pühapäev, 3. juuli 2011

Ai kui hea võistlus ehk KAPA-3

Esimest korda paljukiidetud KAPA-3-l, Mati ka. Teised olid juba varem käinud.

Seal oli:
- vahvalt suur telklinnak, kus kõik mõnulesid nii võistluse ajal kui selle järel. Ei kiirustatud kohe koju, vaid nauditi kena suvepäeva veel peale võistlust
- lahtine külm õlu, pannkoogid moosiga, kontsert, sääsevabad soojad suveõhtud
- väga head maastikud ja rajad, sh sprint Smiltene linnas.

1.päev - "Ära tahavad tappa"

Tõsine palavus ja füüsiliselt ning tehniliselt väga nõudlik rada. Teejooksu praktiliselt polnud, etapid olid pikad, kogu aeg pidi kaardis olema. Palju mahalangenud puid, pidevad kukkumised. Selle päeva maastik asus 2007.aasta rogaini EM-i kaardi lõunapoolses osas, just selles rõvedikus, kus paljud nooremad härjad murdusid.
Sixten ütles peale jooksu ja enne dušikraani avamist, et ära tahavad tappa ja täpselt selline tunne oligi. Raske oli, väga. Ma ei tea, mis ta pärast dušikraani avamist ütles, sest kuum vesi pidi karvad maha võtma.

Jooksu algus läks kehvasti, sest esimesse punkti minnes ei suutnud ma kaarti ja maastikku kuidagi kokku viia. Kiirus oli väike, ettevaatlik, kuid pilti ikkagi ette ei saanud, st ei suutnud vahet teha positiivsetel ja negatiivsetel pinnavormidel. Möödajooks, viga 5min.
Ka 2. ja 7.punktiga minutilised vead ning kokkuvõttes 5.koht. Igors Bužs oli tublisti ees, teised üsna koos.
Tulemused

2.päev - konkurentsist välja

Jällegi palavust 26 kraadi. Kohe alguses 3.punktiga möödajooks ja lisaronimine. Ja siis 4.-ndaga 7-minutiline viga, millest ei saa siiani aru. Kas läbitavus ja seega ka kiirus olid eilsega võrreldes nii head, et jooksin hullult üle. Ehkki ma ei kiirustanud üldse???

Peale 4.-ndat panin nö pillid kotti. Motivatsioon oli kadunud, sest medalikonkurentsist olin väljas ja sellega muutus ka liikumine ülivaevaliseks. Otsustasin hoida jõudu õhtuseks sprindiks, raja läbisin peaaegu jalutades. Kuid seegi polnud palavusega kerge. Trikikas oli KP13, mida näiteks Kalle Ojasoo peale pooletunnist otsimist ei leidnudki. Mul läks sellega veel hästi, kuid järgmise (KP14) tunnistasin leidmisel valeks ning otsisin tulutult 5min teise numbriga punkti, mida polnud. Lugesin legendist KP-numbrit valesti ja tegin seda isegi jalutades!

2.päeva rada oli rohkete tõusudega ning seetõttu jällegi füüsiliselt väga raske ja samas ka tehniliselt nõudlik. Ühesõnaga, koos palavusega eraldati terad sõkaldest ja mina sattusin rämpsu hulka.

Peale jooksu turgutasin end (nagu eelmisel päevalgi) õlle ja Coca-ga, sest enesetunne oli üsna vilets. Mõnus oli istuda ja lobiseda, kuid füüsiline vorm oli alla igasugust arvestust.
Tulemused

Sprint

Õhtul kell 18.00 Smiltene linnas.
Kergel soojendusjooksul hakkas magu või maks Coca-joogist kõvasti pistma. Enesetunne oli küll juba parem, kuid uus probleem tegi enne starti murelikuks.

Stardist minnes hoidsin kontrollitud head kiirust. Kuid etapp 1-2 osutus natuke keeruliseks. Esimese hooga hindasin vasak- ja parempoolsed variandid ära ning vaatasin veel, et ehk saab otse üle jõe. Selle mõttetöö ajal liikusin otse nõlvast alla ja natuke paremale minnes kaotasin veelgi kõrgust. Siiski hakkasin jõe sinises äärejoones kahtlema, st, et kas sealt üldse ongi lubatud üle minna ja pöördusin tagasi vasakpoolse variandi juurde. Uuesti väike tõus ja suur laskumine, viga kusagil 20sek.
Etapil 2-3 jooksin majade vahelt. Ühes kohas oli must joon ees (väike paekividest laotud astang/müür), jäin jälle kõhklema. Kuid lähedalasuv Kolla ütles, et teisedki läksid siit. See oli peenike must joon, ehkki jooksu pealt raskesti jämedast eristatav.

6.KP-s olin liider, 7.-ndaga kaotasin ühe positsiooni. Alt ringiminek polnud vist kiireim variant.

Medali- või ka esikohajooks lõppes 8.-ndas punktis. Looduslik heinamaa, mitmed lohad jne. Kaotasin seal terve minuti.

Üks pisike kõhkluseviga veel 10.-ndaga, ränkraske staadioniring ning oligi läbi. Kokkuvõttes 7.koht.kaotust M45 klassi võitjale 1:12. Tenno Alamaa sai 3.koha.
Tulemused

3.päev - enesetunne nagu parematel päevadel

Õhtul läks jahedaks ning hommikulgi polnud palav. Tundsin eneses värskust ja jõudu, eilne sprint oli hästi mõjunud. Nädalaalguse haigusevimm hakkas vist ka taanduma.

Olin tegemas väga head ja kiiret jooksu kuni etapini 19-20, kus läksin hooletuks. Tundus, et lõpuni jäi veel ainult teejooks ning läksin suunaga vasakule, lugesin oja kraaviks, olin kurat-teab-kus, lõpuks mõistsin lollust ning tegin tagasiparanduse. Otsisin veel valest süsteemist punkti ka. Viga 2 min.
Edasi vajutasin Mamisest mööda nagu postist, sattusin tee pealt kogemata võsarajale ning olingi jälle seisus, kus arvatav asukoht kaardipildiga kokku ei läinud. Ootasin punktiküngast vasakul, kuid see oli hoopis paremal. Kuna olin ägedas panemise hoos, siis tegin soos veel ühe lisaringi. Viga alla 2min ja olingi kokkuvõttes esikohalt langenud viiendaks.

Lõpp tundus lihtne, hakkasin konkurentidele ära panema, läksin hooletuks jne. Ma tean, et nii ei tohi. Suurepärane jooks läks aia taha. Tulemuseks 5.koht.
Tulemused

Kõik tulemused ja graafikud

KAPA-3 oli suurepärane võistlus, o-nauding. Täiuslikust elamusest jäi puudu ainult hea tulemus. Seda siis teine kord.



Kommentaare ei ole: