kolmapäev, 23. september 2009

Rogain. Teostus ja analüüs

Raja planeerimine läks üle kivide ja kändude, sest esimese versiooni linnulennulise pikkuse korrutasin 1,15 asemel kogemata 1,5-ga, mille järel hakkasime rada usinalt lühemaks tegema ja punkte välja viskama. Lühendatud variandi tegeliku pikkuse mõõtmisel selgus jällegi, et kilomeetreid tuli kokku väga vähe. Panime juppe juurde, ikkagi vähe. Siis sain korrutustehte veast aru ja lisasime veel 27-26-37 (need, mida Kaminskis-Liepina lõpus ei võtnud). Kokku tuli ca 61km, mis tundus pikki teejookse arvestades suhteliselt realistlik. Planeering tuli sama, mis segatiimide arvestuse võitjatel 2 Wet Shirts (Kaminskis-Liepina), kuid vastupidi. Meie välistasime kohe mineku põhja - üsnagi ebamäärasele, tõenäoliselt ebameeldivale ja tehniliselt raskele maastikule. Lõpus olid seal ees suured lohad ja orienteerumine-liikumine lihtne.


Comparison of the routes (blue - 2 Wet Shirts, red - KEKRSK)






Alguses olid pikad teejooksud. Marje, kes võitles kaks päeva tagasi kurguvaluga, oli stardis kahvaturoheka näojumega ja ei tundnud end ka algustempos hästi. Kuid liikusime siiski korralikult, mis näiteks teejooksul 30-29, so kaks tundi peale starti, oli 2min/cm. Ka viiendal tunnil oli teejooksul sama kiirus, ehkki vahepeal olid tekkinud natuke raskemad hetked Marjel (48-47). Ta kurtis kõrge pulsi pärast (170). Mõtlesin, et on jäänud kaks varianti – kas asi läheb käest ära või asi läheb üle. Õnneks juhtus teine.

Kuid veel enne seda hetke kohtasime etapil 29-50 võistkonda Klementsov-Hallikma. Margus oli üksi sihil ja hõikas häälekalt mitu korda: „Kus sa oled, Heiti?“. Mulle meenus miskipärast Eensaare Ylläse blogijutt, kus idanaabrid väljendusid umbes nii, et „tõ gde, jobannõi“. Aga Heiti tuli üsna pea võsast välja ja koos suundusime punkti 50. Ehkki meil oli esialgne plaan minna edasi suurele teele ja sealt 38-sse, siis grupimõtlemise tulemusel suundusime ikkagi tagasi sihile, nö otseteele. Siht osutus aga nii tagasihoidlikuks, et me Margusega ees joostes ei pannud seda tähelegi ja jooksime mööda. Õnneks olid meil veel mitmed orienteerujad kaasas.
Kehvapoolne metsasiht jõudis üsna rõvedale teisele sihile, mis lõppes eriti rõvedal lagedal. Meie keerasime sealt rohkem lõunasse ja saime järgmises punktis juhukaaslaste ees väikese edumaa.


50-38: straight way was bad decision (appr 7-8min loss); blue - 2 Wet Shirts

Võrdluseks olgu öeldud, et Kaminskis-Liepina tulid etappi 38-50 mööda teed ja võitsid meid 4 minutiga. Arvestades seda, et punktist väljaminek oli antud kohas lihtsam kui punktile lähenemine ning meie ka värskemad, kui seda etappi lõpuosas jooksvad konkurendid, siis võis otsemineku ajakaotus olla ca 7-8 min.

Edasi jätkus meil veel kaks kehva etappi: 47-36 ja 36-45, kus kaotasime K-L-le 8+8min. Kõik teised etapid olid meil enam-vähem võrdsed, ühiste etappide omavaheline seis jäi viiki 11:11.

Our bad route choices 47-36 and 36-45. Both stages 8 min (we had appr 2min stop after 36)

Etapil 51-52 sain soisel sihil liikumiskiiruseks 3min/cm. Selle järgi arvestasin hiljem lõpuosale vajamineva aja. Etapil 52-21 sai aga mõõtmisega selgeks, et neeme tippudes asuvaid 5-lisi punkte me enam võtta ei jõua. Vastujooksnud Hiiekas veel küsis, et kas olete graafikus ja vastus oli eitav.

