Suur orienteerujate kogukond on illusioon, millega mägesi ei liiguta. Kahju:(
Ott
Miks ei saa karjääri ala rekultiveerides orienteerumismaastikku luua? Saab küll. Need ilmselt ei ole küll rekultiveeritud alad aga Jõelähtme ja Kohtla-Nõmme on ju väga lahedad maastikud. Kohtla-Nõmme on konkreetselt EMV Tavarajaks sobilik.
Üks suurem kopp töötab nädal aega ja karjäärist saab korralik mikro ala. Mõned aastakümned ja kasvab mets ja siis on lõbu laialt. Mustla-Nõmme karjääride ala on just piisavalt nii väike, et europrojekti raha eest luua eestisse korralik Prantsuse MMi sarnane maastikuruut..
:)
Aga Ott - lindude eest on mõtet võidelda? Selle huviliste haare ju umbes sarnase mastaabiga Eestis? Kui on vähegi võitlejaid siis las võitlevad kui on oluline asi. Isegi kaisutaks mõnda puud Mustla-Nõmmel kui vaja...
Etsi ühe maastiku säästmise idee on päris mõistlik.
Kurblooline ongi see, et elusloodust ja surnud loodust osatakse kaitsta, kuid inimest mitte. Meie mingisse x seadusse oleks vaja sisse tuua uus mõiste "rekratsiooniala". Alles siis saaks millelegi toetuda. Kuidas selline mõiste seadusesse saada?????? Muutuste jaoks oleks vaja inimmassi(häälekat), ühe-kahe inimese pusimine ei too tulemust.
Silver, Maardu ja Ida-Virumaa karjäärides jääb maha tohutu hulk nn kasutuskõlbmatut materjali. Jutuks olevas karjääris võetakse kõik mis võimalik.
Muidugi saab mingisugust maastikku luua, kuid see pole ju üldse see, mida kaitseme ehk Tallinna lähiümbruses olevat haruldast mõhnastikku, täis mikro-ja makroreljeefi, ilusaid männimetsi ja tihedamaid võsasid. Liivaseid tasaseid alasid - sandureid- sandurdeltasid on Tallinnast ida pool küll ja küll.
Jõelähtme ja Kohtla-Nõmme on fosforiidi ja põlevkivi kaevandamise tagajärjel tekkinud kunstmaastikud, kus mittevajalik paks kattekiht on tõstetud vallidesse. Mustla-Nõmmel võetakse liiv täielikult ära (ülevalpool põhjaveetaset), seega oleks võimalik vaid pisikeste vallikeste moodustamine. Selle töö teeb kaevandaja ja teeb seda niikuinii. Saab kunagi toreda sprindimaastiku ja kui me sellise lahendusega rahul oleksime, siis annaksime ära oma põhiargumendi - kvaliteetmaastik hävitatakse orienteerumise jaoks igaveseks.
Nõmmeküla ehk Mõisametsa piirkonna maardlates võetakse maavara allpool veepiiri kuni 7m sügavuseni ja seal ei saa hiljem peale allveeorienteerumise midagi teha.
Ott, orienteerujad näitasid oma tahet Mõisametsa uuringuala vastase allkirjade kogumise kampaania ajal (üle 300 allkirja) ja see pani EOlile kohustuse asjaga tegeleda. Esialgu oli üks pikk viivitus, kuid hiljem on kõikidesse vajalikesse kohtadesse ja vajalikel aegadel vastavaid kirju saadetud ning Paul on käinud ka kõigil avalikel aruteludel. Tihedalt on suheldud Keskkonnaametiga.
Viimasele Oti kommile lisaks seda, et Paide vald muutis üldplaneeringus perspektiivsed mäetööstusmaad rekreatsioonialadeks (puhkemaastikuks), kuid selle ajani, kui sinna tulevad karjäärid ...
("не рыба, не мясо" lause)
Ets, EOL senine tegevus on kõik tore. Mina isiklikult ei usu tagatubades pusimisest saadavat tulemust. Järgmine kord on uued inimesed samas toas ja otsused hoopis teised. Vaja oleks tekitada avalik diskussioon ja välja tuua kõik rekratsiooniks sobilkud alad.
Kodasoo karjääri kampaanias on väga vähe O-toetajaid.
Eelmine ananüüm olen mina,
Ott
Olen seda o-foorumis varem öelnud ja kaardipildil näidanud, et Kodasoo karjääri puhul orienteerumismaastik eriti kannatada ei saa. Kohaliku külaelanikuna käituksin võib-olla teisiti.
Nabala on maastikuna mõttetu vesine võss ja hariduselt geoloogina olen praegu veendunud, et Nõiakaevu veetaset lubjakivi kaevandamine ei mõjuta.
Kusagilt tuleb ju maavara võtta.
Praktiliselt iga Kodasoo päevak läbib probleemset osa. Tallinna ümbruse maastikest on see kindlasti üks parimaid. Ilma selle tükita jäävad pikemad rajad nadiks.
Maavara on kindlasti vaja, kuid täna ei tehta seda säästlikult. Oluline on papp ja kiiresti.
Ott
ps. Tuhala osas olen sinuga nõus, tänane tulemus on saadud massidega.
Ott
Ets, sinu Kodasoo kaardile joonistatud maardla on väga väike. Tegelik ala on kordades suurem.
Ott
Kõnealusele blokile on juurde tekkinud 100m raadiuses teenindusmaa, mis võtab juurde osa heast maastikust, aga et maardla oleks kordades suurem... (?)
Kust andmeid võtad, ma vaatan Maa-ameti kaardirakendusest.
1 blokk koos lisandunud teenindusmaaga on alles algus. Kui riigimaa puhtaks röövitud, siis võetakse kasutusele isklikud maad, 2 plokk. 2 plokk on orienteerumise mõttes tõesti nadi. Ilus roheala rikutakse ära.
Ott
Postita kommentaar