Tegin minagi trenni esimesel lumel ära - 1h 15min. Joostes metsas, kus lumi oli kohati üsna paks. Oli ka mõnusamaid kohti, seal sai lennukalt äsatud. Nii lennukalt, et isegi kerad ei riivanud lund (vt.pilti).
Mets oli üleni lumes, mida tuli ja tuli juurde. Ei kitsi, ei rebaseid, ühtegi loomajälge - ühesõnaga, ei haisupoegagi. Natuke ikka tiirutasin võsas ka, mine tea.
Pärast vaatasin kaardilt, kus käisin. Oli teine natuke kõrgele pandud, enam-vähem sain pildi ette. Kodus vaatan veel ERR suusaportaalist üle.
Rajamasin oli ka kohal ning üks suusamees ukerdas ringi.
Peab vist suusad välja otsima.
18 kommentaari:
Ei kitsi, ei rebaseid. Millal Rebasemäel viimati rebast nägid? Mina kohtasin ikka mitmeid aastaid tagasi, nüüd on nad vist kaugemale kolinud. Rahvast liigub liiga palju.
TA
Rebasemäel pole rebaseid kohanud, kaugemal metsas väga harva.
Kas Rebasemägi sai nime sellest, et seal elas üks rebasepere? Huvitav, millal see nimi pandi ja kes pani?
Seal mäe kõrval põhjapool küljes oli koopa ava, kust läks urg mäe sisse. Ma usun, et see on siiani alles. Mina olen seda kogu aeg Rebasemäeks kutsunud, huvitav et keegi teine siis ka ja nüüd ametlikult kaardil sama nimega. Rebasepoegi oli ühel suvel mäe otsas üsna tihti näha.
TA
Tuttav trennimaastik ka mulle, isegi vägagi tuttav, ka see mägi aga seal olen rohkem kitsi kui rebaseid näinud. Vanad tankirajad on ka veel selgesti eristatavad kuigi võsa kasvab peale. Aga seal on mõnus joosta, miks mitte ka suusatada, annab elamuse, erinevalt laiast saanirajast.
Meie viimasel Rebasmäe külaskäigul oli rebane täitsa olemas. Luusis, seal ja jälgis eemalt kurgesid. Terve aeg kui tornis patseersime nuuskis ta ringi üsna meie vahetusläheduses. Kusjuures meid oli seal terve kamp umbes (10-15).
Kris, Sinu Rebasmäe paistab olema üks väga põnev koht, kuid kas see on ikka Keila suusaraja Rebasemägi?
Torn ja kured on midagi uut :)
Kui ei ole, kus siis Rebasmäe asub?
Ei, Keile suusaraja Rebasemäest tõesti ei pajatanud. Rebasemägi, mida mainisin asub Karula rahvuspargis, Lüllemäe lähedal.
Lisasin oma blogist jutu - Rebasmäe tornist ja reinuvaderi tegemistest. Väikene suvine meenutus, lumerookimise vahele
#Laupäeva õhtupoolikul otsustasime oma silmaringi avardada kohalike vaatamisväärsuste vaatamisega. Ilm oli tapvalt kuum ka kella 8 aeg õhtul, nii saigi otsustatud - vaatame Rebase vaatetorni ja otsime mõne ilusa järve, kus veemõnusid nautida ja end korrakski jahutada. Vaatetorn teadagi asus mäe otsas. Mäeotsa viivat teed palistas ühelt poolt värskelt niidetud heinamaa, teisalt karjaaed koos lehmadega. Niidetud heinamaal tervitasid meid toonekured, kes maiustasid seal konnadega. Kaugemalt paistis uudishimulik reinuvader, kes omakorda lootis leida kõhutäit kurgede näol. Tiirutas va kavalpea päris kurgede lähedal, meie segasime ainult natike tema kurikavalaid plaane, sest heinamaalt ei lahkunud ta kogu meie sealoleku aja jooksul. Torn ise oli kõrge, suur ja massiivne. Jämedatest palkidest tehtud, korraliku trepiga ja vaheplatvormidega. Siiski oli väga ebakindel tunne, kui sai jõutud kõige ülemisele vaateplatsile. Tundus, et torn kõigub, kuigi oli täiesti tuulevaikne. Vaateplatsi ülemisel korrusel oli igast ilmakaarest tehtud panoraamfotod, mis olid õigesse ilmakaarde paigutatud, koos jutu ja viidetega, kus miskit on. Nii oli seal kirjas, et Valga on 24 km (vist) kaugusel, väiksemad järved ja mäed koos nimedega jne. Igaljuhul väga hariv materjal.#
Ah see Rebasemägi! Oi kui teravate emotsioonidega meenutan seda kohta:
Rogaini MM Karulas. Olime liikunud 2h 20min, kõik oli suurepärane. Ja siis, vahetult enne Rebasemäge, lõhkus Marje oma SI-pulga käepaela.
Kõik oli läbi, hinges valitses tühjus, kibestumus, kurbus...
Lugu ise SIIN ("Võistlus")
Aga kiskjatest elavad Keila metsas veel naaritsad. Naabrimees on paari aasta jooksul meie majade vahelt 5 või 6 tükki kinni püüdnud. Eks nad metsast tulevad.
TA
Rebasemägi, nö Keila metsas? Huvitav, kus see võiks olla?
Piparkoogi sissekande piltide juures on see mägi täitsa olemas.
Nende Keila metsa mägede nimedega on huvitav lugu. Nüüd on nad kaardil, osa on rahvasuus juba pikki aastaid (Tankimägi), osa on kasutusse tulnud hiljuti (7-tõusu mägi), paljud on kaardile saanud esmakordselt (SOSi tõus, Paljandi küngas, Rebasemägi, Loodemägi (ehkki asub lõunas) jne.)
Eks näis, mis nimed ellu jäävad, kõik tunduvad olema üsna loogilised.
Aga kes need nimed ikkagi välja mõtles ja kaardile pani? Rein Seppius või keegi teine või kolmas?
Mingist nimede konkursist nagu vahest tänavate puhul on olnud, ei ole kuulnud.
TA
Kaardi tellija ütles mulle :)
Arvatavasti oli neid nimesid mitmete inimeste vahel arutatud. Mulle ei meeldinud esialgu Loodemägi (asub lõunas, ehkki Loodeosa elurajooni juures), muud nimed olid OK. SOSi tõusuga läks ka aega. Kuid sellele soolikale ei oskakski nime panna.
SOS asemel oleks võinud vabalt olla Sossi mägi (Tallinnas on ju ka) või Krossimägi (mälestuseks krossirajast). Loodemägi võib küll ajada inimestel pead sassi ilmakaarte osas.
TA
Iseenesest Eduardi postitustest, Keila metsa ja tervisaradade osas, läbi käiv teema on olnud ka nö tankodroom. Mis iseenesest polegi paha idee, näiteks terviseradade promomise osas ja olemas ka endine/praegune Tankimägi. Siit võiks arendada edasi, näiteks 7-tõusu mägi oleks võinud olla Komandopunkti mägi jne :)
Krossimägi, igavesti hea mõte ju.
Olen ka kunagi järjekindlalt Komandopunkti nime kasutanud, kuid sportlastel ja rajameistritel on ikka jutuks olnud 7-tõusu mägi. Mis seal ikka, see nimi iseloomustab ju mäge hästi (kohanimena oleks õigem "Seitsme tõusu mägi").
Krossimägi on jah hea nimi, ehkki pinnavorm on rohkem nagu seljandik, vall, hari vms.
Nimetusi võiks ju igasuguseid pakkuda. Loodemäe asemel nt Ussikeele mägi. Teed lähevad sealt ussikeele moodi ja rästikuid olen ka läheduses näinud.
7-tõusu võiks ju krooniaja mälestuseks olla Kroonimägi.
Aga kui juba nimed olemas, mis sest enam.
TA
Krossirajaga seoses tuli meelde, et kui 70-ndatel krossivõistlusi peeti, läks krossirada üle Tankimäe.
TA
Postita kommentaar