Rogain. Teostus ja analüüs

Raja planeerimine läks üle kivide ja kändude, sest esimese versiooni linnulennulise pikkuse korrutasin 1,15 asemel kogemata 1,5-ga, mille järel hakkasime rada usinalt lühemaks tegema ja punkte välja viskama. Lühendatud variandi tegeliku pikkuse mõõtmisel selgus jällegi, et kilomeetreid tuli kokku väga vähe. Panime juppe juurde, ikkagi vähe. Siis sain korrutustehte veast aru ja lisasime veel 27-26-37 (need, mida Kaminskis-Liepina lõpus ei võtnud). Kokku tuli ca 61km, mis tundus pikki teejookse arvestades suhteliselt realistlik. Planeering tuli sama, mis segatiimide arvestuse võitjatel 2 Wet Shirts (Kaminskis-Liepina), kuid vastupidi. Meie välistasime kohe mineku põhja - üsnagi ebamäärasele, tõenäoliselt ebameeldivale ja tehniliselt raskele maastikule. Lõpus olid seal ees suured lohad ja orienteerumine-liikumine lihtne.


Comparison of the routes (blue - 2 Wet Shirts, red - KEKRSK)






Alguses olid pikad teejooksud. Marje, kes võitles kaks päeva tagasi kurguvaluga, oli stardis kahvaturoheka näojumega ja ei tundnud end ka algustempos hästi. Kuid liikusime siiski korralikult, mis näiteks teejooksul 30-29, so kaks tundi peale starti, oli 2min/cm. Ka viiendal tunnil oli teejooksul sama kiirus, ehkki vahepeal olid tekkinud natuke raskemad hetked Marjel (48-47). Ta kurtis kõrge pulsi pärast (170). Mõtlesin, et on jäänud kaks varianti – kas asi läheb käest ära või asi läheb üle. Õnneks juhtus teine.

Kuid veel enne seda hetke kohtasime etapil 29-50 võistkonda Klementsov-Hallikma. Margus oli üksi sihil ja hõikas häälekalt mitu korda: „Kus sa oled, Heiti?“. Mulle meenus miskipärast Eensaare Ylläse blogijutt, kus idanaabrid väljendusid umbes nii, et „tõ gde, jobannõi“. Aga Heiti tuli üsna pea võsast välja ja koos suundusime punkti 50. Ehkki meil oli esialgne plaan minna edasi suurele teele ja sealt 38-sse, siis grupimõtlemise tulemusel suundusime ikkagi tagasi sihile, nö otseteele. Siht osutus aga nii tagasihoidlikuks, et me Margusega ees joostes ei pannud seda tähelegi ja jooksime mööda. Õnneks olid meil veel mitmed orienteerujad kaasas.
Kehvapoolne metsasiht jõudis üsna rõvedale teisele sihile, mis lõppes eriti rõvedal lagedal. Meie keerasime sealt rohkem lõunasse ja saime järgmises punktis juhukaaslaste ees väikese edumaa.


50-38: straight way was bad decision (appr 7-8min loss); blue - 2 Wet Shirts

Võrdluseks olgu öeldud, et Kaminskis-Liepina tulid etappi 38-50 mööda teed ja võitsid meid 4 minutiga. Arvestades seda, et punktist väljaminek oli antud kohas lihtsam kui punktile lähenemine ning meie ka värskemad, kui seda etappi lõpuosas jooksvad konkurendid, siis võis otsemineku ajakaotus olla ca 7-8 min.

Edasi jätkus meil veel kaks kehva etappi: 47-36 ja 36-45, kus kaotasime K-L-le 8+8min. Kõik teised etapid olid meil enam-vähem võrdsed, ühiste etappide omavaheline seis jäi viiki 11:11.

Our bad route choices 47-36 and 36-45. Both stages 8 min (we had appr 2min stop after 36)

Etapil 51-52 sain soisel sihil liikumiskiiruseks 3min/cm. Selle järgi arvestasin hiljem lõpuosale vajamineva aja. Etapil 52-21 sai aga mõõtmisega selgeks, et neeme tippudes asuvaid 5-lisi punkte me enam võtta ei jõua. Vastujooksnud Hiiekas veel küsis, et kas olete graafikus ja vastus oli eitav.

Etapp 42-43 oli lihtsam kui arvasime, ehkki suur loha läks miskipärast läbi roostiku ja mudase merelahe. Uued arvutused näitasid, et kui jõuame 57-le viivale teeotsale tund enne lõppu, siis jõuame ka selle punkti ära võtta. Nii ka oli, ehkki Matil tekkisid juba teejooksul esimesed tõsised probleemid. Ma ei pööranud sellele suurt tähelepanu, arvates, et viimased 40 min (44-56-24-25-F) suudame lõpus ikka ära joosta. Kuid peale 57 võtmist algas Matil tõeline kannatuste rada. Ehkki etappidel 44-56-24 olid ees suured lohad ja oleks saanud mõtlemata joosta, pidime pidevalt seisma ja Matit järgi ootama. Edasi oli umbes nii:
„Jookse, Mati, jookse!“ („Run, Forrest, run!“)
„Mati, ajaga on väga pingeline, jookse!“
„Jookse, Mati, oleme juba paar minutit hilinemas!“
„Mati, proovi joosta, viimast punkti (KP25) ei võta ja hilinemist tuleb juba 5 minutit!“
„Hilinemist 8 minutit...Jookse“
Viimased 5 minutit jooksime tee peal ja seal sai Matit tugevasti tagant lükatud. Tempo oli päris korralik ja paar trahviminutit ehk päästsime. Kuid kokku tuli ikkagi 6 min trahvi, lisaks võtmatajäänud KP25.
Mati oli finišis läbi kui Läti raha. Aga ta andis endast kõik. Seevastu Marjel polnud häda midagi, oleks lipanud veel ja veel. Simulant, selline :)

Comparison of stage times between 2 Wet Shirts and KEKRSK

Eelnevast pole keeruline järeldada, et võrreldes Kaminskis-Liepinaga jäid meil võtmata kallid neemetipu punktid, neil aga odavad punktid keskusest kirdes mere ääres. Samuti tegime kolm halba teevalikut, kus tuli ca 20min kaotust. Ja Mati haamer sõi lõpus ära 8 punkti. Nii lihtne see tagantjärgi oligi.

Ehkki läbisime 57,7km (linnulennult 47,2km, koef 1,22) ja ei teinud ühtegi suuremat orienteerumisviga, oli lõpptulemus vilets.
Kaminskis-Liepina läbisid 59,7km (linnulennult 46,7km, koef 1,28). Neil tuli rohkem teejooksu, meil võsas ragistamist.

K-L/Meie
Punkte 115 /103
Üldkoht 8. /43.
HD40 1. /4.
HD 1. /9.

Our real route (57,7km, directly 47,2, koef 1,22)

Tulemused (Results)