.
Kes meist pole sellel lennuväljal käinud, omal ajal viisid sealt reisid Kesk-Aasiasse , Siberisse ja mujale itta.
Paar meenutust:
September 1981. Saabusime Tõnniga Domodedovosse õhtul. Ehkki lend Kamtšatkalt oli kestnud 9 tundi, jõudsime kohale täpselt samal ajal kui välja lendasime. Elu pikim päev. Õhtul oli juba paras unekas, kuid kõht oli hirmus tühi. Polnud mõtet kuhugi minna, lennuk Tallinna väljus hommikul.Kolasime lennujaamas natuke ringi ja leidsime kohviku. Menüü oli väga niru, mingi kotleti saime siiski lauale. Ei mäleta, et oleksime õlut või midagi kangemat võtnud, praegu isegi imestan. Kes Tõnni teavad, ei usu seda kindlasti.
Magamiskohad polnud kiita. Sättisin end ühe tiibklaveri alla, Tõnn ronis vist selle peale (?). Peaasi, et sai lennujaamas öö ära veeta.
Öösel tunnen, et miski on mäda, sees keerab korralikult, kuid tahtejõud oli tugev ja surusin kõik alla tagasi. Vastu hommikut kiirelt kempsu. Kõik, mis sees, tuli välja. Igalt poolt. Tõusis palavik, enesetunne oli väga vilets.
Tõnn oli toidumürgituse osas kogenud, esimeste tundemärkide ilmnedes läks öösel WC-sse ja ajas näpud kurku. Hommikul oli juba üsna reibas.
Mina külastasin veel lennujaama arstipunkti, kus siiski arvati, et suudan Tallinna lennata.
Suutsin, Domodedovo kotletid Eesti mehi ei tapnud.
(või olid need siiski Šeremetjevo kotletid?)
Teine lugu oli pikem. Teine kord.
2 kommentaari:
Aasta oli 1987 ja tulime Ašabadist, ees ootas sõit bussiga Šeremetjevosse.
Istume bussis ja ootame, väljasõiduni aega 1 tund. Avastasin, et olin nokatsi lennukisse jätnud. Kuna teha polnud midagi, siis läksin täpselt sama teed, mida tulime lennukist (seekord juhatati meid mingite kõrvaluste kaudu), tagasi ehk näkkab. Ja näkkaski, olin lennuväljal, käisin kaks lennukit läbi ja kolmas oli see, millega saabusime Ašabadist, läksin lennukisse ja ütlesin stjuardessidele, et nokats jäi siia. Nemad vastu, et ju koristajad on selle ära koristanud. Mina vastu, et aitäh ja läksin sama teed mööda tagasi ja istusin bussi.
Keegi ei küsinud, et kuhu, miks jne.
AL
:) Usalduslik ja turvaline maailm?
Kunagi jooksime Taškendis suurte seljakottidega Aerobus'i (IL-86) peale nagu tavalisele liinibussile, kõikidest väravatest mööda, ilma igasuguse kontrollita.
Postita kommentaar