laupäev, 28. november 2009

Tarmaku päevak Löwenruh pargis

Aju tahtis tuulutamist. Orienteerumine sobis selleks hästi.
Rajaks pakuti koridor- ja km-o -d. Esimene etapp koridoris, järgmised kaks tavalised sprindid.
Võtsin pika raja. Kõik oli lihtne, liigagi lihtne. Tuli aju teadlikult korrale kutsuda, st töös hoida.
Kõik läks hästi, kuni kolmandas jooksus etapil 4-5 hakkas aju mõtlema autojamaga seotud asju. Seda, et kuidas ikkagi eile hilisõhtul kell 11 prooviti minu kaela veeretada otsuse tegemine inimsaatuste osas... Tagantjärgi uskumatu lugu, eriti see, kuidas ja kelle poolt seda tehti. Aga asi pole veel läbi.

Orienteeruja minus jälgis segavat mõtlemist kõrvalt, kuid pidurit ei tõmmanud. Selle tagajärjel jooksin punkti kõrvalt mööda ja nii veel 150m edasi. Kui seisma jäin, ei saanud midagi aru. Õnneks seisis tee ääres Savinov ja näitas, kus olen - kaardilt pikalt väljas. Ja nii ta kaotaski mulle kokkuvõttes mõne sekundiga :)
Viga tuli sellega üle 2,5min. Aga kiirus oli hea, vaatamata eilsele metsajooksule, kus tundsin väsimust.
Pildil: Mänguasjad suurtele ja väikestele





4 kommentaari:

Marek ütles ...

Sinna ülespoole saaks ka seda o-kaarti laiendada tegelt.

eduardp ütles ...

Saaks, aga kas on mõtet.
See suurte majade vahel jooksmine oli liiga lihtne, mõelda suurt polnudki vaja.

Marek ütles ...

No ei tea midagi. Viga saab alati teha. Mõne pika ja lühikese etapi vaheldumisega saaks midagi pakkuda küll. Siis ei pea vähemalt km-o-d enam tegema, vaid saaks ka täispikad (ka pikemad) rajad. Parem ikka, kui mööda Mooni tänavat pikalt jooksmine.

Anonüümne ütles ...

Hello to every one, the contents present att this web page are geenuinely awesome for people knowledge, well,
keep up the good work fellows.