Etapp 42-43 oli lihtsam kui arvasime, ehkki suur loha läks miskipärast läbi roostiku ja mudase merelahe. Uued arvutused näitasid, et kui jõuame 57-le viivale teeotsale tund enne lõppu, siis jõuame ka selle punkti ära võtta. Nii ka oli, ehkki Matil tekkisid juba teejooksul esimesed tõsised probleemid. Ma ei pööranud sellele suurt tähelepanu, arvates, et viimased 40 min (44-56-24-25-F) suudame lõpus ikka ära joosta. Kuid peale 57 võtmist algas Matil tõeline kannatuste rada. Ehkki etappidel 44-56-24 olid ees suured lohad ja oleks saanud mõtlemata joosta, pidime pidevalt seisma ja Matit järgi ootama. Edasi oli umbes nii:
„Jookse, Mati, jookse!“ („Run, Forrest, run!“)
„Mati, ajaga on väga pingeline, jookse!“
„Jookse, Mati, oleme juba paar minutit hilinemas!“
„Mati, proovi joosta, viimast punkti (KP25) ei võta ja hilinemist tuleb juba 5 minutit!“
„Hilinemist 8 minutit...Jookse“
Viimased 5 minutit jooksime tee peal ja seal sai Matit tugevasti tagant lükatud. Tempo oli päris korralik ja paar trahviminutit ehk päästsime. Kuid kokku tuli ikkagi 6 min trahvi, lisaks võtmatajäänud KP25.
Mati oli finišis läbi kui Läti raha. Aga ta andis endast kõik. Seevastu Marjel polnud häda midagi, oleks lipanud veel ja veel. Simulant, selline :)

Comparison of stage times between 2 Wet Shirts and KEKRSK

Eelnevast pole keeruline järeldada, et võrreldes Kaminskis-Liepinaga jäid meil võtmata kallid neemetipu punktid, neil aga odavad punktid keskusest kirdes mere ääres. Samuti tegime kolm halba teevalikut, kus tuli ca 20min kaotust. Ja Mati haamer sõi lõpus ära 8 punkti. Nii lihtne see tagantjärgi oligi.

Ehkki läbisime 57,7km (linnulennult 47,2km, koef 1,22) ja ei teinud ühtegi suuremat orienteerumisviga, oli lõpptulemus vilets.
Kaminskis-Liepina läbisid 59,7km (linnulennult 46,7km, koef 1,28). Neil tuli rohkem teejooksu, meil võsas ragistamist.

K-L/Meie
Punkte 115 /103
Üldkoht 8. /43.
HD40 1. /4.
HD 1. /9.







Our real route (57,7km, directly 47,2, koef 1,22)


Tulemused (Results)


13 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Etapp 42-43 oli otse e.läbi mere minnes umbes minut-poolteist kiirem kui ringi. Muda roostikus ei olnud, põhi oli liivane, kõva ja kuiv, Meri vaid põlveni. Meie näiteks tegime sellel etapil EVLI-le 1.13 ära, kuigi nemad liikusid meist jooksutempo poolest kiiremine.
Meile oli see etapp maasikaks tordil sel rogainil:)
Aga tublid olite ikkagi!
Viivi

Anonüümne ütles ...

Kilometraaz tuli teil ikka kohutavalt suur 57,7km?. Kallimad punktid mereääres olid tõesti jooksukas. Aga 46-47 täielik piin -ragsita metsas. Aga super tublid olete. Marge, Piletilevi

Erik ütles ...

Tere!

Etsi analüüse on ikka olnud mõnus kuulata/lugeda, raudne loogika ja kaine kalkuleerimine (eriti rogaini lõpuosas) on väga sümpaatsed.

