Eile oli siis psüühilise läbimurde trenn - tavalisest pikem suusasõit. Tegin 6x7,1km, normaalse tempoga. Rahvast (sh tuttavaid) oli omajagu, seetõttu ka lõbusam sõit.
Neljandal ringil hakkas kuklasse hingama Twisteri tiim. Mis see "sportlane" ikka sellisel juhul teeb, kui vajutab natuke gaasi juurde. Mingil hetkel hakkasin juba kärsahaisu tundma, kuid see kadus järsku ühel hetkel. Üllatavalt valutu oli sõita, tegin pärast kiirendust veel 2 ringi otsa.
Nii pikalt pole ammu viitsinud trennisõitu teha.
Järgmine psüühiline läbimurre peaks tulema kevadel - 30km jooksu maanteel. Viimati jooksin trennis üle 30km 25 aastat tagasi. Loodetavasti õnnestub ka sellel aastal joosta Otepää-Tartu maratoni, enne seda olekski vaja teha üks nii pikk ots.
.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar