Võib-olla tõesti ...
Plaanisime Marjega teha Libahundil veel viimase tirimise. Katsetasime isegi vedamiskummi ära. Rajameister Mairolt oli pakkunud raskeid ja väga raskeid valikuid, vajalike punktide ühendamine ei tulnud üldse kergelt. Lisaks rohkelt üllatuspunkte.
Võistlus algas omapäraselt - üks liige pidi jooksma ca 2km ja võtma maastikult 3 punkti. Polnud paha lahendus, hajutas hästi rohkearvulise seltskonna ära. Jooksin seal minagi, maa oli lumine, päike paistis, päris palav oli.Esimene punkt oli mingi võsanukk. Teises punktis avastasin, et punkte on rohkem kui üks. Võtsin punkti ja hakkasin tagasi keskusesse jooksma, kui märkasin järgmises augus ka punkti. Jälle nr 2. Igaks juhuks võtsin ka selle, ehkki olin üsna kindel, et esimene oli õige. Siis oli veel üks punkt ja vist veel. Neid ei puutunud. Hetkel ei teagi, kas tegin midagi valesti, sest lõpptulemuses kukkusime esikolmikust välja.
Sprindist tulin välja ca 11.-ndana ja sellelt kohalt oli hea minna lisaülesandele. Kahjuks oli seal siiski paras seltskond ees, aega kulus veel ka segadusele, et kust, mida ja kuhu tooma-viima pidi. Lõpuks trossil ja ülesandeks allasõites pisikese liivakoti vise märklauda. Lihtne.
Sõidu ajal mõtles üks ajupoolkera, et viskel tuleb arvestada enda liikumist (st tuleb visata natuke varem), teine poolkera aga leidis, et viskama peab tugevalt, siis liikumine ei mõju. Käsi täitis kahjuks mõlemat käsku korraga ja nii ma virutasin - tugevalt 1,5m enne märki vastu maad. Ja 5 punkti oligi läinud. Nii lihtsalt.
Edasi oli tõsine orienteerumine ja seda jätkus õnneks pikalt. Suunajooksud, teevalikud, läbitavuse mõistatamine ja paremate liikumisteede leidmine. Põnev. Kõik punktid kaardi edelaosas olid tehnilised. Häiris aga märg ja külm olek. Vihma sadas, puuokstelt tuli pidevalt lisa. La Sportiva tossude paelad tulid kogu aega lahti(sidusin vähemalt 8 korda), külmunud näppudega polnud nende sidumine ja peitmine kõige meeldivam.
Kaart suuremana
Teine lisaülesanne oli punktis 82, kus tuli lahendada üks kolmest vigurülesandest. Kõigepealt üritasime ketti rõngaste seest vabastada, ei saanud mõmmigi aru. Siis võtsin Rubiku kuubiku sarnase asja ja kuna seal oleks läinud terve igavik, loobusime. Kaotasime ca 4min ja 4 punkti. Punkte muidugi ei kaotanud, sest polnud neid saanudki.
Põnevaid o-juhtumisi oli mitmeid:
63-55 - Peale Nurme talu pöörasime jälgede järgi vasakule, kuid vist liiga vara. Ees oli üks noorte segatiim, kes liikus vägagi enesekindlalt. Selle peale hajus meiegi tähelepanu ja mingil hetkel hakkas asi kontrolli alt väljuma. Saime õigeaegselt piduri peale, tegime järsu suunakorrektiivi ja varsti oli ka KP55 käes. Kaks noortetiimi (üks oli 207) jäid aga metsa. Ei tea, kui kauaks, sest asukohast arusaamine polnud üldse lihtne.
34-67 - Suvalisest kohast suunaga punkti. Arvestasime soo serva jm., kuid täpselt punkti jõudmine oli väike ime. Lage oli kah nagu oli, õieti polnudki teist.
52-60 - tehniliselt raske punkt läänepoolt tulijatele. Hoidsime suunda, kuid kõik rajakesed ja jäljed kiskusid vasakule (so põhja). Vägisi tuli paremale parandusi teha ja kui lõpuks keskmises võssis Lauri ja Lea Leppikut nägime, oli kohe kindlam tunne.
Jõudsime joostes jõeni, aga kuhu??? Mina oleks tahtnud minna lõunasse, sest liiga palju olime kaldunud põhja. Õnneks tuli lõunast hilisem võitjapaar - Jürgen ja Alar, kes olid lõunas juba punkti otsinud. Liikusime koos piki jõge põhja, kuid punktini oli maad vähemalt 400m. Uskumatu kalle paremale ja seda kõigilt kogenud orienteerujatelt...
Lisaülesanne KP85 ehk 5 lisapunkti läbimine mõõtkavas 1:2000 Rummu tuhamäel. Olin seal esimest korda. Sürr ja põnev. Selliseid ovraage olen näinud Lõuna-Kasahstanis, näiteks Valgetes Mägedes, kuid mitte Eestis. Lisan siia pildi Valgetest Mägedest, sest Libahundil ei näinud ma mitte kellegi käes fotokat.
Nibin-nabin jõudsime teha ka lisaülesande punktis KP 81. Aega oli selleks 4-5 min ja tuli läbida kuristiku kohal rippuvate köieaasade rada. Sain kuidagi hakkama, ehkki see mulle ei meeldinud. Kuid ülesanne oli selge ja kuluv aeg enam-vähem ka. Jooks finišisse oli väga kiire, jõudsime 1min kontrollajast varem.Läbisime 35,3km + stardiülesanne 1,9km
Orienteerumispunkte saime kenasti (130), Loorits-Sulg (Printcenter jalutajad) näit 125 ja Liblik-Rant (seklusklubi Xdream) 121. Kuid hiljem, kui lisati veel lisaülesannete punktid, möödusid meist Loorits-Sulg. Autasustamisel me üllatusena siiski esikolmikus polnud, 2 miinuspunkti kustutati lisaülesandes ootamise eest ära Kuldma-Raiskil (M). Kuidas Liblik-Rant meist möödusid, näeme ilmselt hiljem Exceli tabelis :)
Kokkuvõtteks võib öelda, et Libahundi tiim oli teinud jälle väga vinge ürituse, rajameister Mairolt Kakko oli punktide mahapanekuga ikka väga kõvasti vaeva näinud. Ütles, et autosõitu tuli üle 70km ja jalgsi üle 30km. Reede oli olnud väga pikk ja väga märg päev.
Kuid punktid tuleb ka kokku korjata :(
Tulemused
Nüüd on vist tirimisest siiber. Jalg on nii haige ...
Teisi muljeid:
Martti
Lauri
HP-Sport
11 kommentaari:
Meil oli üks meeskonna liige paar päeva varem haigusest paranenud ja vastupidavust jäi vajaka. Seetõttu oli äärmiselt kasulik lisaülesanded lahendada. Tegime kõik ära.
Pean ütlema, et 82 vigurülesanne oligi kõige raskem/ajakulukam. Saime selle sõlmes kuulidega asja lahti lõpuks, kuigi loobumismõtted jooksid mitu korda peast läbi. Ajakulu oli ka korralik 10-15min kindlasti.
Kõige lahedam oli see tuhamäe lisakas. Ainulaadne maastik Eestis.
Meile meeldis see seikusrogain. Esimest korda tegime ja järgmisele lähema ka raudselt!
Põnev lugeda.
Ise jätsime peamiselt just tolle külm ja märg oleku pärast minemata (mida okt lõpp paratamatult on). Tund aega Tarmaku päevakul lumes vettinud jalgadega on väljakannatatavalt värskendav, aga kuue tunniga poeks nii palju rõskust kontidesse, et annab teist pärast välja peksta.
Rummu aherainemägi oleks muidugi elamus olnud. Mõned on seal koos pildimasinaga ekskursseerinud ja veebi jälgi jätnud -
http://raitjamarin.wordpress.com/2010/10/06/rummu-magi/
Aga Libahundi kaardid mulle meeldivad - kõigi nende talu nimede ning hiietammede, peakraavide ja korstna piksevarda tippude äramärkmisega.
Seiklusrogain on hea mõte ja lisaülesanded rahvale meeldivad. Imestan, et Libahundil on väikese eelarve juures lisaülesannetega nii palju vaeva nähtud.
Omaette küsimus on lisaülesannete eest saadavate punktide osakaal. Seekord maksid need lausa 5p. Sama punktikoguse saamine maastikul on ikka parajalt kõva töö.
Zazibea, ilm oli jah 6-tunniks natuke karm. Liikudes polnud hullu, kuid lisaülesannetes seismisel tuli külm sisse (kõik riided olid seljas läbimärjad).
Tänud vahva lingi eest, suurepärased pildid. Libahundi kaardid on tavalised Eesti Põhikaardid. Mairolt oli sinna ortofotode järgi natuke lagedaid juurde lisanud, kuid looduses oli (värskeid) raiesmikke tunduvalt rohkem.
Ets, KOKU-l ju ka kõva tirimine tulemas. Eriti kui vaadata infot: "maastiku läbitavus varieerub keskmisest kuni džunglini. Maastik väga liigestatud ja Eestimaa kohta suurte kõrgusvahedega.... Kuna võistlusel kasutatakse vanu kaarte, siis need ei kajasta läbitavust õigesti.... jne.", kusjuures võitjatele pakutakse 22 km rajal 5.30 kilomeetriaega ?!
RR
Lähen KOKU-le jalutama, 12km. Rohkem ajaliselt ei jõuaks, kaardistajate seminar tuleb peale. Partnerit pole otsinud, ehk lastakse ka üksi.
Loodetavasti on lood sinu jalgadega ikka paremad, kui laulus...! Hooajale sai ilus punkt pandud rasketes oludes. Kui nüüd tulemused ka ilmuksid, saaks rahus puhkama hakata...
Marje
Jalad juba OK :) Selg sai vist natuke külma ja kiirgas valu puusa. Hakkab üles sulama.
Vaatasin, et meilt on maha võetud 6 punkti. Tuli välja, et esimene oli vale (ma ei tulnud selle pealegi, et hajutus on ja numbrid samad).
2 punkti võeti maha liigse torke eest (see oli vist esialgses arvestuses sees, seega saime 128p).
Kuid mille eest veel 2 punkti maha võeti, jäi arusaamatuks. Sest 2. ja 3. punkt olid täitsa olemas.
Aga noh, see polegi eriti oluline, 5.koht on ikka parem kui 4.
Lauri lisas kommentaari, kuid millegipärast siia lehele ei tulnud. Proovin ise panna.
Tore üritus ja igati meeldiv elamus. Lisaülesannete koha pealt olen Etsiga samast leerist ja eelistan "trikkideta värki". Imestan alati selliste seiklusvõistluste korraldajaid, et see on ikka hull ettevõtmine igaks võistluseks paras posu uusi lisaülesandeid välja mõelda, korraldada kõik vajalik logistika, instrueerida lisaülesande kohtunikke, trükkida lisakaarte ja mida kõike veel ja siis pärast võistlust kaks päeva kõigi võistkondade tulemusi ükshaaval üle kontrollida, sest ilmselt ükski tarkvara ei saa kunagi olla nii kaval, et see kõikvõimalike lisaülesannete formaatide ja trahvisüsteemidega kohalduda suudaks. Nii et respekt selle võistluste korraldajate suhtes.
Samas kaldub mõte sinna, et kas ja mida oleks võimalik teha nii, et loto osakaalu veidi vähendada. Ehkki seiklusvõistlus ongi ehk rohkem seiklus kui võistlus ja lisaks kiirusele/osavusele/taibukusele ongi vaja ka mõnevõrra õnne. Kuid mu meelest on head lisaülesanded sellised, kus tuleb mingi lisalõik läbida ja selle läbimise juures on oluline nutikus ja/või osavus. Nt. mikro-o, valikorienteerumine, takistusriba läbimine jms on kõik igati head lisaülesanded. Selliste puhul ei teki üldjuhul probleeme ülesande läbilaskevõimega ja vead saavad n.ö. loomulikus korras karistatud. Samas sellised lisaülesanded, kus on kasutada piiratud hulk riistu ja/või esimese katse ebaõnnestumise puhul ei ole uut katset või mingit asendus- või täiendavat ülesannet, tõstavad võistluses õnne osakaalu.
82 lisaülesandesse jõudmisel pakuti meile 5 minutit ooteaega, kuid jääda vihmasajus 5 minutiks kohapeale seisma tundus halb mõte, otsustasime loobuda ja edasi liikuda. Mati ja Kaja külmetasid seal jalgu, kuid jäid ikka tühjade pihkudega.
Lauri
Jah, lisaülesannete koha pealt on maitsed erinevad. Oleme üritanud pakkuda võimalikult laia ampluaad ja kasutada ära maastiku omapära ning sel leiduvaid objekte. Seekord oli maastikul suurepärane Kallaste talu seikluspark. Probleem aga, et lähedal stardile ja kõik atraktsioonid kobaras koos. Ühe ülesande teisaldasime Kallastelt kaugemale metsa (KP83). Seal saaks veel vähemalt 2 Libahunti teha erinevate ülesannetega. Ei saa öelda, et meil järjekordade vältimine just kõige paremini õnnestus, kohtunikud ei olnud kohe alguses selliseks olukorraks päris valmis ja ka rollijaotus ei saanud parim. Hiljem vilumus tõusis ja probleeme erilisi polnud.
Orienteerumisega seotud ülesandeid on ikka olnud ja kindlasti tuleb ka edaspidi. Kõik 6-7 ülesannet orienteerumist või sellesarnast oleks aga liig.
Ets, esialgses summas on Sul tegelikult 3p ülearu kuna nii 98 kui 96 eest arvestas programm mõlema eest 3p. 93 on vale, seetõttu on kõrvaldatud ülearune 3 ja trahviks võib nimetada 3 punkti, kokku -6.
Stardiülesandega ma ka ise päris rahule ei jäänud, mitte ülesande endaga, vaid pigem info edastamisega. Oleksin vist pidanud punktid mitte järjekorra-, vaid tunnusnumbritega tähistama. Või siis suuliselt-kirjalikult rõhutama, et tuleb võtta ÕIGE punkt. Aga kuna tabavuse % oli 65...70, tundus, et suur osa sai asjast siiski aru ja jätsime algselt mõeldud punktisüsteemi jõusse.
Punktikorjamine oli käkitegu võrreldes panekuga, siis oli lumi peaaegu kadunud. Reede oli ikka ekstreemne päev küll, kui sel päeval oleks võistlus toimunud, arvan, oleks tulemustes keskmiselt -15-20% olnud. Mets oli üleni märga lund täis, ka nähtavus oli seetõttu olematu. Metsas 30m kaugusel põllust või lagedast näiteks ei pruukinud aru saada, et juba lageda ääres oled. Ma polnud selliseks asjaks valmis ei auto (suvekummid) ega riietuse poolest, sest hommik Tallinnas oli veel üsna OK.
Võistluspäeval oli osa sellest ekstreemsusest veel alles, aga eile oli juba paradiis, mis sest, ei kohati tilkus vihma, +7 oli juba nagu lõunamaal:)
Mairolt
Lisaülesannete osas jagan Etsi ja Lauri seisukohta. Meil Liisuga läks 20 minutit puhtalt sabasseismise nahka, mis ka kohtuniku poolt fikseeriti. Kui oleks teadnud, et sellevõrra võib kontrollaega ületada, oleks lahedalt jõudnud veel ka KP81 ära noppida. Millegipärast eeldasin, et ooteaeg lihtsalt lahutatakse lõpuajast, aga eks loll õpib oma vigadest, tark lolli omadest ja geenius targa vigadest:). Muidu oli mõnus - eriti meeldis rogaini kohta tehniline edelaosa. Päike tegi olemise soojaks ja külm hakkas ainult KP82 nööripundart lahti harutades. Mis mingi ime läbi mul isegi õnnestus.
"Oleks" on paha poiss, aga kui POLEKS sina esimest kp vale võtnud ja kui OLEKS liivakotike ringi maandunud ja kui OLEKS neid vidinaid kiirelt lahutada õnnestunud, siis me OLEKS ikka päris hea tulemuse saanud. Palju rohkem kui 100 aastase võistkonnalt oodata!
Toredaid elamusi KOKU-l!
Marje
Postita kommentaar