Sedakorda jääb aga mulje, et ebamäärane "kartus" (kasutan jutumärke, sest teie tasemel orienteerujatel pole siin ju karta midagi) loodepoolsete ebamääraste punktide ees (56,33,44?) pani teid juba alguses raskesse olukorda. Pean silmas seda, et itta suundudes olid teil kohe rasked valikud, kas jõuate võtta 59, kas jõuate võtta 50, lisaks veel väiksemad punktid - mida võtta, mida jätta. Samal ajal ei oleks tohtinud 53 ja 54 mingil juhul välja jääda. Mulle tundub kagunurk (29-50-38) sellise distantsi juures ebaotstarbekas, samuti 36. 59 on nii ja naa, jooksukas, kuid lisab omajagu kilometraaži. Sellest tulenevalt oleks minu arvates olnud õigem suunduda algul loodesse või edelasse (kui loodeosa alguse ebamäärased punktid ei meeldinud) ning jätta idaosa kaugemate punktide probleemi lahendamine lõpuossa, kus on selgem, kui palju aega järel on.

Toon teie läbitud distantsi põhjal nägemuse optimaalsest rajast. See baseerub meie rajavalikul, kuid mingil juhul ei taha ma sellega oleksite abil poodiumikohale pretendeerida, meile käis selline distants lihtsalt üle jõu. Ja noh, ega ju mingeid variante eriti polnudki, küsimus oligi, kuhu poole esmalt suunduda ja kuidas lahendada "pooltevahetus" (mulle paistab lõunast 36 kaudu ebasoodsam).

Seega:
S-25-45-55-22-31-51-41-32-52-21-53-54-42-43-57-44-56-24-34-26-37-20-39-49-40-30-28-48-47-46-58-27-35-F
46,5 km linnulennult ja 117 punkti.
Probleemsemad kohad on 45-55 (pisut ebamäärane + suures massis), 41-32 (tuulemurd, soine), 32-52 (kõrge sootaimestik etapi esimesel poolel). Eeldatavalt võis keskmisest rõvedam olla ka 47-46, kuid seda me ei läbinud, ei oska kommenteerida. Lõpus võistluskeskuse ligidal olnuks vajadusel veel õgvendamisruumi, välja saanuks jätta kas 46, 27 või ka 35.

Erik,
Alaska Forever

Anonüümne ütles ...

Nii Silver kui Eduard kirjutavad vene inimese metsas ropendamisest. Mõtlesin alljärgneva kommentaari lisada Silveri blogile, kuid unustasin ära. Olgu see siis nüüd siin hilinemisega tehtud.

Olen Ida-Virus üles kasvanud ja samuti kogenud, et keskmine eestlane ja venelane käituvad metsas väga erinevalt. Selle aasta ajakirjades “Akadeemia” on Mihhail Lotmanil pikem huvitav käsitlus hirmusemiootikast vene kultuuris ning numbris 2009-06 põhjendab ta muuhulgas antud teemat järgmiselt: “... traditsioonilises vene kultuuris on valdkondi, kus ropendamine ei ole üksnes mitte lubatud, vaid peaaegu kohustulik. Ühe näitena võib tuua metsas ära eksimise. Inimene, kes metsa ära eksib, võib palvetada ja mõnikord see isegi aitab. Ent kui palvetamine ei aita, st inimene sattus kristlikust alast välja sellisesse, kus on teine valitseja ja peremees (tema nimegi ei saa nimetada – tabu), tuleb käituda valesti: panna riided pahupidi ja tagurpidi selga ning palvetamise asemel ropendada. Teine valdkond, kus ropendamine ei olnud mitte ainult talutav, vaid isegi teatud määral shikk, oli sõjavägi, eriti lahinguolukorras. Mõlemal juhul on ropendamisel veel üks kõrvalfunktsoon – hirmu peletamine.”

Karli, Salomon

Anonüümne ütles ...

See oli see hetk jah,kus Heiti seljataga ootamatult ära kadus ja maha jäi.Oli just see koht,kus tal ilmnesid esimesed kustumise märgid.Aga ega ta ei teinud häältki,et on kustumas. Võibolla jäi mõnel vale arvamus?

Margus,Tammed

Taavi ütles ...

Viivile, ma poleks uneski seda 42-43 merest minekut näinud :-) , ilmselt olite ka ainsad.

Taavi@EVLI

eduardp ütles ...

Viivile:
Kui vaatasin 2 Wet Shirtsi rada, siis tundus müstilisena läbi mere tulek. Aga selle peale sai tulla ainult suunal 43-42. Kes küll esimesena raja läbi kõrkjate tegi... Kuid lohade teke on üldse üks müstika. Vahel tundub, et rogainijate seas on väga palju tipporienteerujaid. Hea näide oli loha 45 ja 55 vahel (kasutasime ilmselt loha nr.2, mitte seda, mida Teie). Aga kohale viis superhästi.
Teie olite ju ka väga tublid. Ja jutt väga mõnus nagu Treenerile kombeks.
http://soosambla.blogspot.com/

Margele:
Ega Te ise ka palju vähem ei läbinud. Igal juhul saite supertulemuse. Õnnitlused.
Me tegime idaosasse põhiliselt teejooksu plaani ja 46-47 ei tulnud kuidagi pähe.

Erikule:
Me kardame üldse maastikusse kinnijäämist ja ajakadu ebamääraste punktikohtade otsimisel. Sealt tuleb tavaliselt kõva miinus. Aga selles on Sul õigus, et enne oleks tulnud kõrgeväärtuselised punkti ära võtta. Aga... Kahjuks olime rajaplaneeringuga hirmsas ajahädas ja paar minutit enne starti ei suutnud midagi enam muuta, pikkus oli tegelikult liiast. Samuti ei jõudnud kaardile kanda nö kontrollverstaposte. Tuli nagu tuli ja lõpus hakkas tõde selguma. Sinu pakutud rajaplaneering on väga hea, kuid see sama 46-47 ei ole teiste sealpoolsete tee-etappide kõrval eriti atraktiivne. Ja oligi kehv nagu Marge väitis.

Karlile:
Väga hea viide, otsin kindlasti selle artikli üles.
Eks rogain ongi natuke nagu sõjaväljal olemine ja kui oleks puhas meestetiim, tuleks nii mõnigi ropp sõna kergemini välja. Mõned väga ropud venekeelsed sõnad tunduvad miskipärast palju leebemad mõnest lihtsast "kuradist".

Margusele:
Ega ma ei mõelnudki seal eriti midagi, see lausejupp oli niisama naljaks.

Tõnis ütles ...

Paljud kasutasid läbi mere minekut!:)

ValtersK ütles ...

Hallo, Eduard!
It`s difficult to read info about my team, but understanding few expresions.
I am really surprized about Your serious analize of last events in the TAOK race!
My previos small Rogain experence was based on having fan in pre-event planning and events in race. If came some nice result, that was fun twice.
Before last race our, Anita and me had plan to take KP nr 37, that was realy close to us ( some 500m route), but we were change our plans to don`t take stress in finish.

eduardp ütles ...

Valters, you can translate it:
Choose: translate.google.lv
Add blog address: spordilinn.blogspot.com
est -> lat

And you get:
http://translate.google.lv/translate?prev=hp&hl=et&js=y&u=http%3A%2F%2Fspordilinn.blogspot.com%2F&sl=et&tl=lv&history_state0=

I can't understand, is it eatable or not :)

ValtersK ütles ...

Oho, great!
That`s ready in few moments.
I have found new key ...
Thanks!
See you soon!

Mart ütles ...

Ei olnud küll teie nahas, kuid tundub, et 25 võtmisest oleks olnud rohkem kasu, kui kahju... Ilmselt siiski liigset 2 minutit poleks sellele kulunud, kui ühtegi? Oled ka seda hiljem analüüsinud?

eduardp ütles ...

25 jäi ikkagi natuke kõrvale. Tee peal sai Matit täiega lükata, aga seal oleks tulnud metsa minna.
Kui olekski 2 punkti saanud, siis lõpus oleks need ka ära läinud. See oli ikka uskumatu, kui kiiresti lõpuminutid möödusid.